1. TEADMUSJUHTIMINE JATEADMUSJUHTIMINE JA
KOOLKOOL
TPÜ
HARIDUSUURINGUTE
INSTITUUT
Raadiku 8, Tallinn 13812
Ene-Silvia Sarv
enesarv@tpu.ee

2. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
2
AlustuseksAlustuseks
 Mida mõistetakse teadmusjuhtimise (TJ,
knowledge management) all üldiselt ja millised
on selle alused
 Kasutame mõningaid TJ valdkonda kuuluvaid
võtteid ja püüame seostada need kooliga – luua
sideme TJ kui firmade-strateegia ja kooli kui
õppiva organisatsiooni vahel
 Kool oma olemuselt on kontsentreeritud
õppimise koht ja teadmusjuhtimine on tema
loomulik tegevus. Selle efektiivsemaks
muutmiseks võib edukate firmade tegevusest
tuletatud teooria anda uue tõuke.

3. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
3
Peamised allikadPeamised allikad
 Botkin, Jim. Smart Business. How Knowledge
Communities Can Revolutionize Your Company. The
Free Press, New York, 1999
 Nonaka, I., Takeuchi, H. The Knowledge-Creating
Company: How Japanese Companies Create the
Dynamics pof Innovation. Oxford University Press,
Oxford, 1995
 Fullan, M. Change Forses: The Sequel.Falmer Press,
Philadelphia, 1999
 Senge, P. Schools that Learn. NY, London, 2001

4. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
4
SisustSisust
Õppiv organisatsioon
Teadmusjuhtimine
Kool, õppetund – paik ja aeg
teadmusjuhtimise tarvis?

5. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
5
Jätkusuutlik Eesti -Jätkusuutlik Eesti -
õpiühiskond
Text
Koolikultuur –
õppiv
organisatsioon
Teadmusloome ja –
teadmusjuhtimine
koolis
Loov õppija
Kultuur, teadus,
poliitika kui
refleksioon
Teadmusloome,
teadmus-majandus
Õppivad
organisatsiooni
d
Innovatsiooniline,
loov tiim, võrgustik
Õpiühiskond

6. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
6
PõhimõistedPõhimõisted
 Teadmus – teadmised, oskused, rakendusvõimekus
(nii individuaalne kui kollektiivne)
 Teadmusjuhtimine – organisatsiooni tuleva ja selle
sees oleva (individuaalse ja kollektiivse) teadmuse
teadlik korrastamine, kättesaadavaks tegemine,
võimendamine ja uue teadmuse loomise
initsieerimine
 Õpiühiskond – teadlikult oma arengut reflekteeriv ja
pikaajalisi arengutrende silmas pidav ühiskond
 Õppiv organisatsioon – loob, kohandab ja edastab
teavet, teadmust ning kohandab oma kultuuri uue
teadmuse ja oma taipamuste kohaselt

7. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
7
Põhimõisted – 2Põhimõisted – 2 ÕPPIMINEÕPPIMINE
 Õppimist mõistetakse elukestva protsessina, mis vastavalt
õppija eale ja individuaalsusele on vähem või enam
teadvustatud ja sihipärane/eesmärgistatud. Õppimine
toimub läbi mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise,
elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise,
meeldejätmise ja loomise. Õppimine on õppija jaoks uue
teadmuse (teadmiste ja oskuste, mõtlemisviiside jne)
avastamine ja konstrueerimine olemasoleva teadmuse ja
elukogemuse baasil ning neid avardades. Õppimine toimub
kõikide meelte, kogu aju, mõtlemise ja kujutlusvõime,
intelligentsusmoodulite, emotsioonide abil ja neid
arendades. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks
on õppimine sisemisest motivatsioonist kantud.
Õppimine toetub õppija eneseusule ja eneseväärikusele, tema
õpistiilile, individuaalsele tegevusele ja koostegevusele ning
toimub nii koolis kui väljaspool kooli.
(Tsiteerimiseks küsida viidet)

8. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
8
ÕPPIV ORGANISATSIOON - 1ÕPPIV ORGANISATSIOON - 1
 Võimekus viies valdkonnas:
– Süstemaatiline probleemide teadvustamine ja
lahendamine
– Eksperimenteerimine
– Õppimine oma eelnevast kogemusest
– Õppimine teiste kogemusest
– Teadmuse ülekandmine, kohandamine
Iga kool, iga klass on suuremal või vähemal määral
õppiv organisatsioon
Püüdke kirjeldada oma kooli-klassi ülaltoodud
valdkondi silmas pidades

9. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
9
ÕPPIV ORGANISATSIOON - 2ÕPPIV ORGANISATSIOON - 2
? Kas Teie kooli, klassi kui tulemuslikku
organisatsiooni iseloomustab
– Tasakaalustatud tulemuslikkuse-eetika (juhtkond,
erinevate ainete, kooliastmete õpetajad, õpilased,
kooli töötajad)
– Selged ja pingestavad, väljakutsuvad pürgimused
– Toimekas ja keskendunud juhtimine
– Innustunud töötajad, pühendunud
tulemuslikkusele ja õppimisele
– Võimetele vastavad allikad asjatundlikuks
kasutamiseks
– Avatud (positiivne) suhtlemine ja teabe-edastus
ning teadmusjuhtimine

10. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
10
ÕPPIV ORGANISATSIOON - 3ÕPPIV ORGANISATSIOON - 3
Mida enam organisatsioonil tuleb kohaneda kiirete
muutustega, seda enam tuleb panustada
tegevuslikele-käitumuslikele-eetilisele lahendustele
struktuuriliste asemel
Organisatsiooni kultuuris tähendab see:
indiviidi funktsioonidelt => tiimidele;
tiimidelt => koostöövõrgustikele
Organisatsioonilt kui hierarhialt =>
organisatsioonile kui ajule
Koolis, klassis tähendab see : …….

11. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
11
Teadmustloov organisatsioon - 1Teadmustloov organisatsioon - 1
Organisatsiooni-teadmus
– Organisatsioon ei saa luua teadmust
inimesteta
– Organisatsioon toetab loovaid indiviide või/
ja loob nende jaoks teadmusloomet toetava
keskkonna
 Igas koolis on midagi “omapärast”, kuidas see sai
võimalikuks? Kes mida sellesse panustas? Milline oli
kooli kui tervikorganismi toetav roll?
 Kas see “omapära” on reflekteeritud? hinnatud nt
teiste Eesti koolide või välismaiste koolide taustal?

12. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
12
Teadmustloov organisatsioon - 2Teadmustloov organisatsioon - 2
 Organisatsiooni-teadmusloomet mõistetakse kui
protsessi, mis “organisatsiooniliselt”/ korralduslikult
võimendab ja avardab indiviidide poolt loodud teadmust
ja kristalliseerib selle kui osa organisatsiooni
teadmusvõrgustikust (iga nutikas lahendus saab / võib
saada osaks tavategevusest)
 See protsess toimub laienevate vastastikuste suhete ja
vastasmõjude kogukonnas, mis ületab nii
organisatsioonisiseste rühmade kui organisatsioonide
vahelisi piire
Kas seda saaks kujutada ette nt klassi tasandil, ainevaldkondade
tasandil toimuvana? Kooli ja nt maakonna koolide tasandil?

13. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
13
Teadmustloov organisatsioon - 3Teadmustloov organisatsioon - 3
Teadmusloome toimub
– Ontoloogilises/tunnetuse mõõtmes – indiviidilt
kogukonnale
– Epistemoloogilises/teadmise mõõtmes - varjatud ja
väljendatud teadmuse spiraalina
 varjatud e väljendamata teadmus (subjektiivne)
 väljendatud teadmus (objektiivne)

14. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
14
Teadmus - 1Teadmus - 1
Varjatud e väljendamata teadmus (tacit knowledge)
(subjektiivne)
o Kogemuse, elamuse teadmus (keha, emotsioonid)
o Simultaanne teadmus (siin ja praegu)
o Analoogteadmus (praktika, harjutamine, oskamine)
Väljendatud teadmus (explicit knowledge)
(objektiivne)
o Ratsionaalne, põhjendatud teadmus (mõistus)
o Järjestatud teadmus (siis ja seal)
o Digitaalteadmus, jäädvustatud (teooria)

15. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
15
Teadmuse ringluse 4 viisiTeadmuse ringluse 4 viisi
Varjatud teadmuselt Väljendatud
teadmusele
Varjatud
teadmuseks
Va →Va
Mõistetud, äratuntud
teadmuseks
“seltskonnas”
Va → Vä
Kontseptualiseeritud,
sõnastatud teadmuseks
esitamisel teistele
Väljendatud
teadmusest
Vä → Va
“Töötav” teadmus -
omaksvõtmine
Vä → Vä
Süsteemne-korrastatud
teadmus “teistega”
kombineerumisel

16. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
16
Teadmusringluse ja teadmusloome spiraal (E-S Sarve arendus Non
ja Takeuchi põhjal)
??

17. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
17
Teadmuse ringlus koolisTeadmuse ringlus koolis - rühmatöö- rühmatöö
 Valime rühmas ühe aspekti – tunni, konkreetse
õppeülesande, kogemuse vm ja
– Püüame kirjeldada seda nii, et iga rühma liige
mõtleb, mida ta antud asjast teab – … min
– Seejärel igaüks kõneleb olulisemast, kordamata
eelnenut
– Püütakse öeldu panna süsteemselt paberile –
väidete, skeemi, järjestuse, võrgustiku vm kujul
– Igaüks püüab enese jaoks moodustada tema jaoks
sobiva terviku ja selle kasutamise idee
– Rühma esindaja annab ka teistele teada, milleni jõuti
Kas minna järgmisele ringile? Mille poolest see
erineks eelmisest?

18. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
18
ORGANISATSIOONIORGANISATSIOONI
TEADMUSLOOMETEADMUSLOOME
FAASID
 Varjatud teadmuse
jagamine
 Ideede, sõnastuse
loomine
 Põhjendamine,
toimivuse kontrollimine
 Arhetüüpide ehitamine,
mudeldamine
 Teadmuse ühtlustamine
eri tasandite vahel
TINGIMUSED
 Kavatsus, ettenägemine
 Autonoomia
 Fluktuatsioonid ja loov
kaos e “teisiti-tegemise ja
juhuslikkuse
võimalikkus”
 Liiasus ja “koondamine”
 Vahendite variatiivsus

19. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
19
Sünnist läbi kasvu ja küpsuseSünnist läbi kasvu ja küpsuse
uuenemiseleuuenemisele
Innovatsiooni arengu tüüpiline kulg - innovatsioonist
entusiastide ja kohandajate kaudu järele-lonkijateni
IDEE entusiastidelt
Kasutuse tipp – kõik pruugivad
Hääbumine
Uus “kahtlane” mõteOmaksvõtmine
ja ekspansioon
Omaksvõtmine
ja ekspansioon
IDEE entusiastidelt

20. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
20
Kool ja teadmusjuhtimine - 1Kool ja teadmusjuhtimine - 1
 Teadmusjuhtimine on “tootja, teenindaja” poolne
teadlik püüe parimal moel rahuldada tarbija,
kliendi vajadusi
 Olla tark ja ettenägev: tajudes/teades peamisi
arengutrende ühiskonnas, maailmas, oma
valdkonnas - näha ette ja rahuldada ka tulevikus
kerkivaid vajadusi
 Olla veel targem ja ettenägevam – taotleda oma
inimestes rõõmsat ja innukat püüdu, et kasvatada
kliendist tarka ja meeldivat koostööpartnerit
Kas ülaltoodu on ka kooli kohta käiv?

21. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
21
Kool ja teadmusjuhtimine - 2Kool ja teadmusjuhtimine - 2
Millised protsessid koolis on kirjeldatavad
teadmuse ringlemisena? teadmusloomena?
Kus kohtame koolis organisatsiooni-
õppimist?
……………………………………
……………………………………

22. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
22
KokkuvõtteksKokkuvõtteks
Läbitehtu kasutamine:
• püüda näha oma töös võimalusi õpilaste, õpetajate
teadmusringluse korrastamiseks;
• tunnis peaks õpilasel olema võimalus oma
• varjatud teadmuse avastamiseks,
• selle välja näitamiseks,
• sõnastamiseks/kujutamiseks,
• kaaslaste (ja õpetaja) teadmustega rikastamiseks ja
• rikastatuna, uuena taas omaksvõtmiseks
Mis õpetajale on igivana teadmise korrutamine
aastast-aastasse, tunnist-tundi on lapsele uue
teadmuse loomine, avastamine

23. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
23
Mis edasi?Mis edasi?
 Koolis-klassis – analüüsida ja ümbermõelda oma
õppe- ja koostöömudelid teadmusjuhtimise ja
teadmusloome seisukohalt
 Täienduskoolituses
– TLÜ KTT teadmusjuhtimise põhjalikuma seminari
võimalus;
– Soome Lighthouse Consulting & E-S Sarv – workshopi
võimalus
 Iseõppimiseks
– Kirjandus ja Internet – palju materjali eriti inglise keeles

24. LugemistLugemist
Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja enesest ja koolist.
Tallinn: TLÜ kirjastus. (Raamat + CD), tekst ka:
http://www.scribd.com/doc/74205796/Opetaja-ja-kool-opilase-arengu-toetajana-I-III-ptk
Niinikangas, L. 2003. Voiko käärme kompastu? Opettajan tiedonhallintataitojen opas.
2., uudistettu painos, toim. Liisa Niinikangas. BTJ Kirjastopalvelu, Helsinki.
Meadows, Donella H. 2008. Thinking in Systems. Ed: Diana Wright, Sustainability Institute.
Chelsea Green Publshing Company: White River Junction, USA.
Handbook of Organizational Learning and knowledge management. (2011).
Ed:M ark Easterby-Smith, Marjorie A. Lyles. Oxford: Blackwell Publishing Ltd.
Haregraves, D. H. 1999. The knowledge Creating School. British Journal of Educational
Studies, ISSN 0007-1005 Vol 47, No 2, June 1999, pp 122 –144
Wilson, T.D. 2002.The nonsense of 'knowledge management'. - Information Research,
Vol. 8 No. 1, October 2002
Jagomäe, I. 2001. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest Eesti Vabariigi
Majandusministeeriumi näitel. Magistritöö. TÜ Sotsiaalteaduskond.
Kuldvee, B. 2005. Teadmusloomise protsessi mõjutegurid ja alused organisatsioonis.
Tallinna Ülikool.
Sitska, S. 2002. Õpilaste emotsionaalse intelligentsuse arendamisest teadmusjuhtimise
meetodeid kasutades... Käsikiri. ES kasutuses.
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
24