2. Nimi Ene-Silvia Sarv
TLÜ õppejõud, teadur
Kontaktandmed,
varamud
Tel: 5520449
enesarv@tlu.ee , enesilvia.sarv@mail.ee
Scribd: http://www.scribd.com/ene_silvias
Slideshare: http://www.slideshare.net/EneSilviaSarv
Ettevõte Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut
Asukoht Tallinn, Narva mnt 25, Mare maja M-436
Tegevusala Kasvatusfilosoofia ja kasvatusteaduse lektor, teadur (eesti koolide ja
õpetajate tüpoloogia, kool kui õppiv organisatsioon, tuleviku-uuringud,
koolifüüsika, õppekava jm)
Millega olen
teile kasulik
Consulting: kasvatusteaduslikud, uurimuslik-metoodilised, humanistliku ja
traditsioonilise haridusvaate alased probleemid. Mõttetalgukool
(mõttetalgud jt mõttetalgulised vormid kooliarenduses, õppeprotsessis).
Alternatiivsed pedagoogilised süsteemid, eriti waldorf- e steinerpedagoogika.
Kommentaarid,
muu info
Füüsikaõpetaja al. 1965; õpetajakoolituses, õppekavarenduses al 1980 (VÕT); teaduses
al. 1987 (koolifüüsika, kooli- ja õpetajauuringud); õppejõud TPedÜs, TLÜs al 1996;
enesetäiendus - Emerson College (UK) 1991-1992, jpm.
Eesti koolifüüsikute liikumine (mõttetalgud, programm, õpikud) 1987-1990;
Humanistliku hariduse keskuse Künnis rahvusvahelised kursused 1992-2002; EERA
õpetaja ja koolijuhi pidevõppe sektsiooni (NW 1) kaasjuhataja (al 2006).
Monogr.: Demokraatiast ja humanismist õpetajale (1997), Eesti kool õpetaja vaates
(2008); üle 100 artikli, ca 30 juhendatud magistritööd, ca 20 e-kursust ja õpiobjekti.
Pilt
2E-S Sarv Tartu 2013
5. Kooli kliima, koolikliima
Kooli kliima / koolikliima - kooli kui
organisatsiooni kvaliteet - kooli ökoloogia,
miljöö, sotsiaalne süsteem, kultuur (Anderson
1982) - s.o kooli mõõdetavad dimensioonid.
Kooli kultuur / koolikultuur - väärtused,
koolielu eri aspektide tähendused ja nende
kasutamine inimeste poolt, ka müüdid,
legendid, sümbolid jne
E-S Sarv Tartu 2013 5
6. Miks on vaja neid tunda?
Koolikliima ja koolikultuur - olulisimad
aspektid kooli kui organisatsiooni ja selle
üksikute aspektide (nt koolivägivalla,
küberkiusamise, õpilaste õpiedukuse ning
toimetulekuvõime) muutmisel.
(Gottfredson jt 2011, Lindahl 2006, Mishna et al.,
2010)
E-S Sarv Tartu 2013 6
8. Uurimine
1980 - 1990 a - kooli kliima aspektide uurimise praktilised
instrumendid: struktureeritud küsimustikud, kus palutakse
vastajal hinnata oma nõustumise määra pakutud väidetega.
Ülekaalus – õpetajate ja koolijuhtide uurimine.
Näiteks: “Enamik õpetajaid kohtleb mind õiglaselt” –
• täiesti nõus,
• nõus,
• ei ole nõus,
• ei ole üldse nõus.
Tänapäeval: ülevaateuuringud (survey), intervjuud,
osalusuuringud, lai koole teenindav koolikliima uurijate
võrgustik (eriti USA) tellimustöödeks; õpilased, õpetajad jt
E-S Sarv Tartu 2013 8
9. Millised koolikliimad?
Õpetajate ja koolijuhtide käitumise põhjal on
koolikliima nt:
• avatud,
• suletud,
• kaasav
• mittekaasav (Hoy & Forsyth, 1986).
E-S Sarv Tartu 2013 9
11. Kooli kliima dimensioone
(Inventory of School Climate – ISC)
• õpetajapoolne tugi,
• reeglite ja ootuste selgus
ning kooskõlalisus,
• õpilaste orientatsioon
saavutustele,
• positiivsed suhted
kaaslastega,
• kaaslaste negatiivsed
mõjud,
• distsipliini rangus,
• õpilaste panus otsuste
tegemisse,
• õpetuse uudsus ja
asjakohasus,
• kultuurilise
mitmekesisuse
toetamine
• turvalisus.
E-S Sarv Tartu 2013 11
12. Koolikliima uuringud Eestis –
teadlased ja õpetajad
Nõukogude periood - kooliklassi sotsiaalne struktuur, õpilaste
eelistused kooli- ja klassikaaslaste, õpetajate osas jm. (sh VÕT,
ÜPUI)
Koolikliima aspektid - õpilaste elustiili uuringus Pingist pinki
(1975-1998, jätkub ka tänap).
Heino Liimets (1928-1989), Jüri Orn, Inger Kraav, Ulve Kala…
21 saj. algul - organisatsiooni-uuringute osa (Aidla, Alas, Reino,
Vadi) aga ka spetsiifiliselt ökoloogilisest, sotsiaalse kliima ja
õppiva organisatsiooni mudelist lähtuvalt (nt Salumaa 2007,
Veisson, Ruus 2007, Sarv 2008).
E-S Sarv Tartu 2013 12
13. Uurimus
“Kool kui õpilase arengukeskkond ja õpilaste
toimetulek”
Tallinna Ülikooli sihtfinantseeritav teadusteema
2003-2007
• Suur, representatiivne valim (3883 õpilast 7, 9, 12
kl, õpetajad - 623, lapsevanemad - 1880, kooli
juhtkonnaliikmed – 110; 67/53/49 kooli)
• Esindatud: E/V ja EV koolid, Tallinna, linna- ja
maakoolid, põhik ja gümn, geograafiline aspekt,
keskmisest edukamad ja vähemedukad
(riigieksamite põhjal), uuendusprotsessides
osalenud koolid.
14. E-S Sarv 2012/13 14
Üldised uurimissuunad
• Õpilaste akadeemilise toimetuleku probleemid sh
psühholoogiline aspekt – V-R Ruus, M Veisson
• Õpetaja õpilase arengu, akadeemilise toimetuleku
toetajana – E-S Sarv (õpetajate mentaalsed mudelid)
• Kool õpilase ja õpetaja arengu toetajana – E-S Sarv
(õppiva organisatsiooni ja teadmusjuhtimise, -loome
aspektist)
• Lapsevanem õpilase arengu, akadeemilise toimetuleku
toetajana – K Lukk
• Sotsiaalse ja kultuurikeskkonna, keelelise aspekti jm
valdkonnad – M Veisson, M Leino, L Ots
Üldine lähenemisviis (metodoloogia) – ökoloogiline
vaateviis ja pehme süsteemilähenemine (nt
Bronfenbrenner, Moos, Senge, Nonaka&Takeuchi jt)
15. E-S Sarv 2012/13 15
Õpilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima tüübid
1) õpilasvaenulik (137 õpilast, 4 % vastanutest), õpilasele
tundub, et õpetajate suhtumine on ebasõbralik, nad teevad
oma tööd vastumeelselt, kooli väärtuste ampluaa on kitsas,
peamine pressing on õppeedukusel;
2) formaalne (1498 õpilast, st 39% ), - kooli väärtuste
ampluaa on keskmisest tunduvalt kitsam, ühekülgselt on
esiplaanil õppeedukus, õpetajad on keskmisest
vähehoolivamad, keskmisest madalam on innovaatilisus,
traditsioonide austamine, õpetajate professionaalsus;
3) õpilassõbralik-edasipürgiv-nõudlik (497 õpilast, 13%), -
keskmisest tunduvalt avaram väärtussüsteem, kõrgem
innovaatilisus, austus traditsioonide vastu ja rangem
koolikord, õpilast abistav ja austav ning nõudlik,
professionaalne õpetaja;
4) keskpärane (1693 õpilast, 44%), mille puhul mistahes
tunnust tajutakse keskmiselähedasena
Vt Ruus jt 2007
16. Eesti üldhariduskoolid 21. s algul -
koolikliima
Õpilaste tajutud koolikliima poolest kolm koolide
põhitüüpi:
– edukad-soojad-elujõulised,
– keskmiselt edukad-külmad-ellujääjad,
– vähemedukad–soojad-heitunud (Ruus, Veisson 2007:
56-58).
Õpilaste ja õpetajate taju põhjal – kaks
eraldiseisvat kogukonda, mis paljudes koolides
“elavad sissepoole”: õpilaskond, õpetajaskond.
(Ruus, Sarv 2010)
E-S Sarv Tartu 2013 16
17. E-S Sarv 2012/13 17
Õpilaste poolt tajutud koolitüübid (sotsiaalse
kliima alusel)
1. Edukad-soojad-elujõulised (15 kooli 65st, st 23%) - parimate hulgas kõigi
tunnuse lõikes: teistest parem õppeedukus, õpilaste nõuetekohane
käitumine, teistest parem psühholoogiline ja kehaline heaolu, õpilaste
konstruktiivsed toimetulekustrateegiad, sõbralikud ja hoolivad, kõrge
professionaalsusega õpetajad, kooli selge sihiseade, avar väärtustespekter
ja tugev koolikord;
2. Keskmiselt edukad-külmad-ellujääjad (52%) – õppeedukuselt keskmised
koolid, mida iseloomustas õpilaste halvim psühholoogiline ja kehaline
heaolu, õpilaste arvates suhteliselt vähehoolivad ja ebausaldatavad, vähese
professionaalsusega õpetajad, kooli ebaselge sihiseade ja vähene
uuenduslikkus ning kitsaim väärtustespekter. Nende koolide õpilased
puudusid põhjuseta kõige sagedamini ja jätsid kodutööd tööd tegemata,
siiski polnud õpilaste tulevikuusk alla keskmise ja toimetulekunäitajad olid
ligikaudu keskmisel tasemel;
3. Väheedukad-soojad-heitunud (16 kooli, ca 25%) - madalama
õppeedukusega, õpilaste väiksem tulevikuusk (töö leidmise suhtes pärast
kooli, venek koolid - ES), teistega võrreldes hea koolikliima (avar
väärtusspekter, sõbralikud, usaldusväärsed, professionaalsed õpetajad),
kõrged õpilaste heaolu näitajad ja hea osalus koolitöös.
(Ruus, Veisson jt, 2007)
18. Koolikliima aspekt - koolirõõm –
(kooli)elu kvaliteedi näitaja
Õnnelikkus – rõõm, huvi, entusiasm, rahulolu oma
eluga, heaolu. (Sc Huebner)
Õnnelik täiskasvanu – elab kauem, on tervem,
produktiivsem, paremates suhetes (Lyubormirsky,
King, Diener 2005)
Õnnelik nooruk – õnnelikkus koolis, kodus,
kogukonnas – parem käitumine, hinded, suhted
kaasõpilaste ja õpetajatega, tervis, osalus klassi-
koolivälises tegevuses, vähem probleeme
riskikäitumisega (sh alkohol, narkootikumid jmt) ning
vaimse tervisega, harvem kiusatavad.
E-S Sarv Tartu 2013 Ga 18
19. E-S Sarv Tartu 2013 19
Õpilased - õpetajapoolset sallivust
peegeldav jaotus (2004, Sarv 2008)
Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind
Vastamata
enamik õpetajaid on
mõned õpetajad on se
on üks selline õpeta
ei ole ühtki sellis
20. Õpetajate suhtumine õpilastesse –
koolikliima looja
Õpetajate rühmitumine õpilaste tajumise ja õpilaste
toetamise seisukohalt – 4-klastriline mudel/jaotus
(mentaalsed mudelid, 23 tunnust, Sarv 2008):
– Pessimistid e (lootustandev?) riskirühm 4%
– Stressitundlikud keskmikud 48%
– (Enese)kriitilised 18%
– Optimistlik tegusad, positiivse õpilaspildiga
õpetajad 30% (Sarv 2008, 177-186)
21. Õpetajast veel
• Üks riskitegur “kaduva kontingendi” kujunemisel
- õpetajate suhtumine (õpi)lastesse.
(Kruusvall&Tomson 2004)
• Uurimus 52 Eesti kooli õpiedutute kohta –
õpetajad ei näe õpilaste mahajäämuse põhjusi
iseendas.
(Kraav 2005)
22. Kooli kliima efektiivsuse faktorid 7 Rootsi kooli
põhjal (Grosin, 1991,
http://edb.org.hk/HKTC/download/journal/j8/(5)HKTCJ08-Article2-2.pdf)
1. Direktor külastab sageli tunde.
2. Koolijuhi väärtused on teada.
3. Õpetajatel kõrged ootused.
4. Õpetajatel on kaugemad
eesmärgid.
5. Õpetajad austavad õpilasi.
6. Õpetaja töötab rohkem kogu
klassiga.
7. Õpetajad on rahul oma töö ja
kooliga.
8. Rõhutatakse põhiteadmisi.
9. Koolis on töine meeleolu.
10. Rohkem kasutatakse aega
õppetööks.
11. On kindel õppekava.
12. Õppemeetodid vahelduvad.
13. Õppematerjal on jõukohane ja
struktureeritud.
14. Õpitulemusi hinnatakse (evaluation,
mitte number, ES) pidevalt.
15. Õpilastel kõrge enesehinnang.
16. Õpilased hindavad oma kooli.
Koolikliima korrelatsioon:
Õpitulemustega 0,72
Käitumisega 0,96
E-S Sarv Tartu 2013 22
24. Heddy Riismaa
ÕPETAJA JA KOOL ÕPILASE ARENGU TOETAJANA
ÕPILASE PILGU LÄBI TALLINNA KOOLIDE NÄITEL (sh
kutsekool) (MSc 2012)
Koolis on enam koolirõõmu kui muret (213 õpilast
366-st). Kindlalt nõustub väitega vaid pisut enam
kui kümnendik vastanutest ehk 50 õpilast 366-st.
Samal ajal ei ole seitsmendik vastanutest väitega
üldse nõus ja kokku kahtleb väite tõesuses
tervelt 41,8% vastanutest (153 õpilast 366st).
E-S Sarv Tartu 2013 24
25. Mul on enam koolirõõmu kui -muret
E-S Sarv Tartu 2013 25
26. Koolirõõm kutsekoolis
• Kutsehariduskooli õpilastel on koolirõõmu
tundvate õpilaste hulk keskmisest
märgatavalt suurem, eriti poistel (67,6%,
72% väitele vastanud õpilastest).
E-S Sarv Tartu 2013 26
29. Õpetaja õpilasest
• Õpetajatest leiab
65% - õpilased on meelekindlad, rahulikud,
heatujulised,
15% - on vaid üksikuid õnnelikke lapsi. (Sarv 2008).
• Õpetajate tajutud õpilaste meeleseisund erineb
oluliselt sellest, kuidas õpilased ise enda
meeleseisundit hindavad.
• Kas õpetajate arvamust õpilastest võib mõjutada
tundides valitsev korralagedus, õpilaste provotseeriv
käitumine tunnis jmt?
E-S Sarv Tartu 2013 29
37. Koolistressist kutsekoolis:
• peaaegu pooled kutsehariduskooli
õpilased on pidanud külmi ruume
koolistressi allikaks (kutsekoolis olid
vastajateks valdavalt poisid) - kutsekooli
füüsiline keskkond vajaks üle vaatamist ja
ruumide soojustamise probleemiga tuleks
kindlasti tegeleda.
E-S Sarv Tartu 2013 37
38. Kodu maj. olukord ei mõjuta
positsiooni klassis
E-S Sarv Tartu 2013 38
42. Kuidas tagada õnnelikum õpilane –
kui koolihariduse siht?
1. Monitooring koolis
(koolielu kvaliteet)
Tegevuste (nõustamine,
individualiseerimine,
ADHD ravimid jpm)
efektiivsust elukvaliteedi
mõttes ei monitoorita,
isegi kui sellised lihtsad
mõõtmisvahendid on
avalikult kättesaadavad
(Huebner jt 2006)
2. Õnnelikkuse
edendamine koolis.
Parim kool = parim kodu :
heade hoolivate suhete
pidevus, pidev tähelepanu
väljendatud ja väljendamata
vajadustele, kaitse
kahjustuse eest, indiv ja
ühishuvide läbirääkimine,
koostöö, õppimises rõõmu
esilekutsumine, moraalse ja
vaimse arengu suunamine,
… enese- ja grupi mõistmise
kasvatamine (Noddings
E-S Sarv Tartu 2013 42
44. Õpetaja koolirõõm (positiivne miljöö)
koolijuhtide arvates (Sarv 2008)
• tähelepanelik ja hooliv juhtkond – 97%
• eneseteostuse võimalus – 97%
• innukad õpilased – 92%
• tunnustus – 94%
– Õpilaste areng, head õpitulemused
– Õiglane tunnustus, premeerimine, palgatõus, väärikas palk
– Lahedad kolleegid, ühisüritused, väljasõidud
– Kooli vaimsus, prestiiž
– Kõik inimlikult oodatav, usaldus, vabadus
– Võimekad, siirad õpilased
– Vajalike õppevahendite olemasolu
– Lasteüritused
– Meeldiv keskkond, turvalisus
– Armastus ja eneseusk
E-S Sarv Tartu 2013 44
45. Koolikliima edendamise meetodeid, nt
• Kogukonnatunde ülesehitamine
• Kaaslas-seire
• Sotsiaalsed normid /sotsiaalne normimine
• Andme-/tegelikkuse-põhine tegevusplaan (-plaanid)
• Noorte rohujuure-ettevõtmised
• Paljuharuline poliitika ja programmid täiskasvanutelt
Õpetajad, personal ja juhtkond – koolikliima loojad:
• Nende häälestatus, kultuur
• Väärtushoiakud, mentaalsed mudelid, käitumismallid
…
E-S Sarv Tartu 2013 45
47. Kutsekool
Paljude uuringute ja kogetud reaalsuse koond
kutseharidusest – veidi varieeruv kooliti,
inimeseti aga selge: madalavõitu prestiiž,
suur väljalangevus, kehvavõitu
(akadeemiline) tulemuslikkus.
Mida me ei tea või mida me ei oska näha ja
teha … ?
• => ideed järgmisteks tegevusteks, vaimse,
materiaalse, inimkapitali investeerimiseks ?
E-S Sarv Tartu 2013 47
48. Väljalangemine, toimetulematus
Väljalangevusel (ja akadeemilisel eba-
edukusel) on komplekssed põhjused –
kombinatsioon
– individuaalsetest-isiklikest (eeldused,
emotsionaalsed seisundid jm),
– sotsiaalsetest (vaene pere?),
– koolilikest (koolimiljöö, koolikliima) põhjustest.
Viimane on kooli teha – nii diagnoosida-
kaardistada kui mõõta ja muuta.
E-S Sarv Tartu 2013 48
49. Mõõtmine-seire.
Kas?Mis?Kuidas?
On olemas USA jm koolikliimauuringu küsimustikud
(suur hulk!).
Eestis – nende suurt ühisosa haarav TOIME uuring
2004, milles min 50% küsimustest – koolikliimast;
tulemused raamatutes “Eesti kool 21. Saj algul”:
2007 kollektiivne monograafia (Veisson, Ruus jt,)
2008 – Sarv + L Pallase statistika (CD).
Ideaalis – luua Eestile kohandatud ja igale
koolile kohandatav seire-materjal kooli
eneseuuringuks, enesehindamiseks.
E-S Sarv Tartu 2013 49
50. Järeldusi-soovitusi
• Tore on teha soovitus põhikoolile,
vanematele, (õpetage õppima, õpetage
käituma jne) – töötagem sellega, mis on ja
tehkem ära / kompenseerigem maksimum
sellest, mis mujalt vajaka on jäänud!
• Isegi kui nö teoreetilised alused-mudelid jne
on mõistetavad, tunnustatud, on realses
olukorras vaja OMA KOOLI ja OMA
INIMESTE tundmist, et valida “sobivad rohud”
ja protseduurid.
E-S Sarv Tartu 2013 50
51. Allikaid ja soovituslikku materjali
Anderson, C. S. (1982). The Search for School Climate: A Review of the
Research. Rev. Educ. Res. 52(3): 368-420
Lindahl R 2006. The role of organisational climate and culture in the school
improvement process: a review of the knowledge base. Available at:
http://cnx.org/content/m13465/1.1/ . ( 9.08.2005.)
Lyubormirsky, S. J. (2007). The how of happiness. New York: Penguin Press.
Noddings, N. (2003). Happiness and education. Cambridge, UK: Cambridge
University Press.
Ruus, V-R., Veisson, M., Leino, M., Ots, L., Pallas, L., Sarv, E-S., Veisson, A.
(2007). Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. Tiiu Kuurme (Toim.).
Eesti kool 21. sajandi algul. Kool kui arengukeskkond ja õpilase toimetulek.
Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 7 - 58.
Sarv, Ene-Silvia 2008. Õpetaja ja kool õpilase arengu toetajana: õpetaja
enesest ja koolist. Tallinn: TLÜ kirjastus. (raamat + CD), tekst ka:
http://www.scribd.com/doc/74205796/Opetaja-ja-kool-opilase-arengu-
toetajana-I-III-ptk-Teacher-and-school-as-supporters-of-student-
development
Sarv, E-S. Koolikliima - http://www.scribd.com/doc/115219609
Sarv, E-S. (2012). Koolikultuur
E-S Sarv Tartu 2013 51
Editor's Notes
On kasulik mõtteharjutus (või hoopis oma klassi, kooli uurimine) – kuidas minu kooli/klassi õpilased sotsiaalset kliimat hindavad?
Millisesse koolitüüpi kuulub mõni poolt hästi tuntud kool? Kool, kus Te töötate?
“ Sallib-ei salli” – professionaalse õpetaja puhul ei peaks sellist küsimust/tunnet õpilasel üldse tekkima.
