Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi ettekanne TTÜs toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsil „Kuhu lähed Eesti põllumajandus 2014-2020“

1. Erinevate
põllumajandusvaldkondade
võimalused 2014-2020
29.11.2013
Helir-Valdor Seeder

2. Pilk aastasse 2022:globaalsed trendid
•
•
•
•
•
•
Teraviljatootmine (1,4% a) (isevarustatus ~120%)
Lihatootmine (1,6% a) (isevarustatus ~85%)
Piimatootmine (1,8% a) (isevarustatus ~ 170%)
Tarbimine
Põllumajandussaaduste kaubandus
Hinnad
Kuidas siduda globaalne nõudluse kasv meie konkurentsieelistega ?
www.oecd.org

3. Põllumajanduse osakaal sisemajanduse
koguproduktis Eestis, %
8.0
7.0
7.2
6.7
6.3
6.0
6.0
5.0
4.7
4.5
4.7
4.0
3.0
4.1
3.9
3.6
3.0
2.9
3.2
3.2
3.4
2.9
3.0
2.6
2.5
2.5
2.0
2.0
2.1
2.0
2.1
1.9
1.8
3.2 3.3 3.4
3.0
1.9
1.0
1.4
1.3
1.6
1.9
2.0
0.0
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade osakaal SKPst (%)
Taime- ja loomakasvatuse, jahinduse ja neid teenindavate tegevusalade ning toiduainete tootmise osakaal SKPst (%)
2012

4. EESTI PÕLLUMAJANDUSE VALMISOLEK
UUTEKS VÄLJAKUTSETEKS

5. Trendid maapiirkonna tööhõives
140
120
70
116.7
60
100
50
80
40
60
30
40
20
22.4
20
10
0
0
1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Hõivatud (tuhat) Primaarsektor
Hõivatud (tuhat) Sekundaarsektor
Hõivatud (tuhat) Tertsiaarsektor
Hõivatud (%) Primaarsektor
Hõivatud (%) Sekundaarsektor
Hõivatud (%) Tertsiaarsektor

6. Trendid põllumajandusmaa kasutamises
Põllumajandusmaa (ha)
1200000
1000000
906 833
871 213
795 640
800000
940 930
1,000,000
828 926
600000
?
400000
200000
0
2001
2003
2005
2007
2010
2020?

9. Piimastrateegias püstitatud eesmärgid
1000
923.6
9000
900
8600
800
721.2
8000
700 652.4
600
7526
7000
kg/lehm
Tuh.t/tk
500
400
300
6000
200
5528
107.4
96.5
100
117.3
0
5000
2004
2005
2006
2007
2008
2009
Piimatoodang (tuh.t)
2010
2011
2012
2013
Piimalehmad (tuh.tk)
2014
2015
2016
2017
2018
Keskm.produktiivsus (kg/lehm)
2019
2020

10. Liha tootmine 1991-2012

11. Teravilja ja rapsi saak ning keskmine
saagikus aastatel 1991 - 2013
tuh/t
kg/ha
1000
4,000
900
3,500
800
3,000
700
2,500
600
500
2,000
400
1,500
300
1,000
200
500
100
0
0
1991 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*
* Prognoos
Teravilja saak
Rapsi saak
Teravilja saagikus
Rapsi saagikus

12. KUIDAS AVALIK SEKTOR
TOETAB TOIDUTOOTJAID?

13. Arengu toetamine maal
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kaudu otsetoetuste ja
turukorralduse meetmed
• Kaasrahastatud maaelu arengu meetmete kavandamine
MAK 2014-2020
• Siseriiklikud toetused (nt tõuaretustoetus, turuarendustoetus,
rakendusuuringud jms)
• Maaelu Edendamise Sihtasutuse tegevus
• Arengut suunavad siseriiklikud strateegiadokumendid:
- valminud on Eesti piimanduse strateegia
- väljatöötamisel on aianduse ja teraviljasektori arengukavad
- algab uue eesti toidu arengukava väljatöötamine

14. ÜPP 2014-2020 põhisuunised
Tagada toiduga kindlustatus pikemas perspektiivis ja
kaasa aidata kasvavale toidunõudluse rahuldamisele
Jätkusuutlik toiduainete tootmine kooskõlas
bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade kaitsega
ÜPP
2 sammast
Maapiirkondade elujõulisus
I sammas
ÜTK
(Ühine turukorraldus)
ja
Otsetoetused
II sammas
Maaelu
arengukava

15. ÜPP 2014-2020 / Otsetoetuste reform
Otsetoetus muutub mitmeosaliseks:
•
•
•
toetusõiguste alusel makstav põhitoetus/alternatiivina ÜPT jätk
kohustuslik lisatoetus keskkonda ja kliimat säästvate
põllumajanduslike tootmisviiside rakendamise eest
kohustuslik lisatoetus noortele põllumajandustootjatele
Lisatoetused (valikulised)
– väiketootjatele
- ümberjaotav toetus (kõrgem toetusmäär esimestele hektaritele)
- seotud toetused raskustes sektorile

16. EL otsetoetuste eelarve kahel
eelarveperioodil
741 129 000
238,305,000
1,007,260,000
EE eelarve
EL eelarve
€
502,824,000
2007-2013
2014-2020

17. Otsetoetuste kogusummad
180,000
11,000 10,000
160,000
9,000
6,000
140,000
4,000
120,000
22,407
100,000
35,821
28,664
159,366
34,517
80,000
60,000
49,867 28,654
38,375
40,000
20,000
46,619 50,972
61,470
71,551
80,541
90,506
101,165
110,018
121,870 129,701
139,504
148,435
158,366
0
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
Täiendavad otsetoetused, tuh €
Ülekanne maaelu toetusteks
Toetussumma, tuh €

18. MAK 2014-2020 üldised
suundumused

19. 1054.4
969
1765.8
1613.1
723.7
725.9
16000
14000
12000
10000
8000
6000
4000
2000
0
Belgia
Bulgaaria
Tšehhi
Taani
Saksamaa
Eesti
Iirimaa
Kreeka
Hispaania
Prantsusmaa
Itaalia
Küpros
Läti
Leedu
Luksemburg
Ungari
Malta
Holland
Austria
Poola
Portugal
Rumeenia
Sloveenia
Slovakkia
Soome
Rootsi
Ühendkuningriik
Horvaatia
Maaelu ümbrikud 2014-2020
2007-2013
2014-2020

20. Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti
(1)

21. Eelarve 2007-2013 vs 2014-2020 meetmeti
(2)

22. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused
võrreldes käesoleva perioodiga
• Liikumine tagastamatult abilt tagastatavate toetusvormide
kasutamisele
• Senisest oluliselt suurem tähelepanu teadus- ja
arendustegevusele ning innovatsioonile
• Kasvab toidutarneahelale suunatud tegevuste prioriteetsus
• Investeeringutoetuste puhul keskendutakse pikaajalistele
investeeringutele
• Lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse
alaseid tegevusi

23. MAK 2014-2020: olulisemad muudatused
võrreldes käesoleva perioodiga (2)
• Uuel perioodil on vähem meetmeid ja meetmed on senisest
fokusseeritumad
• Senisest enam tähelepanu pööratakse ühistegevusele ja
erinevatele koostöövormidele
• Lisandub mitmeid uusi spetsiifilisi keskkonnatoetusi, lisaks
laiendatakse mitmete jätkuvate keskkonnatoetuste ulatust
• Senisest enam pööratakse erinevate meetmete raames
tähelepanu keskkonnale ja ressursisäästule
• Kohalikku arengut puudutavad otsused jäetakse kohalikule
tasandile

24. MAK 2014-2020 ühikumäärad

25. Toetusmäärad MAK 2014-2020
meetmete raames
Meede
2007-2013
2014-2020
57,5 eurot/ha
39,5 eurot /ha
76,7 – 349,6 eurot/ha
25 – 600 eurot/ha
32 eurot/ha
32 eurot/ha
186,6 – 199 eurot/loom
200 – 315
eurot/loom
186 – 238 eurot/ha
85 – 450 eurot/ha
32 eurot/ha
32 eurot/ha
=
Natura 2000 toetus erametsamaale
SKV – 110 eurot/ha
PV, HA – 60 eurot/ha
SKV – 110 eurot/ha
PV, HA – 60 eurot/ha
=
Loomade heaolu
9,2-51,1 eurot/loom
9-71 eurot/loom
Keskkonnasõbralik majandamine
Mahepõllumajandus
Kohalikku sorti taime kasvatamise toetus
Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
Poollooduslike koosluste hooldamine
Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
Muutus
=

26. Keskkonnasõbraliku
majandamise toetus
160
144
140
120
105
100
80
60
57.5
39.5
40
20
0
400 000 ha
500 000 ha
2007-2013
2014-2020
Eelarve (MEUR)
Toetusmäär (eurot/ha)

27. Mahepõllumajandus
700
600
600
500
400
349.6 349.6
300
300
210
200
120
119.2 119.2 119.2
100
90
80
76.7
32
25
0
2007-2013
2014-2020
Teravili
Heinaseeme
Rühvelkutuur
Puuvili ja marjad
Rohumaa
Karjatatav loom
Köögivili

28. Kohalikku sorti taime
kasvatamise toetus
35
32
32
2007-2013
2014-2020
30
25
20
15
10
5
0

29. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus
350
300
260
315
250
200
186.6
199.1
186.6
196.2
200
200
150
100
50
0
2007-2013
2014-2020
Eesti tõugu hobune
Eesti raskeveo tõugu hobune
Tori tõu universaalsuuna hobune
Maatõugu veis

30. Poollooduslike koosluste
hooldamise toetus
500
450
400
350
300
250
200
150
100
50
0
450
238
+ ÜPT
186
85-150
2007-2013
Puisniit
2014-2020
Muud kooslused

31. Natura 2000 toetus põllumajandusmaale
35
32
32
2007-2013
2014-2020
30
25
20
15
10
5
0

32. Natura 2000 toetus erametsamaale
120
110
100
110
80
60
60
60
40
20
0
2007-2013
Sihtkaitsevöönd
2014-2020
Hoiuala ja piiranguvöönd

33. Loomade heaolu
80
70
60
51.13
51.13
71
51.13
50
40
40
30
18
20
9.2
10
9
0
2007-2013
Veised
2014-2020
Vasikad
Hobused
Lambad ja kitsed

34. Töötlemise investeeringute
rahastamine
80000000
75 000 000
70000000
60000000
50000000
45 490 319
40000000
30000000
20000000
10000000
0
2007-2013
2014-2020

35. Võimalikud toetusmäärad
piimakarjakasvatajatele, eurot ha/loom
OT
2013
2014
2020
Ühtne pindalatoetus
109,2
116,4
83,8
Piima eritoetus
97,4
97,4
-
„Rohestamise“ toetus
-
-
50,8
Ümberjaotav toetus
– esimesed (39 ) hektarid
-
-
53,57
Noorte toetus
-
-
20,9
Seotud toetus
-
-
?
2013
2014
2020
Keskkonnasõbralik
majandamine
57,5
57,5
39,5
Mahepõllumajandus
31,96
76,69
31,96
76,69
90
25
Ohustatud tõugu
looma pidamise
toetus
186,6199
186,6199
200-315
Loomade heaolu
Üleminekutoetus
MAK
9,2-51,1
9,2-51,1
9-71
-piimale
12,68
-
-
LFA
25
-
-
- veistele
75,52
-
-
PLK
186 –
238
186 –
238
85 – 450

36. Võimalikud toetusmäärad
teraviljakasvatajatele, eurot ha
OT
2013
2014
2020
Ühtne pindalatoetus
109,2
116,4
83,8
„Rohestamise“ toetus
-
-
50,8
Seotud toetus
-
-
2014
2020
Keskkonnasõbralik
majandamine
57,5
57,5
39,5
Mahepõllumajandus
119,2
119,2
120
20,9
LFA
25
-
-
Piirkondlik
mullakaitse
toetus
Noorte toetus
2013
53,57
Ümberjaotav toetus
– esimesed (39) hektarid
MAK
-
-
23
-
-
-
Kohalikku sorti
taime
kasvatamise
toetus
32
32
32
13,21
-
-
Natura 2000
põllumajandusmaale
32
32
32
Üleminekutoetus:
-põllumajanduskultuuridele

37. Võimalikud toetusmäärad
aiandustootjatele, eurot ha
OT
2013
2014
2020
Ühtne pindalatoetus
109,2
116,4
83,8
„Rohestamise“ toetus
-
-
MAK
2013
2014
2020
Keskkonnasõbralik
majandamine
57,5
57,5
39,5
50,8
Ümberjaotav toetus
- esimesed (39)
hektarid
-
-
53,57
Mahepõllumajandus
349,6
349,6
300-600
Noorte toetus
-
-
20,9
LFA
25
-
-
Keskkonnasõbralik
aiandus
-
-
160-365
Seotud toetus
-
-
?
Kohalikku sorti
taime kasvatamise
toetus
-
-
50-65
13,2
-
-
Natura 2000
põllumajandusmaale
32
32
32
Üleminekutoetus
-põllumajanduskultuuridele

38. Piimatootmine ja kvoot
• Piimakvoodi kadumise järel peab Euroopa Komisjon vajalikuks uue
lühemaajalise andmebaasi loomist Euroopa piimasektori läbipaistvuse
suurendamiseks.
• Suurem rõhk kiirema ja kvaliteetsema turuinfo saamisel ning analüüsil
(igakuine või kvartaalne).
• Eesti jõuab 2013/14 kuue esimese kuu tarnete kasvu (+6,9%) jätkudes
kvoodiaasta lõpuks tarnekvoodi piiri lähedale ning viimasel kvoodiaastal
ületab seda (joonis).
• Töötame välja lahendusettepanekut Euroopa Komisjonile ja otsime liitlasi
viimase kvoodiaasta jaoks

39. Tarnekvoodi täitmine ning hüpoteetiline täitmine
6 esimese kuu tarnete kasvu jätkudes
750
39.4
700
7.5
44.5
650
58
76.4
49.4
tuh t
40.1
41.2
83.5
600
35.8
550
678.8
33.9
686.3
2013-14
2014-15
635
500
593
594.7
614
600.9
573.2
569.3
588.3
520.1
450
400
2004-05
2005-06
2006-07
2007-08
Kvooti ületatud
2008-09
2009-10
2010-11
Kvooti mittetäidetud
2011-12
2012-13
Kvoodi täidetud osa

40. Tänan tähelepanu eest!