SlideShare a Scribd company logo
TEADMUSJUHTIMINE JATEADMUSJUHTIMINE JA
KOOLKOOL
TPÜ
HARIDUSUURINGUTE
INSTITUUT
Raadiku 8, Tallinn 13812
Ene-Silvia Sarv
enesarv@tpu.ee
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
2
AlustuseksAlustuseks
 Mida mõistetakse teadmusjuhtimise (TJ,
knowledge management) all üldiselt ja millised
on selle alused
 Kasutame mõningaid TJ valdkonda kuuluvaid
võtteid ja püüame seostada need kooliga – luua
sideme TJ kui firmade-strateegia ja kooli kui
õppiva organisatsiooni vahel
 Kool oma olemuselt on kontsentreeritud
õppimise koht ja teadmusjuhtimine on tema
loomulik tegevus. Selle efektiivsemaks
muutmiseks võib edukate firmade tegevusest
tuletatud teooria anda uue tõuke.
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
3
Peamised allikadPeamised allikad
 Botkin, Jim. Smart Business. How Knowledge
Communities Can Revolutionize Your Company. The
Free Press, New York, 1999
 Nonaka, I., Takeuchi, H. The Knowledge-Creating
Company: How Japanese Companies Create the
Dynamics pof Innovation. Oxford University Press,
Oxford, 1995
 Fullan, M. Change Forses: The Sequel.Falmer Press,
Philadelphia, 1999
 Senge, P. Schools that Learn. NY, London, 2001
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
4
SisustSisust
Õppiv organisatsioon
Teadmusjuhtimine
Kool, õppetund – paik ja aeg
teadmusjuhtimise tarvis?
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
5
Jätkusuutlik Eesti -Jätkusuutlik Eesti -
õpiühiskond
Text
Koolikultuur –
õppiv
organisatsioon
Teadmusloome ja –
teadmusjuhtimine
koolis
Loov õppija
Kultuur, teadus,
poliitika kui
refleksioon
Teadmusloome,
teadmus-majandus
Õppivad
organisatsiooni
d
Innovatsiooniline,
loov tiim, võrgustik
Õpiühiskond
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
6
PõhimõistedPõhimõisted
 Teadmus – teadmised, oskused, rakendusvõimekus
(nii individuaalne kui kollektiivne)
 Teadmusjuhtimine – organisatsiooni tuleva ja selle
sees oleva (individuaalse ja kollektiivse) teadmuse
teadlik korrastamine, kättesaadavaks tegemine,
võimendamine ja uue teadmuse loomise
initsieerimine
 Õpiühiskond – teadlikult oma arengut reflekteeriv ja
pikaajalisi arengutrende silmas pidav ühiskond
 Õppiv organisatsioon – loob, kohandab ja edastab
teavet, teadmust ning kohandab oma kultuuri uue
teadmuse ja oma taipamuste kohaselt
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
7
Põhimõisted – 2Põhimõisted – 2 ÕPPIMINEÕPPIMINE
 Õppimist mõistetakse elukestva protsessina, mis vastavalt
õppija eale ja individuaalsusele on vähem või enam
teadvustatud ja sihipärane/eesmärgistatud. Õppimine
toimub läbi mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise,
elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise,
meeldejätmise ja loomise. Õppimine on õppija jaoks uue
teadmuse (teadmiste ja oskuste, mõtlemisviiside jne)
avastamine ja konstrueerimine olemasoleva teadmuse ja
elukogemuse baasil ning neid avardades. Õppimine toimub
kõikide meelte, kogu aju, mõtlemise ja kujutlusvõime,
intelligentsusmoodulite, emotsioonide abil ja neid
arendades. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks
on õppimine sisemisest motivatsioonist kantud.
Õppimine toetub õppija eneseusule ja eneseväärikusele, tema
õpistiilile, individuaalsele tegevusele ja koostegevusele ning
toimub nii koolis kui väljaspool kooli.
(Tsiteerimiseks küsida viidet)
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
8
ÕPPIV ORGANISATSIOON - 1ÕPPIV ORGANISATSIOON - 1
 Võimekus viies valdkonnas:
– Süstemaatiline probleemide teadvustamine ja
lahendamine
– Eksperimenteerimine
– Õppimine oma eelnevast kogemusest
– Õppimine teiste kogemusest
– Teadmuse ülekandmine, kohandamine
Iga kool, iga klass on suuremal või vähemal määral
õppiv organisatsioon
Püüdke kirjeldada oma kooli-klassi ülaltoodud
valdkondi silmas pidades
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
9
ÕPPIV ORGANISATSIOON - 2ÕPPIV ORGANISATSIOON - 2
? Kas Teie kooli, klassi kui tulemuslikku
organisatsiooni iseloomustab
– Tasakaalustatud tulemuslikkuse-eetika (juhtkond,
erinevate ainete, kooliastmete õpetajad, õpilased,
kooli töötajad)
– Selged ja pingestavad, väljakutsuvad pürgimused
– Toimekas ja keskendunud juhtimine
– Innustunud töötajad, pühendunud
tulemuslikkusele ja õppimisele
– Võimetele vastavad allikad asjatundlikuks
kasutamiseks
– Avatud (positiivne) suhtlemine ja teabe-edastus
ning teadmusjuhtimine
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
10
ÕPPIV ORGANISATSIOON - 3ÕPPIV ORGANISATSIOON - 3
Mida enam organisatsioonil tuleb kohaneda kiirete
muutustega, seda enam tuleb panustada
tegevuslikele-käitumuslikele-eetilisele lahendustele
struktuuriliste asemel
Organisatsiooni kultuuris tähendab see:
indiviidi funktsioonidelt => tiimidele;
tiimidelt => koostöövõrgustikele
Organisatsioonilt kui hierarhialt =>
organisatsioonile kui ajule
Koolis, klassis tähendab see : …….
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
11
Teadmustloov organisatsioon - 1Teadmustloov organisatsioon - 1
Organisatsiooni-teadmus
– Organisatsioon ei saa luua teadmust
inimesteta
– Organisatsioon toetab loovaid indiviide või/
ja loob nende jaoks teadmusloomet toetava
keskkonna
 Igas koolis on midagi “omapärast”, kuidas see sai
võimalikuks? Kes mida sellesse panustas? Milline oli
kooli kui tervikorganismi toetav roll?
 Kas see “omapära” on reflekteeritud? hinnatud nt
teiste Eesti koolide või välismaiste koolide taustal?
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
12
Teadmustloov organisatsioon - 2Teadmustloov organisatsioon - 2
 Organisatsiooni-teadmusloomet mõistetakse kui
protsessi, mis “organisatsiooniliselt”/ korralduslikult
võimendab ja avardab indiviidide poolt loodud teadmust
ja kristalliseerib selle kui osa organisatsiooni
teadmusvõrgustikust (iga nutikas lahendus saab / võib
saada osaks tavategevusest)
 See protsess toimub laienevate vastastikuste suhete ja
vastasmõjude kogukonnas, mis ületab nii
organisatsioonisiseste rühmade kui organisatsioonide
vahelisi piire
Kas seda saaks kujutada ette nt klassi tasandil, ainevaldkondade
tasandil toimuvana? Kooli ja nt maakonna koolide tasandil?
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
13
Teadmustloov organisatsioon - 3Teadmustloov organisatsioon - 3
Teadmusloome toimub
– Ontoloogilises/tunnetuse mõõtmes – indiviidilt
kogukonnale
– Epistemoloogilises/teadmise mõõtmes - varjatud ja
väljendatud teadmuse spiraalina
 varjatud e väljendamata teadmus (subjektiivne)
 väljendatud teadmus (objektiivne)
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
14
Teadmus - 1Teadmus - 1
Varjatud e väljendamata teadmus (tacit knowledge)
(subjektiivne)
o Kogemuse, elamuse teadmus (keha, emotsioonid)
o Simultaanne teadmus (siin ja praegu)
o Analoogteadmus (praktika, harjutamine, oskamine)
Väljendatud teadmus (explicit knowledge)
(objektiivne)
o Ratsionaalne, põhjendatud teadmus (mõistus)
o Järjestatud teadmus (siis ja seal)
o Digitaalteadmus, jäädvustatud (teooria)
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
15
Teadmuse ringluse 4 viisiTeadmuse ringluse 4 viisi
Varjatud teadmuselt Väljendatud
teadmusele
Varjatud
teadmuseks
Va →Va
Mõistetud, äratuntud
teadmuseks
“seltskonnas”
Va → Vä
Kontseptualiseeritud,
sõnastatud teadmuseks
esitamisel teistele
Väljendatud
teadmusest
Vä → Va
“Töötav” teadmus -
omaksvõtmine
Vä → Vä
Süsteemne-korrastatud
teadmus “teistega”
kombineerumisel
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
16
Teadmusringluse ja teadmusloome spiraal (E-S Sarve arendus Non
ja Takeuchi põhjal)
??
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
17
Teadmuse ringlus koolisTeadmuse ringlus koolis - rühmatöö- rühmatöö
 Valime rühmas ühe aspekti – tunni, konkreetse
õppeülesande, kogemuse vm ja
– Püüame kirjeldada seda nii, et iga rühma liige
mõtleb, mida ta antud asjast teab – … min
– Seejärel igaüks kõneleb olulisemast, kordamata
eelnenut
– Püütakse öeldu panna süsteemselt paberile –
väidete, skeemi, järjestuse, võrgustiku vm kujul
– Igaüks püüab enese jaoks moodustada tema jaoks
sobiva terviku ja selle kasutamise idee
– Rühma esindaja annab ka teistele teada, milleni jõuti
Kas minna järgmisele ringile? Mille poolest see
erineks eelmisest?
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
18
ORGANISATSIOONIORGANISATSIOONI
TEADMUSLOOMETEADMUSLOOME
FAASID
 Varjatud teadmuse
jagamine
 Ideede, sõnastuse
loomine
 Põhjendamine,
toimivuse kontrollimine
 Arhetüüpide ehitamine,
mudeldamine
 Teadmuse ühtlustamine
eri tasandite vahel
TINGIMUSED
 Kavatsus, ettenägemine
 Autonoomia
 Fluktuatsioonid ja loov
kaos e “teisiti-tegemise ja
juhuslikkuse
võimalikkus”
 Liiasus ja “koondamine”
 Vahendite variatiivsus
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
19
Sünnist läbi kasvu ja küpsuseSünnist läbi kasvu ja küpsuse
uuenemiseleuuenemisele
Innovatsiooni arengu tüüpiline kulg - innovatsioonist
entusiastide ja kohandajate kaudu järele-lonkijateni
IDEE entusiastidelt
Kasutuse tipp – kõik pruugivad
Hääbumine
Uus “kahtlane” mõteOmaksvõtmine
ja ekspansioon
Omaksvõtmine
ja ekspansioon
IDEE entusiastidelt
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
20
Kool ja teadmusjuhtimine - 1Kool ja teadmusjuhtimine - 1
 Teadmusjuhtimine on “tootja, teenindaja” poolne
teadlik püüe parimal moel rahuldada tarbija,
kliendi vajadusi
 Olla tark ja ettenägev: tajudes/teades peamisi
arengutrende ühiskonnas, maailmas, oma
valdkonnas - näha ette ja rahuldada ka tulevikus
kerkivaid vajadusi
 Olla veel targem ja ettenägevam – taotleda oma
inimestes rõõmsat ja innukat püüdu, et kasvatada
kliendist tarka ja meeldivat koostööpartnerit
Kas ülaltoodu on ka kooli kohta käiv?
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
21
Kool ja teadmusjuhtimine - 2Kool ja teadmusjuhtimine - 2
Millised protsessid koolis on kirjeldatavad
teadmuse ringlemisena? teadmusloomena?
Kus kohtame koolis organisatsiooni-
õppimist?
……………………………………
……………………………………
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
22
KokkuvõtteksKokkuvõtteks
Läbitehtu kasutamine:
• püüda näha oma töös võimalusi õpilaste, õpetajate
teadmusringluse korrastamiseks;
• tunnis peaks õpilasel olema võimalus oma
• varjatud teadmuse avastamiseks,
• selle välja näitamiseks,
• sõnastamiseks/kujutamiseks,
• kaaslaste (ja õpetaja) teadmustega rikastamiseks ja
• rikastatuna, uuena taas omaksvõtmiseks
Mis õpetajale on igivana teadmise korrutamine
aastast-aastasse, tunnist-tundi on lapsele uue
teadmuse loomine, avastamine
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
23
Mis edasi?Mis edasi?
 Koolis-klassis – analüüsida ja ümbermõelda oma
õppe- ja koostöömudelid teadmusjuhtimise ja
teadmusloome seisukohalt
 Täienduskoolituses
– TLÜ KTT teadmusjuhtimise põhjalikuma seminari
võimalus;
– Soome Lighthouse Consulting & E-S Sarv – workshopi
võimalus
 Iseõppimiseks
– Kirjandus ja Internet – palju materjali eriti inglise keeles
LugemistLugemist
Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja enesest ja koolist.
Tallinn: TLÜ kirjastus. (Raamat + CD), tekst ka:
http://www.scribd.com/doc/74205796/Opetaja-ja-kool-opilase-arengu-toetajana-I-III-ptk
Niinikangas, L. 2003. Voiko käärme kompastu? Opettajan tiedonhallintataitojen opas.
2., uudistettu painos, toim. Liisa Niinikangas. BTJ Kirjastopalvelu, Helsinki.
Meadows, Donella H. 2008. Thinking in Systems. Ed: Diana Wright, Sustainability Institute.
Chelsea Green Publshing Company: White River Junction, USA.
Handbook of Organizational Learning and knowledge management. (2011).
Ed:M ark Easterby-Smith, Marjorie A. Lyles. Oxford: Blackwell Publishing Ltd.
Haregraves, D. H. 1999. The knowledge Creating School. British Journal of Educational
Studies, ISSN 0007-1005 Vol 47, No 2, June 1999, pp 122 –144
Wilson, T.D. 2002.The nonsense of 'knowledge management'. - Information Research,
Vol. 8 No. 1, October 2002
Jagomäe, I. 2001. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest Eesti Vabariigi
Majandusministeeriumi näitel. Magistritöö. TÜ Sotsiaalteaduskond.
Kuldvee, B. 2005. Teadmusloomise protsessi mõjutegurid ja alused organisatsioonis.
Tallinna Ülikool.
Sitska, S. 2002. Õpilaste emotsionaalse intelligentsuse arendamisest teadmusjuhtimise
meetodeid kasutades... Käsikiri. ES kasutuses.
Ene-Silvia Sarv, 2000-2014
24

More Related Content

Similar to Teadmusjuhtimine ja kool

Ifi7056 loeng2
Ifi7056 loeng2Ifi7056 loeng2
Ifi7056 loeng2
Kai Pata
 
Saavutusvajadus
SaavutusvajadusSaavutusvajadus
Saavutusvajadus
TKHK
 
Loovuse võimalusest koolis
Loovuse võimalusest koolisLoovuse võimalusest koolis
Loovuse võimalusest koolis
TKHK
 
Parimad Euroopa Noored projektid 2010-2012
Parimad Euroopa Noored projektid 2010-2012Parimad Euroopa Noored projektid 2010-2012
Parimad Euroopa Noored projektid 2010-2012
Marit Valge
 
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnasInnovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
Piret Seepa
 
Karjääriseminari pilootprojekti materjal, 2. juui 2010
Karjääriseminari pilootprojekti materjal, 2. juui 2010Karjääriseminari pilootprojekti materjal, 2. juui 2010
Karjääriseminari pilootprojekti materjal, 2. juui 2010
Edvard Ljulko
 
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaariumSotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
Varje Tipp
 
2011sissejuhatusainessenetti
2011sissejuhatusainessenetti2011sissejuhatusainessenetti
2011sissejuhatusainessenetti
opetajaarno
 
Õpimapp
ÕpimappÕpimapp
Õpimapp
Priit Tammets
 
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektistEesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Ene-Silvia Sarv
 
Mõttetalgud - oppemetod
 Mõttetalgud - oppemetod Mõttetalgud - oppemetod
Mõttetalgud - oppemetod
Ene-Silvia Sarv
 
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
Joonmeedia.ee
 
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatusÕppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Mart Laanpere
 
Sissejuhatus ainesse
Sissejuhatus ainesseSissejuhatus ainesse
Sissejuhatus ainesse
opetajaarno
 
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
Ants Leppoja
 
Hindamisest
HindamisestHindamisest
Hindamisest
TKHK
 

Similar to Teadmusjuhtimine ja kool (20)

Ifi7056 loeng2
Ifi7056 loeng2Ifi7056 loeng2
Ifi7056 loeng2
 
Saavutusvajadus
SaavutusvajadusSaavutusvajadus
Saavutusvajadus
 
Loovuse võimalusest koolis
Loovuse võimalusest koolisLoovuse võimalusest koolis
Loovuse võimalusest koolis
 
Parimad Euroopa Noored projektid 2010-2012
Parimad Euroopa Noored projektid 2010-2012Parimad Euroopa Noored projektid 2010-2012
Parimad Euroopa Noored projektid 2010-2012
 
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnasInnovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
Innovatsioon Eesti täiskasvanukoolituse kogukonnas
 
Urve Krause
Urve KrauseUrve Krause
Urve Krause
 
Arengu arutelu
Arengu aruteluArengu arutelu
Arengu arutelu
 
Karjääriseminari pilootprojekti materjal, 2. juui 2010
Karjääriseminari pilootprojekti materjal, 2. juui 2010Karjääriseminari pilootprojekti materjal, 2. juui 2010
Karjääriseminari pilootprojekti materjal, 2. juui 2010
 
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaariumSotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
Sotsiaalsed tarkvarad- tuleviku stsenaarium
 
2011sissejuhatusainessenetti
2011sissejuhatusainessenetti2011sissejuhatusainessenetti
2011sissejuhatusainessenetti
 
Etk analyys
Etk analyysEtk analyys
Etk analyys
 
Õpimapp
ÕpimappÕpimapp
Õpimapp
 
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektistEesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
 
Mõttetalgud - oppemetod
 Mõttetalgud - oppemetod Mõttetalgud - oppemetod
Mõttetalgud - oppemetod
 
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
Vabatahtliku vastuvõtmise abc ehk kuidas anda endast parim. Käsiraamat Euroop...
 
Õppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatusÕppedisaini alused: sissejuhatus
Õppedisaini alused: sissejuhatus
 
Sissejuhatus ainesse
Sissejuhatus ainesseSissejuhatus ainesse
Sissejuhatus ainesse
 
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
Hariduslike erivajadustega laste aitamisvõimalustest hariduse-, meditsiini- j...
 
Hindamisest
HindamisestHindamisest
Hindamisest
 
Hindamisest
HindamisestHindamisest
Hindamisest
 

More from Ene-Silvia Sarv

Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
Ene-Silvia Sarv
 
Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
 Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор... Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
Ene-Silvia Sarv
 
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
Ene-Silvia Sarv
 
Cpd dilemmas
Cpd dilemmas Cpd dilemmas
Cpd dilemmas
Ene-Silvia Sarv
 
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018  Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
Ene-Silvia Sarv
 
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
 Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv  Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
Ene-Silvia Sarv
 
Школа Украины
Школа УкраиныШкола Украины
Школа Украины
Ene-Silvia Sarv
 
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv
 
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
Ene-Silvia Sarv
 
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elusKOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
Ene-Silvia Sarv
 
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISAОбщее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Ene-Silvia Sarv
 
Eesti haridus, kool, ühiskond
 Eesti haridus, kool, ühiskond Eesti haridus, kool, ühiskond
Eesti haridus, kool, ühiskond
Ene-Silvia Sarv
 
Koolikliima - kutsekool 2013
Koolikliima -  kutsekool  2013Koolikliima -  kutsekool  2013
Koolikliima - kutsekool 2013
Ene-Silvia Sarv
 
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool? Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Ene-Silvia Sarv
 

More from Ene-Silvia Sarv (14)

Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
Higher education reality and mission in 21st Century: future strategies from ...
 
Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
 Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор... Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
Школьный климат, школьная культура - основа благополучия и психического здор...
 
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
Teachers`perception/view of their students and students`support system in the...
 
Cpd dilemmas
Cpd dilemmas Cpd dilemmas
Cpd dilemmas
 
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018  Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
Школа, счастье - Lviv-Vinniki 2018
 
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
 Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv  Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
 
Школа Украины
Школа УкраиныШкола Украины
Школа Украины
 
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
 
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
 
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elusKOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
KOOLIRÕÕM ja KOOLIKLIIMA uuringuis ja elus
 
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISAОбщее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
 
Eesti haridus, kool, ühiskond
 Eesti haridus, kool, ühiskond Eesti haridus, kool, ühiskond
Eesti haridus, kool, ühiskond
 
Koolikliima - kutsekool 2013
Koolikliima -  kutsekool  2013Koolikliima -  kutsekool  2013
Koolikliima - kutsekool 2013
 
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool? Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
 

Teadmusjuhtimine ja kool

  • 2. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 2 AlustuseksAlustuseks  Mida mõistetakse teadmusjuhtimise (TJ, knowledge management) all üldiselt ja millised on selle alused  Kasutame mõningaid TJ valdkonda kuuluvaid võtteid ja püüame seostada need kooliga – luua sideme TJ kui firmade-strateegia ja kooli kui õppiva organisatsiooni vahel  Kool oma olemuselt on kontsentreeritud õppimise koht ja teadmusjuhtimine on tema loomulik tegevus. Selle efektiivsemaks muutmiseks võib edukate firmade tegevusest tuletatud teooria anda uue tõuke.
  • 3. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 3 Peamised allikadPeamised allikad  Botkin, Jim. Smart Business. How Knowledge Communities Can Revolutionize Your Company. The Free Press, New York, 1999  Nonaka, I., Takeuchi, H. The Knowledge-Creating Company: How Japanese Companies Create the Dynamics pof Innovation. Oxford University Press, Oxford, 1995  Fullan, M. Change Forses: The Sequel.Falmer Press, Philadelphia, 1999  Senge, P. Schools that Learn. NY, London, 2001
  • 4. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 4 SisustSisust Õppiv organisatsioon Teadmusjuhtimine Kool, õppetund – paik ja aeg teadmusjuhtimise tarvis?
  • 5. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 5 Jätkusuutlik Eesti -Jätkusuutlik Eesti - õpiühiskond Text Koolikultuur – õppiv organisatsioon Teadmusloome ja – teadmusjuhtimine koolis Loov õppija Kultuur, teadus, poliitika kui refleksioon Teadmusloome, teadmus-majandus Õppivad organisatsiooni d Innovatsiooniline, loov tiim, võrgustik Õpiühiskond
  • 6. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 6 PõhimõistedPõhimõisted  Teadmus – teadmised, oskused, rakendusvõimekus (nii individuaalne kui kollektiivne)  Teadmusjuhtimine – organisatsiooni tuleva ja selle sees oleva (individuaalse ja kollektiivse) teadmuse teadlik korrastamine, kättesaadavaks tegemine, võimendamine ja uue teadmuse loomise initsieerimine  Õpiühiskond – teadlikult oma arengut reflekteeriv ja pikaajalisi arengutrende silmas pidav ühiskond  Õppiv organisatsioon – loob, kohandab ja edastab teavet, teadmust ning kohandab oma kultuuri uue teadmuse ja oma taipamuste kohaselt
  • 7. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 7 Põhimõisted – 2Põhimõisted – 2 ÕPPIMINEÕPPIMINE  Õppimist mõistetakse elukestva protsessina, mis vastavalt õppija eale ja individuaalsusele on vähem või enam teadvustatud ja sihipärane/eesmärgistatud. Õppimine toimub läbi mängu ja matkimise, vaatluse ja mõtestamise, elamuse ja kogemuse, harjutamise ja katsetamise, meeldejätmise ja loomise. Õppimine on õppija jaoks uue teadmuse (teadmiste ja oskuste, mõtlemisviiside jne) avastamine ja konstrueerimine olemasoleva teadmuse ja elukogemuse baasil ning neid avardades. Õppimine toimub kõikide meelte, kogu aju, mõtlemise ja kujutlusvõime, intelligentsusmoodulite, emotsioonide abil ja neid arendades. Elukestva õppimise kui elustiili kujundamiseks on õppimine sisemisest motivatsioonist kantud. Õppimine toetub õppija eneseusule ja eneseväärikusele, tema õpistiilile, individuaalsele tegevusele ja koostegevusele ning toimub nii koolis kui väljaspool kooli. (Tsiteerimiseks küsida viidet)
  • 8. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 8 ÕPPIV ORGANISATSIOON - 1ÕPPIV ORGANISATSIOON - 1  Võimekus viies valdkonnas: – Süstemaatiline probleemide teadvustamine ja lahendamine – Eksperimenteerimine – Õppimine oma eelnevast kogemusest – Õppimine teiste kogemusest – Teadmuse ülekandmine, kohandamine Iga kool, iga klass on suuremal või vähemal määral õppiv organisatsioon Püüdke kirjeldada oma kooli-klassi ülaltoodud valdkondi silmas pidades
  • 9. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 9 ÕPPIV ORGANISATSIOON - 2ÕPPIV ORGANISATSIOON - 2 ? Kas Teie kooli, klassi kui tulemuslikku organisatsiooni iseloomustab – Tasakaalustatud tulemuslikkuse-eetika (juhtkond, erinevate ainete, kooliastmete õpetajad, õpilased, kooli töötajad) – Selged ja pingestavad, väljakutsuvad pürgimused – Toimekas ja keskendunud juhtimine – Innustunud töötajad, pühendunud tulemuslikkusele ja õppimisele – Võimetele vastavad allikad asjatundlikuks kasutamiseks – Avatud (positiivne) suhtlemine ja teabe-edastus ning teadmusjuhtimine
  • 10. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 10 ÕPPIV ORGANISATSIOON - 3ÕPPIV ORGANISATSIOON - 3 Mida enam organisatsioonil tuleb kohaneda kiirete muutustega, seda enam tuleb panustada tegevuslikele-käitumuslikele-eetilisele lahendustele struktuuriliste asemel Organisatsiooni kultuuris tähendab see: indiviidi funktsioonidelt => tiimidele; tiimidelt => koostöövõrgustikele Organisatsioonilt kui hierarhialt => organisatsioonile kui ajule Koolis, klassis tähendab see : …….
  • 11. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 11 Teadmustloov organisatsioon - 1Teadmustloov organisatsioon - 1 Organisatsiooni-teadmus – Organisatsioon ei saa luua teadmust inimesteta – Organisatsioon toetab loovaid indiviide või/ ja loob nende jaoks teadmusloomet toetava keskkonna  Igas koolis on midagi “omapärast”, kuidas see sai võimalikuks? Kes mida sellesse panustas? Milline oli kooli kui tervikorganismi toetav roll?  Kas see “omapära” on reflekteeritud? hinnatud nt teiste Eesti koolide või välismaiste koolide taustal?
  • 12. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 12 Teadmustloov organisatsioon - 2Teadmustloov organisatsioon - 2  Organisatsiooni-teadmusloomet mõistetakse kui protsessi, mis “organisatsiooniliselt”/ korralduslikult võimendab ja avardab indiviidide poolt loodud teadmust ja kristalliseerib selle kui osa organisatsiooni teadmusvõrgustikust (iga nutikas lahendus saab / võib saada osaks tavategevusest)  See protsess toimub laienevate vastastikuste suhete ja vastasmõjude kogukonnas, mis ületab nii organisatsioonisiseste rühmade kui organisatsioonide vahelisi piire Kas seda saaks kujutada ette nt klassi tasandil, ainevaldkondade tasandil toimuvana? Kooli ja nt maakonna koolide tasandil?
  • 13. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 13 Teadmustloov organisatsioon - 3Teadmustloov organisatsioon - 3 Teadmusloome toimub – Ontoloogilises/tunnetuse mõõtmes – indiviidilt kogukonnale – Epistemoloogilises/teadmise mõõtmes - varjatud ja väljendatud teadmuse spiraalina  varjatud e väljendamata teadmus (subjektiivne)  väljendatud teadmus (objektiivne)
  • 14. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 14 Teadmus - 1Teadmus - 1 Varjatud e väljendamata teadmus (tacit knowledge) (subjektiivne) o Kogemuse, elamuse teadmus (keha, emotsioonid) o Simultaanne teadmus (siin ja praegu) o Analoogteadmus (praktika, harjutamine, oskamine) Väljendatud teadmus (explicit knowledge) (objektiivne) o Ratsionaalne, põhjendatud teadmus (mõistus) o Järjestatud teadmus (siis ja seal) o Digitaalteadmus, jäädvustatud (teooria)
  • 15. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 15 Teadmuse ringluse 4 viisiTeadmuse ringluse 4 viisi Varjatud teadmuselt Väljendatud teadmusele Varjatud teadmuseks Va →Va Mõistetud, äratuntud teadmuseks “seltskonnas” Va → Vä Kontseptualiseeritud, sõnastatud teadmuseks esitamisel teistele Väljendatud teadmusest Vä → Va “Töötav” teadmus - omaksvõtmine Vä → Vä Süsteemne-korrastatud teadmus “teistega” kombineerumisel
  • 16. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 16 Teadmusringluse ja teadmusloome spiraal (E-S Sarve arendus Non ja Takeuchi põhjal) ??
  • 17. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 17 Teadmuse ringlus koolisTeadmuse ringlus koolis - rühmatöö- rühmatöö  Valime rühmas ühe aspekti – tunni, konkreetse õppeülesande, kogemuse vm ja – Püüame kirjeldada seda nii, et iga rühma liige mõtleb, mida ta antud asjast teab – … min – Seejärel igaüks kõneleb olulisemast, kordamata eelnenut – Püütakse öeldu panna süsteemselt paberile – väidete, skeemi, järjestuse, võrgustiku vm kujul – Igaüks püüab enese jaoks moodustada tema jaoks sobiva terviku ja selle kasutamise idee – Rühma esindaja annab ka teistele teada, milleni jõuti Kas minna järgmisele ringile? Mille poolest see erineks eelmisest?
  • 18. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 18 ORGANISATSIOONIORGANISATSIOONI TEADMUSLOOMETEADMUSLOOME FAASID  Varjatud teadmuse jagamine  Ideede, sõnastuse loomine  Põhjendamine, toimivuse kontrollimine  Arhetüüpide ehitamine, mudeldamine  Teadmuse ühtlustamine eri tasandite vahel TINGIMUSED  Kavatsus, ettenägemine  Autonoomia  Fluktuatsioonid ja loov kaos e “teisiti-tegemise ja juhuslikkuse võimalikkus”  Liiasus ja “koondamine”  Vahendite variatiivsus
  • 19. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 19 Sünnist läbi kasvu ja küpsuseSünnist läbi kasvu ja küpsuse uuenemiseleuuenemisele Innovatsiooni arengu tüüpiline kulg - innovatsioonist entusiastide ja kohandajate kaudu järele-lonkijateni IDEE entusiastidelt Kasutuse tipp – kõik pruugivad Hääbumine Uus “kahtlane” mõteOmaksvõtmine ja ekspansioon Omaksvõtmine ja ekspansioon IDEE entusiastidelt
  • 20. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 20 Kool ja teadmusjuhtimine - 1Kool ja teadmusjuhtimine - 1  Teadmusjuhtimine on “tootja, teenindaja” poolne teadlik püüe parimal moel rahuldada tarbija, kliendi vajadusi  Olla tark ja ettenägev: tajudes/teades peamisi arengutrende ühiskonnas, maailmas, oma valdkonnas - näha ette ja rahuldada ka tulevikus kerkivaid vajadusi  Olla veel targem ja ettenägevam – taotleda oma inimestes rõõmsat ja innukat püüdu, et kasvatada kliendist tarka ja meeldivat koostööpartnerit Kas ülaltoodu on ka kooli kohta käiv?
  • 21. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 21 Kool ja teadmusjuhtimine - 2Kool ja teadmusjuhtimine - 2 Millised protsessid koolis on kirjeldatavad teadmuse ringlemisena? teadmusloomena? Kus kohtame koolis organisatsiooni- õppimist? …………………………………… ……………………………………
  • 22. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 22 KokkuvõtteksKokkuvõtteks Läbitehtu kasutamine: • püüda näha oma töös võimalusi õpilaste, õpetajate teadmusringluse korrastamiseks; • tunnis peaks õpilasel olema võimalus oma • varjatud teadmuse avastamiseks, • selle välja näitamiseks, • sõnastamiseks/kujutamiseks, • kaaslaste (ja õpetaja) teadmustega rikastamiseks ja • rikastatuna, uuena taas omaksvõtmiseks Mis õpetajale on igivana teadmise korrutamine aastast-aastasse, tunnist-tundi on lapsele uue teadmuse loomine, avastamine
  • 23. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 23 Mis edasi?Mis edasi?  Koolis-klassis – analüüsida ja ümbermõelda oma õppe- ja koostöömudelid teadmusjuhtimise ja teadmusloome seisukohalt  Täienduskoolituses – TLÜ KTT teadmusjuhtimise põhjalikuma seminari võimalus; – Soome Lighthouse Consulting & E-S Sarv – workshopi võimalus  Iseõppimiseks – Kirjandus ja Internet – palju materjali eriti inglise keeles
  • 24. LugemistLugemist Sarv, E-S. (2008). Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja enesest ja koolist. Tallinn: TLÜ kirjastus. (Raamat + CD), tekst ka: http://www.scribd.com/doc/74205796/Opetaja-ja-kool-opilase-arengu-toetajana-I-III-ptk Niinikangas, L. 2003. Voiko käärme kompastu? Opettajan tiedonhallintataitojen opas. 2., uudistettu painos, toim. Liisa Niinikangas. BTJ Kirjastopalvelu, Helsinki. Meadows, Donella H. 2008. Thinking in Systems. Ed: Diana Wright, Sustainability Institute. Chelsea Green Publshing Company: White River Junction, USA. Handbook of Organizational Learning and knowledge management. (2011). Ed:M ark Easterby-Smith, Marjorie A. Lyles. Oxford: Blackwell Publishing Ltd. Haregraves, D. H. 1999. The knowledge Creating School. British Journal of Educational Studies, ISSN 0007-1005 Vol 47, No 2, June 1999, pp 122 –144 Wilson, T.D. 2002.The nonsense of 'knowledge management'. - Information Research, Vol. 8 No. 1, October 2002 Jagomäe, I. 2001. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi näitel. Magistritöö. TÜ Sotsiaalteaduskond. Kuldvee, B. 2005. Teadmusloomise protsessi mõjutegurid ja alused organisatsioonis. Tallinna Ülikool. Sitska, S. 2002. Õpilaste emotsionaalse intelligentsuse arendamisest teadmusjuhtimise meetodeid kasutades... Käsikiri. ES kasutuses. Ene-Silvia Sarv, 2000-2014 24