SlideShare a Scribd company logo
Kool
kui sümbiootiline arenguruum –
      ideaal ja tegelikkus

          Ene-Silvia Sarv



            enesarv@tlu.ee

         Ene-Silvia Sarv, 2007   1
Metafoor - sümbiootiline (arengu)ruum

Kisho Kurokawa (April 8, 1934 - Oct 12,
  2007) (masinavallast – elu valda)
- linnaruum – ainevahetuskeskkond
    (nt Tokio tehissaar)
- veranda – vaheruum toa ja aia
    vahel, sees/väljas vahel
- inimese loov(uslik) areng –
    kultuuride, teadmisvaldkondade,
    õppeainete jt mõjuväljade
    vaheruumis, nende sümbioosis




                            Ene-Silvia Sarv, 2007   2
Mitmedimensioonilisus koolis kui
             arenguruumis

Inimene: mina/Ise; puupea, nutikas, (üld- v kitsalt)
  andekas; õpilane, õpetaja, koristaja- v kokatädi
Kooslused: mina-nemad; sõprusring, kamp, klass,
  laulukoor vm, kool; õpetajaskond, õpilaskond;
  huviring-ainering jm
Õppimised: kogemused (vastuolud, õiglus-
  ebaõiglus), teadmised, õppeained,
  üldpädevused,....

                   Ene-Silvia Sarv, 2007          3
Kool, klass kui sümbioosi-ruum
Areng – loov pinge –
  olemine vaheruumis teada-tuntud-kogetu ja uue, tundmatu vahel
  (P Senge jt – ka rühmas, organisatsioonis)


• Millised “ruumid” on selle kooli, klassi, lapse
  jaoks olemas (lapse enese tajus!!!) ?
• Milliseid “vaheruume” oleks lapsele vajalikud?
• Millised “vaheruumid” meie suudame luua?



                       Ene-Silvia Sarv, 2007                      4
Areng armus/rõõmus või hirmus?
Õpilase arengu tugisüsteem - tervik, mis väikseima energiakuluga
   võimaldab saavutada jätkusuutliku, ökoloogiliselt tasakaalustatud
   (isiksuse) arengu ja õppimise.
Väikseim energiakulu – emotsionaalselt, füüsiliselt turvaline, samas veidi
   pinget pakkuv, rõõmus ja positiivne eneseteostuslik keskkond.

Tugisüsteem on suunatud õpilase areneva Mina/Ise toetamisele.
Siia kuulub, olenevalt vanusest :
 iseloomu kujunemine,
eneseteavitused ja akadeemilise toimetuleku strateegiad ning nendega
    seotud
kuuluvus,
(üld)pädevused,
autonoomsus,
väärtushoiakud.


                           Ene-Silvia Sarv, 2007                       5
Uuring
Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek
  (Tallinna Ülikool, 2003-2007)

2004.- 2005. – küsimustikud (anonüümne isik, kool)

Valim:
67 kooli kõigist Eesti piirkondadest,
kokku 3838 õpilast, (7, 9, 12 kl)
1820 lapsevanemat,
623 õpetajat
123 koolijuhti.

Projekti juht : prof M Veisson, TLÜ
Põhiuurijad: V.-R. Ruus, E.-S. Sarv, M. Veisson, M Leino, L Ots



                           Ene-Silvia Sarv, 2007                  6
Mis on?




Ene-Silvia Sarv, 2007   7
Lastel on enam koolirõõmu kui muret?
Õpetajad –
  õpilastel on enam koolirõõmu kui koolist tulenevaid muresid.
  Koolirõõmu allikaks on toredad õpetajad, nende hoolivus, head
  õpilastevahelised suhted, huvitavad tunnid ja ringitöö.

Koolijuhid
  – jah – 12%, (ek – 15%, vk – 4%, lk - 15%)
  – ei, pigem ei – 23% (Tallinna k 30%!!!)
  Juhtide arvates on koolirõõm nende koolis väärtustehierarhias
     10. kohal
Õpilane
  – kooli on paik kuhu ma kuulun – eelkõige leides sealt sõpru
   Koolirõõm on nende koolis hinnatavate väärtuste hulgas teises
     kümnes

                       Ene-Silvia Sarv, 2007                  8
Usaldusväärne õpetaja -

Eesti õppekeelega koolis       Vene õppekeelega koolis

35% õpilasi - ”ei ole ühtki 19,4% õpilasi - ”ei ole ühtki
  sellist on õpetajat”        sellist on õpetajat”

4,4% - ”enamik õpetajaid       8,4% - ”enamik õpetajaid on
  on sellised”                   sellised”


                      Ene-Silvia Sarv, 2007              9
Sallimine
Õpilane - “Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli Sind?
                                               %   poisid tüdrukud
 ei ole ühtki sellist õpetajat           39,4         37            42
 on üks selline õpetaja                   30,0        28            32
 mõned õpetajad on sellised              26,9         30            24
 enamik õpetajaid on sellised              3,6       5,3        2,0

 Tundlik, ebakohaselt koheldud poiss/noormees naiste
 maailmas ?

                       Ene-Silvia Sarv, 2007                   10
Õpilane - usaldusväärse õpetaja olemasolu

     "Mul on koolis õpetaja(d), keda võin usaldada"
  Vastamata

  enamik õpetajaid on

  mõned õpetajad on se




                                                 ei ole ühtki sellis




                                            on üks selline õpeta



                         Ene-Silvia Sarv, 2007                         11
Lapsevanem - Kas lapsel on õpetajaid,
     kes teda Teie arvates ei salli?

                                Vastanuid        % vastanutest

ei ole ühtki sellist õpetajat             1097         55,3
......
enamik õpetajaid on sellised                24           1,2

          Kokku vastas                    1983         100,0


                  Ene-Silvia Sarv, 2007                     12
Sallimine
“Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli
sind?”                                  Vastanuid     % vastanuid

ei ole ühtki sellist                           1503         39,4
   õpetajat
on üks selline õpetaja                         1145         30,0

mõned õpetajad on sellised                     1027         26,9

enamik õpetajaid on                             136          3,6
  sellised
               Kokku vastas                    3811        100,0
                       Ene-Silvia Sarv, 2007                   13
Õpilased - õpetajapoolset sallivust
        peegeldav jaotus
   Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind

Vastamata

enamik õpetajaid on




mõned õpetajad on se
                                               ei ole ühtki sellis




on üks selline õpeta




                       Ene-Silvia Sarv, 2007                         14
Õiglus
Õpilane: ”Enamik õpetajaid kohtleb mind õiglaselt”

1/3 õpilastest pole nõus sellega, et enamik õpetajaid
  neid õiglaselt kohtleb.

Eesti keeles õppijatest veerand (25%)
vene keeles õppijatest 40,8%
ei ole nõus sellega, et enamik õpetajaid neid õiglaselt
   kohtleb.
                     Ene-Silvia Sarv, 2007                15
Õpetaja:
karistav või toetav kooli-/pedagoogiline kultuur
Õpiprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse

Pole nõus       23,3 Enam-vähem nõus          20,8
Pigem ei nõustu 51,7 Nõus                     4,2


Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse kui
  toetatakse
Pole nõus       17,3 Enam-vähem nõus          31,6
Pigem ei nõustu 45,0 Nõus                     6,1

                   Ene-Silvia Sarv, 2007          16
Õpilane: Elu tunnis on huvitav?

... enamik õpetajaid õpetab huvitavalt – ca
   pooled õpilased
t>p, pk>g (58% - 44%),
vk>ek (59% - 52%),
mk>lk>Tk (59% - 54% - 52%)
Niisiis: 41-56% õpilaste jaoks enamus
   õpetajaid EI õpeta huvitavalt.
Miks?
               Ene-Silvia Sarv, 2007          17
Õpetaja
Õpiprobleemidega last pigem karistatakse kui
  toetatakse
Enam-vähem nõus, nõus – 25%
Pole nõus, pigem ei nõustu – 75%

Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse
 kui toetatakse
  Enam-vähem nõus, nõus                    37%
  Pole nõus, pigem ei nõustu               63%
                   Ene-Silvia Sarv, 2007         18
Lapse vajadused –
Ma tahaksin olla milleski esimene, parim
    – p>t (83% - 79%),
    – g>pk, ek>vk (83% - 76%)
Tunnustuse defitsiit
Milles on lahendus? - Märkamise ja väikestegi asjade tunnustamise õhkkond –
   ÕPI LEIDMA, õpeta teisi leidma KIITMISVÄÄRSET ja - TUNNUSTA

Turvalisuse defitsiidi loob sageli enese väärkehtestamine tunnustuse defitsiidi
  taustal:
Olen viimase kuu jooksul kedagi narrinud, kiusanud
    – p>t (72% - 61%),
    – ek>vk (69% - 59%),
    – lk,mk>Tk (69% - 61%)
Soojuse, kiindumuse, tunnustuse defitsiit , solvatus, alandatus =>
       ebakindlus, tuimus või psudoaktiivsus ja vägivaldsus
  (Maslow - eneseteostuse vajadus, Mikulinger, Shaver –
  kiindunussuhte jmt puudulikkus)
                              Ene-Silvia Sarv, 2007                         19
Õpilane ebaedu ja murede korral
• Poisid – pigem endasse tõmbumine,
• tüdrukud – abi otsimine, õpetajaga rääkimine, asja
  kallal töötamine või, vastupidi – asja eiramine
Positiivne mõtlemine
   – vene koolis suurem kui eesti koolis,
   – tüdrukutel – suurem kui poistel,
Välise põhjuse otsimine (st probl eiramine) – nt vilets
  kool,
  - t>p, G>pk, Vk>ek, mk<T ja linnak
Affektiivne käitumine (löön midagi puruks)
  – t>>p, g>pk, ek>vk
                     Ene-Silvia Sarv, 2007          20
Õpilane: õpetaja huvi ja abi tajumine
•   tunneb huvi minu õppimise vastu
     – p>t (36% - 31%),
     – pk>g, vk>ek (36,6% - 31,8%)
•   võimaldab mul avaldada oma arvamust
     – t>>p (56% - 49%),
     – G>>pk (61% - 51%), vk>ek,
     – lk>Tk>mk
•   teeb palju õpilaste abistamiseks
     – p>t (55% - 52%),
     – pk>>g (55% - 49%),
     – mk>lk>Tk (57% - 54% - 49%)
•   enamik õpetajaid kuulab tõepoolest seda, mida ma ütlen
     – T>p (70% - 62%),
     – g >pk (76% - 64%), vk>ek (71%>665),
     – Tk>lk>mk (69% - 66% - 63%)

                           Ene-Silvia Sarv, 2007             21
Õpilane –
 Kas Sa oled eelmisel veerandil puudunud koolist
 kartuses, et mõni õpetaja mõnitab või kiusab sind?

                  Vastas                    % vastanutest
ei                3457                               93,0
jah                203                               5,5
Nii ja naa ....
Kokku vastas 3717          õpilast 3838st küsitletust

Igas klassis 1-2 last, kes tajuvad end õpetajatest
  kiusatuna?
                        Normaalne?
                             Ene-Silvia Sarv, 2007          22
Õpilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima tüübid
1) õpilasvaenulik (137 õpilast, 4 % vastanutest), õpilasele tundub,
   et õpetajate suhtumine on ebasõbralik, nad teevad oma tööd
   vastumeelselt, kooli väärtuste ampluaa on kitsas, peamine
   pressing on õppeedukusel;
2) formaalne (1498 õpilast, st 39% ), - kooli väärtuste ampluaa on
   keskmisest tunduvalt kitsam, ühekülgselt on esiplaanil
   õppeedukus, õpetajad on keskmisest vähehoolivamad, keskmisest
   madalam on innovaatilisus, traditsioonide austamine, õpetajate
   professionaalsus;
3) õpilassõbralik-edasipürgiv-nõudlik (497 õpilast, 13%), -
   keskmisest tunduvalt avaram väärtussüsteem, kõrgem
   innovaatilisus, austus traditsioonide vastu ja rangem koolikord,
   õpilast abistav ja austav ning nõudlik, professionaalne õpetaja;
4) keskpärane (1693 õpilast, 44%), mille puhul mistahes tunnust
   tajutakse keskmiselähedasena

                         Ene-Silvia Sarv, 2007                 23
Õpilaste poolt tajutud koolitüübid (sotsiaalse kliima alusel):

1. Edukad-soojad-elujõulised (15 kooli 65st, st 23%) - parimate hulgas kõigi
      tunnuse lõikes: teistest parem õppeedukus, õpilaste nõuetekohane
      käitumine, teistest parem psühholoogiline ja kehaline heaolu, õpilaste
      konstruktiivsed toimetulekustrateegiad, sõbralikud ja hoolivad, kõrge
      professionaalsusega õpetajad, kooli selge sihiseade, avar väärtustespekter ja
      tugev koolikord;
2. Keskmiselt edukad-külmad-ellujääjad (34 kooli, 52%) – õppeedukuselt
      keskmised koolid, mida iseloomustas õpilaste halvim psühholoogiline ja
      kehaline heaolu, õpilaste arvates suhteliselt vähehoolivad ja ebausaldatavad,
      vähese professionaalsusega õpetajad, kooli ebaselge sihiseade ja vähene
      uuenduslikkus ning kitsaim väärtustespekter. Nende koolide õpilased
      puudusid põhjuseta kõige sagedamini ja jätsid kodutööd tööd tegemata,
      siiski polnud õpilaste tulevikuusk alla keskmise ja toimetulekunäitajad olid
      ligikaudu keskmisel tasemel;
3. Väheedukad-soojad-heitunud (16 kooli, ca 25%) - madalama
      õppeedukusega, õpilaste väiksem tulevikuusk (töö leidmise suhtes pärast
      kooli, venek koolid - ES), teistega võrreldes hea koolikliima (avar
      väärtusspekter, sõbralikud, usaldusväärsed, professionaalsed õpetajad),
      kõrged õpilaste heaolu näitajad ja hea osalus koolitöös.

(Ruus,   Veisson jt, 2007)                                                   24
                              Ene-Silvia Sarv, 2007
Mis teeb kooli sotsiaalse kliima mõnusaks
ja õppimist motiverivaks?
• Emotsionaalne heaolu

• loov pinge

• hingehügieen – positiivne mõtlemine, emotsioonide koolitus

• sotsiaalne hügieen – rühma-klassi suhete jälgimine,
  korrigeerimine

• enesevaatlus – enese tundmine, hädade aimamine

• eneseteraapia elementide valdamine-õpetamine – nt
  punktimassaaž, meditatsioon, kunstiteraapia
                      Ene-Silvia Sarv, 2007             25
Lai andekus - edu paljudes                    Kitsas andekus – edu mõnes, ebaedu
   valdkondades                                  muus valdkonnas

Nt : MI (multi-intelligentsuse) – ühtlane     Nt : MI (multi-intelligentsuse) – tervatipuline
    radar (Gardner, 1983, 1993, 2007);            radar
                                                  õpistiil – ühe õpistiili ülekaal, paindumatus
      õpistiilide paljusus-paindlikkus;           parema (vasaku) poolkera “domineerimine”
                                              jne
      parema-vasaku poolkera “tasakaal”
Jne                                           Õpetaja –
                                                 Loon andekale õpilasele tingimused …
                                                 vaatamata ebaedule mõnes teises aines

                                                 Kui on mõnes aines tobu – ongi tobu!


                                              NB – õpitud v õpetatud
                                                abitused – vanemate ja
                                                õpetajate “teene”


                                 Ene-Silvia Sarv, 2007                                26
Õpetaja vaatest õpilasele ja koolile




            Ene-Silvia Sarv, 2007   27
Õpetaja ja kool –
                  kaks vaadet,
                neli rühmitust ja
         hulk infot tähtsate asjade kohta

I vaade – kool kui õpetaja(te) loodud õpilase
   arengukeskkond

II vaade – kool kui teadmustjuhtiv õppiv
   organisatsioon õpetaja poolt nähtuna-kogetuna
   (pole käsitletud kogumikus Eesti kool 21. saj ....)

                     Ene-Silvia Sarv, 2007               28
Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”:
             suur-väike




             -




            Ene-Silvia Sarv, 2007       29
Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”:
      lai/avanev-kitsas/sulguv




           Ene-Silvia Sarv, 2007        30
Kool kui (iseseisev?) õppija õpetaja tajumist
mööda:
Koolid kui lapsed:
•   õpiedulised
•   õpivõimelised / õppivad “keskmikud”
•   õpiprobleemidega “keskmikud”
•   “õpipeetusega” üsna edutud koolid.

Kooli
• õpiedulisus ei tähenda alati häid eksamitulemusi
• õpiedututel on vahel head riigieksamitulemused (aga
  õnnetumad õpilased ja “kitsamad” õpetajad)

                      Ene-Silvia Sarv, 2007             31
Kuidas suhtuvad õpetajad õpilastesse, nende
arengu toetamisse?
Õpetajate rühmad:
Pessimistid e riskirühm, 4% - aine ja hinne, piits ja präänik
  kinniste klassiuste taga ...
• Stressitundlikud keskmikud, 48% - eks neil lastel ikka
  raske ole, aga ega ma eriti midagi teha saa ...
• (Enese? Teiste?) kriitilised, 18% - õpetajad on viletsad,
  kool on niru ... , lastel pole eriti häda, ...
• Optimistlik-tegusad, positiivse õpilaspildiga, 30% -
  teeme koostööd ja nii saame iga last aidata ...



                      Ene-Silvia Sarv, 2007                     32
Õpilaste – rõõmud-mured,
  Kool – õpilase
  arengu toetamine
                                 isleloomustus
                                                                          Õpetajate vaated olenevalt kooli õppekeelest
                                             Õpilaste– osalus
Õpetaja – Mina-mõõde
õpilase toetamisel
                                    Õpetaja õpilaste s tressifaktoritest

                             Õpetaja – õpilaste probleemid




                                                                                              Õpilaste koolirõõmud
                                              Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljund
                                                                                                   0,6             Õpilaste hindehirmud
                                                             vanematele
                                                              Kool - eneseusk                     0,4                       Õpilaste usk hindamise tõesusse

                                                                                                  0,2
                           Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises                                                                 Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus
                                                                                                  0,0
                                                                                                 -0,2
                                  Kool - info ja ruumide kasutus                                                                            Õpilaste heatahtlikkus
                                                                                                 -0,4

                                                                                                 -0,6
                     Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule                                                                                  Õpilaste osalus õppe kavandamises
                                                                                                 -0,8
                                                                                                 -1,0
                                 Kool - tugi versus karistus                                                                                     Õpilaste omavalitsuse olulisus



                         Õpetaja – õpilase arengu suunamine                                                                                   Õpilaste stressi-f aktor - õpetaja


                            Õpetaja - tingimuste loomine arenguks                                                                         Õpilaste stressi-faktor - hinded

                                       Õpetaja - pedagoogilised vestlused
                                                                                                                                Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl.
                                                   õpilastega
                                                               Õpetaja - kasvataja                            Õpetaja Õpilaste stressi-faktor - kooli mat.
                                                                                                                      – õpilaste materiaalsete                   baas
                                                   Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine
                                                                                                             probleemide teadvustamine ja mõju

                                                                 Ene-Silvia Sarv, 2007 keel
                                                                   Eesti keel   Eesti ja vene                                     Vene keel
                                                                                                                                                                       33
Koolide 4-klastriline jaotus
       õppiva organisatsiooni vaates – õpetaja taju

                              Õpetaja refleksioon ja
                                uurimistegevus
                                    1,5              Juhtimise tajumine õpetaja
    Innovatsioon ja tunnustus       1,0                         poolt
                                    0,5
                                    0,0                      Õpetaja personaalne
               Infolevi
                                   -0,5                          meisterlikkus
                                   -1,0
                                   -1,5
    Interaktsioon                  -2,0                           Õpetaja mentaalsed mudelid
                                   -2,5



         Koostöö                                              Tiim iõpetaja koostöö


Rahulolu ja pühendumus
                                                        Ühisvisioon
     õpetaja tööle
                         Õppekava             Süsteemilähenem ine


           1. klaster       2. klasterEne-Silvia Sarv,
                                            4. klaster     2007 klaster
                                                              3.                               34
Lõpetuseks
– ja järelemõtlemiseks




     Ene-Silvia Sarv, 2007   35
Kui usalduse, sallimise, tõe ja õiguse
 kultuur on meie arust õpilase
 arenguks vajalik, siis

1. mida ette võtta, et igal lapsel oleks koolis
  usaldusväärne õpetaja?

2. mida ette võtta, et ükski laps ei tajuks –
  õpetaja ei salli mind?

3. mida ette võtta, et kool oleks õigluse ja
  toetava koostöö paik igale lapsele?
                   Ene-Silvia Sarv, 2007          36
On suur hulk õpetajad – sh nö rasketes, erivajadustega laste koolides, kelle
  jaoks absoluutne enamus lapsi on arenemisvõimelised ja edasipüüdlikud,
  kuigi ahistatud hinnete ja ebaedu hirmust, harvem – kaaslaste ja mõne
  õpetaja pahatahtlikkusest või ebaõiglusest.

Paljude õpilaste jaoks on koolis tugev hirmu faktor. Hirm aga pärsib nii
   õppematerjali omandamist kui arengut üldse, kõnelemata kahjust isiksuse,
   iseloomu kujunemisele. Õpetajad, kool küll tõdevad seda, aga kuivõrd nad
   suudavad või oskavad hirmu vältida?
Ligi neljandik õpetajaid tõdeb, et hulga õpilaste meelest ei kohtle osa õpetajaid
   neid õiglaselt - õpilaste ahistatus.
On muretsemapanevalt palju õpetajaid, kes ei teadvustagi
   - laste probleeme, sh tervist, stresse, hirmusid,
   - poisse, nende eripära, vajadusi ja enesekaitsemehhanisme nii algkoolis
   kui eriti - üleminekueas
                             Ene-Silvia Sarv, 2007                       37
Ühistöö ja vaatlussüsteemi puudumine
- Laseb asjadel viltu minna
- Ei lasegi tekkida “vaheruumil” loovaks ja loovuse arenguks
- Pärsib õpetaja enese arengut
• Taasloob individualistlikku, omakasulikku riskiühiskonda

Soodus areng vaheruumis
Mina – Sina
Emotsionaalne - intellektuaalne
Põnevus – kohustus ....

Aga – IGA KOOL ON ERINEV
Teadmine sellest, milline on kool (õpilase tajus, õpetaja
  tajus) – kooli individuaalne arenguvajadus,
  arengustsenaariumid, arengutee
                        Ene-Silvia Sarv, 2007                  38
Veidi raudvara:
   Tänane laps viimases pingis on homne teismeline,
  ülehomne tudeng ja eluaeg meie kaaskodanik, minia
   või väimees, pensimaksja või võimumees/-naine...

• Lapse areng on kordumatu
                                    • Kasvatada arusaama
  protsess, seda tuleb jälgida
                                      ümbritsevast ja iseendast
• Lapsele tuleb anda tegevus-
  ja liikumisvabadus                • Iseseisvus ja vastutustunne
• Loomupärasus                      • Keskendumisvõime ja
• Lapsele on vaja luua                korraarmastus
  soodsad tingimused                • Käsi, keha on intellekti
                                      tööriist


                        Ene-Silvia Sarv, 2007                   39
Hooliva pedagoogika põhimõtted
•   Tegevuslik aspekt – nt tahtejõu, abistamise kasvatamine
•   Kunstiline aspekt - tundeelu ja meeleerksuse arendamine kõigi
    ainete õppes
•   Intellektuaalne aspekt – mõtlemise areng, huvi, vastutus
•   Toetavad rütmid ja rituaalid – nt nädala töörütm
•   Klassi-, kooliväline tegevus - õppeprotsessi osa
•   Kodu ja kooli koostöö – tegelikkuses, mitte koosolekuna
•   Süsteemilähenemine – tähendusrikkuse ja laia perspektiivi taotlus
    õppes (sh üldpädevused)




                              Ene-Silvia Sarv, 2007                          40
(TLÜ klassiõpetajate rühmatööst, joonis – Aruküla Waldorfkooli kalendrist)
Jõudu
                 ja

            edu
                 ja
(enese)(kooli)loomisrõõmu!


         Ene-Silvia Sarv, 2007   41
Uuringuga seotud raamatuid ja artikleid
EESTI KOOL 21. SAJANDI ALGUL: kool kui arengukeskkond ja õpilaste
  toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn:
  Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Ruus, V-R, Veisson, M, Sarv, E.-S, Ots, L, Leino, M, Lukk, K. 2005. Kool kui
  arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. - Haridus muutuste ja traditsioonide
  keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline
  Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 109 – 120.
RUUS, V-R., VEISSON, M., LEINO, M., OTS, L., PALLAS, L., SARV, E-S., VEISSON,
  A. 2007. Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. - Eesti kool 21. sajandi algul:
  kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T
  Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 17 - 58.
Sarv, E-S. 2002. On structure, content and typology of school development
   plans in Estonia. – The opening world: changing educational environment and
   teacher training. Ed: S Priimägi, E-S Sarv. Tallinn: TPÜ, 78 – 105
Ene-Silvia Sarv. 2005. Eripalgeline ja arenev Eesti kool. - Riigikogu Toimetised
   RiTo 11/2005, 76 – 85, 256 (inglise k).
   http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito11/artiklid/15sarv.htm
                                 Ene-Silvia Sarv, 2007                             42
Ene-Silvia Sarv. 2005. Õpetaja: õpilane ja õpilase arengu toetamine. –
   Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar
   (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 26 – 36.
E-S Sarv 2006. Õpetaja ja kool uuringute peeglis. - Elukestev õpe – tõkked ja
   sillad. Koost R Laja, K Loogma, toim R Vürmer. Tallinn: Eesti
   Haridusfoorum, 85-112.




                              Ene-Silvia Sarv, 2007                         43

More Related Content

More from Ene-Silvia Sarv

Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
 Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv  Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
Ene-Silvia Sarv
 
Школа Украины
Школа УкраиныШкола Украины
Школа Украины
Ene-Silvia Sarv
 
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv
 
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
Ene-Silvia Sarv
 
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISAОбщее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Ene-Silvia Sarv
 
Eesti haridus, kool, ühiskond
 Eesti haridus, kool, ühiskond Eesti haridus, kool, ühiskond
Eesti haridus, kool, ühiskond
Ene-Silvia Sarv
 
Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu
Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu
Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu
Ene-Silvia Sarv
 
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektistEesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Ene-Silvia Sarv
 
Mõttetalgud - oppemetod
 Mõttetalgud - oppemetod Mõttetalgud - oppemetod
Mõttetalgud - oppemetod
Ene-Silvia Sarv
 
Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess.
 Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess. Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess.
Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess.
Ene-Silvia Sarv
 
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool? Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Ene-Silvia Sarv
 

More from Ene-Silvia Sarv (11)

Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
 Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv  Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
Школа, счастье. Ene-Silvia Sarv
 
Школа Украины
Школа УкраиныШкола Украины
Школа Украины
 
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...Ene-Silvia Sarv.  Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
Ene-Silvia Sarv. Педагогическое образование в Эстонии. Teacher Education in ...
 
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems.  Eng...
Ene-Silvia Sarv. Higher education in Estonia - values, system, problems. Eng...
 
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISAОбщее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
Общее образование Эстонии – реформы, доброкачественность, PISA
 
Eesti haridus, kool, ühiskond
 Eesti haridus, kool, ühiskond Eesti haridus, kool, ühiskond
Eesti haridus, kool, ühiskond
 
Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu
Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu
Õppiv, teadmustloov kool-klass-inimene - mudel ja elu
 
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektistEesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
Eesti õppekava filosoofilis-teoreetilistest ja rakenduslikust aspektist
 
Mõttetalgud - oppemetod
 Mõttetalgud - oppemetod Mõttetalgud - oppemetod
Mõttetalgud - oppemetod
 
Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess.
 Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess. Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess.
Ruttas, V, Sarv, E-S. Mõttetalgud kui pedagoogiline, andragoogiline protsess.
 
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool? Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
Eesti kool - õpi- või riskiühiskonna kool?
 

Kool kui sümbiootiline arengukeskkond - ideaal ja tegelikkus

  • 1. Kool kui sümbiootiline arenguruum – ideaal ja tegelikkus Ene-Silvia Sarv enesarv@tlu.ee Ene-Silvia Sarv, 2007 1
  • 2. Metafoor - sümbiootiline (arengu)ruum Kisho Kurokawa (April 8, 1934 - Oct 12, 2007) (masinavallast – elu valda) - linnaruum – ainevahetuskeskkond (nt Tokio tehissaar) - veranda – vaheruum toa ja aia vahel, sees/väljas vahel - inimese loov(uslik) areng – kultuuride, teadmisvaldkondade, õppeainete jt mõjuväljade vaheruumis, nende sümbioosis Ene-Silvia Sarv, 2007 2
  • 3. Mitmedimensioonilisus koolis kui arenguruumis Inimene: mina/Ise; puupea, nutikas, (üld- v kitsalt) andekas; õpilane, õpetaja, koristaja- v kokatädi Kooslused: mina-nemad; sõprusring, kamp, klass, laulukoor vm, kool; õpetajaskond, õpilaskond; huviring-ainering jm Õppimised: kogemused (vastuolud, õiglus- ebaõiglus), teadmised, õppeained, üldpädevused,.... Ene-Silvia Sarv, 2007 3
  • 4. Kool, klass kui sümbioosi-ruum Areng – loov pinge – olemine vaheruumis teada-tuntud-kogetu ja uue, tundmatu vahel (P Senge jt – ka rühmas, organisatsioonis) • Millised “ruumid” on selle kooli, klassi, lapse jaoks olemas (lapse enese tajus!!!) ? • Milliseid “vaheruume” oleks lapsele vajalikud? • Millised “vaheruumid” meie suudame luua? Ene-Silvia Sarv, 2007 4
  • 5. Areng armus/rõõmus või hirmus? Õpilase arengu tugisüsteem - tervik, mis väikseima energiakuluga võimaldab saavutada jätkusuutliku, ökoloogiliselt tasakaalustatud (isiksuse) arengu ja õppimise. Väikseim energiakulu – emotsionaalselt, füüsiliselt turvaline, samas veidi pinget pakkuv, rõõmus ja positiivne eneseteostuslik keskkond. Tugisüsteem on suunatud õpilase areneva Mina/Ise toetamisele. Siia kuulub, olenevalt vanusest : iseloomu kujunemine, eneseteavitused ja akadeemilise toimetuleku strateegiad ning nendega seotud kuuluvus, (üld)pädevused, autonoomsus, väärtushoiakud. Ene-Silvia Sarv, 2007 5
  • 6. Uuring Kool kui õpilaste arengukeskkond ja õpilaste toimetulek (Tallinna Ülikool, 2003-2007) 2004.- 2005. – küsimustikud (anonüümne isik, kool) Valim: 67 kooli kõigist Eesti piirkondadest, kokku 3838 õpilast, (7, 9, 12 kl) 1820 lapsevanemat, 623 õpetajat 123 koolijuhti. Projekti juht : prof M Veisson, TLÜ Põhiuurijad: V.-R. Ruus, E.-S. Sarv, M. Veisson, M Leino, L Ots Ene-Silvia Sarv, 2007 6
  • 8. Lastel on enam koolirõõmu kui muret? Õpetajad – õpilastel on enam koolirõõmu kui koolist tulenevaid muresid. Koolirõõmu allikaks on toredad õpetajad, nende hoolivus, head õpilastevahelised suhted, huvitavad tunnid ja ringitöö. Koolijuhid – jah – 12%, (ek – 15%, vk – 4%, lk - 15%) – ei, pigem ei – 23% (Tallinna k 30%!!!) Juhtide arvates on koolirõõm nende koolis väärtustehierarhias 10. kohal Õpilane – kooli on paik kuhu ma kuulun – eelkõige leides sealt sõpru Koolirõõm on nende koolis hinnatavate väärtuste hulgas teises kümnes Ene-Silvia Sarv, 2007 8
  • 9. Usaldusväärne õpetaja - Eesti õppekeelega koolis Vene õppekeelega koolis 35% õpilasi - ”ei ole ühtki 19,4% õpilasi - ”ei ole ühtki sellist on õpetajat” sellist on õpetajat” 4,4% - ”enamik õpetajaid 8,4% - ”enamik õpetajaid on on sellised” sellised” Ene-Silvia Sarv, 2007 9
  • 10. Sallimine Õpilane - “Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli Sind? % poisid tüdrukud ei ole ühtki sellist õpetajat 39,4 37 42 on üks selline õpetaja 30,0 28 32 mõned õpetajad on sellised 26,9 30 24 enamik õpetajaid on sellised 3,6 5,3 2,0 Tundlik, ebakohaselt koheldud poiss/noormees naiste maailmas ? Ene-Silvia Sarv, 2007 10
  • 11. Õpilane - usaldusväärse õpetaja olemasolu "Mul on koolis õpetaja(d), keda võin usaldada" Vastamata enamik õpetajaid on mõned õpetajad on se ei ole ühtki sellis on üks selline õpeta Ene-Silvia Sarv, 2007 11
  • 12. Lapsevanem - Kas lapsel on õpetajaid, kes teda Teie arvates ei salli? Vastanuid % vastanutest ei ole ühtki sellist õpetajat 1097 55,3 ...... enamik õpetajaid on sellised 24 1,2 Kokku vastas 1983 100,0 Ene-Silvia Sarv, 2007 12
  • 13. Sallimine “Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind?” Vastanuid % vastanuid ei ole ühtki sellist 1503 39,4 õpetajat on üks selline õpetaja 1145 30,0 mõned õpetajad on sellised 1027 26,9 enamik õpetajaid on 136 3,6 sellised Kokku vastas 3811 100,0 Ene-Silvia Sarv, 2007 13
  • 14. Õpilased - õpetajapoolset sallivust peegeldav jaotus Kas on õpetajaid, kes Sinu arvates ei salli sind Vastamata enamik õpetajaid on mõned õpetajad on se ei ole ühtki sellis on üks selline õpeta Ene-Silvia Sarv, 2007 14
  • 15. Õiglus Õpilane: ”Enamik õpetajaid kohtleb mind õiglaselt” 1/3 õpilastest pole nõus sellega, et enamik õpetajaid neid õiglaselt kohtleb. Eesti keeles õppijatest veerand (25%) vene keeles õppijatest 40,8% ei ole nõus sellega, et enamik õpetajaid neid õiglaselt kohtleb. Ene-Silvia Sarv, 2007 15
  • 16. Õpetaja: karistav või toetav kooli-/pedagoogiline kultuur Õpiprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse Pole nõus 23,3 Enam-vähem nõus 20,8 Pigem ei nõustu 51,7 Nõus 4,2 Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse Pole nõus 17,3 Enam-vähem nõus 31,6 Pigem ei nõustu 45,0 Nõus 6,1 Ene-Silvia Sarv, 2007 16
  • 17. Õpilane: Elu tunnis on huvitav? ... enamik õpetajaid õpetab huvitavalt – ca pooled õpilased t>p, pk>g (58% - 44%), vk>ek (59% - 52%), mk>lk>Tk (59% - 54% - 52%) Niisiis: 41-56% õpilaste jaoks enamus õpetajaid EI õpeta huvitavalt. Miks? Ene-Silvia Sarv, 2007 17
  • 18. Õpetaja Õpiprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse Enam-vähem nõus, nõus – 25% Pole nõus, pigem ei nõustu – 75% Käitumisprobleemidega last pigem karistatakse kui toetatakse Enam-vähem nõus, nõus 37% Pole nõus, pigem ei nõustu 63% Ene-Silvia Sarv, 2007 18
  • 19. Lapse vajadused – Ma tahaksin olla milleski esimene, parim – p>t (83% - 79%), – g>pk, ek>vk (83% - 76%) Tunnustuse defitsiit Milles on lahendus? - Märkamise ja väikestegi asjade tunnustamise õhkkond – ÕPI LEIDMA, õpeta teisi leidma KIITMISVÄÄRSET ja - TUNNUSTA Turvalisuse defitsiidi loob sageli enese väärkehtestamine tunnustuse defitsiidi taustal: Olen viimase kuu jooksul kedagi narrinud, kiusanud – p>t (72% - 61%), – ek>vk (69% - 59%), – lk,mk>Tk (69% - 61%) Soojuse, kiindumuse, tunnustuse defitsiit , solvatus, alandatus => ebakindlus, tuimus või psudoaktiivsus ja vägivaldsus (Maslow - eneseteostuse vajadus, Mikulinger, Shaver – kiindunussuhte jmt puudulikkus) Ene-Silvia Sarv, 2007 19
  • 20. Õpilane ebaedu ja murede korral • Poisid – pigem endasse tõmbumine, • tüdrukud – abi otsimine, õpetajaga rääkimine, asja kallal töötamine või, vastupidi – asja eiramine Positiivne mõtlemine – vene koolis suurem kui eesti koolis, – tüdrukutel – suurem kui poistel, Välise põhjuse otsimine (st probl eiramine) – nt vilets kool, - t>p, G>pk, Vk>ek, mk<T ja linnak Affektiivne käitumine (löön midagi puruks) – t>>p, g>pk, ek>vk Ene-Silvia Sarv, 2007 20
  • 21. Õpilane: õpetaja huvi ja abi tajumine • tunneb huvi minu õppimise vastu – p>t (36% - 31%), – pk>g, vk>ek (36,6% - 31,8%) • võimaldab mul avaldada oma arvamust – t>>p (56% - 49%), – G>>pk (61% - 51%), vk>ek, – lk>Tk>mk • teeb palju õpilaste abistamiseks – p>t (55% - 52%), – pk>>g (55% - 49%), – mk>lk>Tk (57% - 54% - 49%) • enamik õpetajaid kuulab tõepoolest seda, mida ma ütlen – T>p (70% - 62%), – g >pk (76% - 64%), vk>ek (71%>665), – Tk>lk>mk (69% - 66% - 63%) Ene-Silvia Sarv, 2007 21
  • 22. Õpilane – Kas Sa oled eelmisel veerandil puudunud koolist kartuses, et mõni õpetaja mõnitab või kiusab sind? Vastas % vastanutest ei 3457 93,0 jah 203 5,5 Nii ja naa .... Kokku vastas 3717 õpilast 3838st küsitletust Igas klassis 1-2 last, kes tajuvad end õpetajatest kiusatuna? Normaalne? Ene-Silvia Sarv, 2007 22
  • 23. Õpilaste poolt tajutud kooli sotsiaalse kliima tüübid 1) õpilasvaenulik (137 õpilast, 4 % vastanutest), õpilasele tundub, et õpetajate suhtumine on ebasõbralik, nad teevad oma tööd vastumeelselt, kooli väärtuste ampluaa on kitsas, peamine pressing on õppeedukusel; 2) formaalne (1498 õpilast, st 39% ), - kooli väärtuste ampluaa on keskmisest tunduvalt kitsam, ühekülgselt on esiplaanil õppeedukus, õpetajad on keskmisest vähehoolivamad, keskmisest madalam on innovaatilisus, traditsioonide austamine, õpetajate professionaalsus; 3) õpilassõbralik-edasipürgiv-nõudlik (497 õpilast, 13%), - keskmisest tunduvalt avaram väärtussüsteem, kõrgem innovaatilisus, austus traditsioonide vastu ja rangem koolikord, õpilast abistav ja austav ning nõudlik, professionaalne õpetaja; 4) keskpärane (1693 õpilast, 44%), mille puhul mistahes tunnust tajutakse keskmiselähedasena Ene-Silvia Sarv, 2007 23
  • 24. Õpilaste poolt tajutud koolitüübid (sotsiaalse kliima alusel): 1. Edukad-soojad-elujõulised (15 kooli 65st, st 23%) - parimate hulgas kõigi tunnuse lõikes: teistest parem õppeedukus, õpilaste nõuetekohane käitumine, teistest parem psühholoogiline ja kehaline heaolu, õpilaste konstruktiivsed toimetulekustrateegiad, sõbralikud ja hoolivad, kõrge professionaalsusega õpetajad, kooli selge sihiseade, avar väärtustespekter ja tugev koolikord; 2. Keskmiselt edukad-külmad-ellujääjad (34 kooli, 52%) – õppeedukuselt keskmised koolid, mida iseloomustas õpilaste halvim psühholoogiline ja kehaline heaolu, õpilaste arvates suhteliselt vähehoolivad ja ebausaldatavad, vähese professionaalsusega õpetajad, kooli ebaselge sihiseade ja vähene uuenduslikkus ning kitsaim väärtustespekter. Nende koolide õpilased puudusid põhjuseta kõige sagedamini ja jätsid kodutööd tööd tegemata, siiski polnud õpilaste tulevikuusk alla keskmise ja toimetulekunäitajad olid ligikaudu keskmisel tasemel; 3. Väheedukad-soojad-heitunud (16 kooli, ca 25%) - madalama õppeedukusega, õpilaste väiksem tulevikuusk (töö leidmise suhtes pärast kooli, venek koolid - ES), teistega võrreldes hea koolikliima (avar väärtusspekter, sõbralikud, usaldusväärsed, professionaalsed õpetajad), kõrged õpilaste heaolu näitajad ja hea osalus koolitöös. (Ruus, Veisson jt, 2007) 24 Ene-Silvia Sarv, 2007
  • 25. Mis teeb kooli sotsiaalse kliima mõnusaks ja õppimist motiverivaks? • Emotsionaalne heaolu • loov pinge • hingehügieen – positiivne mõtlemine, emotsioonide koolitus • sotsiaalne hügieen – rühma-klassi suhete jälgimine, korrigeerimine • enesevaatlus – enese tundmine, hädade aimamine • eneseteraapia elementide valdamine-õpetamine – nt punktimassaaž, meditatsioon, kunstiteraapia Ene-Silvia Sarv, 2007 25
  • 26. Lai andekus - edu paljudes Kitsas andekus – edu mõnes, ebaedu valdkondades muus valdkonnas Nt : MI (multi-intelligentsuse) – ühtlane Nt : MI (multi-intelligentsuse) – tervatipuline radar (Gardner, 1983, 1993, 2007); radar õpistiil – ühe õpistiili ülekaal, paindumatus õpistiilide paljusus-paindlikkus; parema (vasaku) poolkera “domineerimine” jne parema-vasaku poolkera “tasakaal” Jne Õpetaja – Loon andekale õpilasele tingimused … vaatamata ebaedule mõnes teises aines Kui on mõnes aines tobu – ongi tobu! NB – õpitud v õpetatud abitused – vanemate ja õpetajate “teene” Ene-Silvia Sarv, 2007 26
  • 27. Õpetaja vaatest õpilasele ja koolile Ene-Silvia Sarv, 2007 27
  • 28. Õpetaja ja kool – kaks vaadet, neli rühmitust ja hulk infot tähtsate asjade kohta I vaade – kool kui õpetaja(te) loodud õpilase arengukeskkond II vaade – kool kui teadmustjuhtiv õppiv organisatsioon õpetaja poolt nähtuna-kogetuna (pole käsitletud kogumikus Eesti kool 21. saj ....) Ene-Silvia Sarv, 2007 28
  • 29. Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”: suur-väike - Ene-Silvia Sarv, 2007 29
  • 30. Kool/õpetaja - tüüpiline “vihmavari”: lai/avanev-kitsas/sulguv Ene-Silvia Sarv, 2007 30
  • 31. Kool kui (iseseisev?) õppija õpetaja tajumist mööda: Koolid kui lapsed: • õpiedulised • õpivõimelised / õppivad “keskmikud” • õpiprobleemidega “keskmikud” • “õpipeetusega” üsna edutud koolid. Kooli • õpiedulisus ei tähenda alati häid eksamitulemusi • õpiedututel on vahel head riigieksamitulemused (aga õnnetumad õpilased ja “kitsamad” õpetajad) Ene-Silvia Sarv, 2007 31
  • 32. Kuidas suhtuvad õpetajad õpilastesse, nende arengu toetamisse? Õpetajate rühmad: Pessimistid e riskirühm, 4% - aine ja hinne, piits ja präänik kinniste klassiuste taga ... • Stressitundlikud keskmikud, 48% - eks neil lastel ikka raske ole, aga ega ma eriti midagi teha saa ... • (Enese? Teiste?) kriitilised, 18% - õpetajad on viletsad, kool on niru ... , lastel pole eriti häda, ... • Optimistlik-tegusad, positiivse õpilaspildiga, 30% - teeme koostööd ja nii saame iga last aidata ... Ene-Silvia Sarv, 2007 32
  • 33. Õpilaste – rõõmud-mured, Kool – õpilase arengu toetamine isleloomustus Õpetajate vaated olenevalt kooli õppekeelest Õpilaste– osalus Õpetaja – Mina-mõõde õpilase toetamisel Õpetaja õpilaste s tressifaktoritest Õpetaja – õpilaste probleemid Õpilaste koolirõõmud Kool - Ühine probl. lahend. ja posit. väljund 0,6 Õpilaste hindehirmud vanematele Kool - eneseusk 0,4 Õpilaste usk hindamise tõesusse 0,2 Kool – veendumus kõrgekvalit. õpetamises Õpilaste õnnelikkus, meelekindlus 0,0 -0,2 Kool - info ja ruumide kasutus Õpilaste heatahtlikkus -0,4 -0,6 Kool – õpetajate orientatsioon tulevikule Õpilaste osalus õppe kavandamises -0,8 -1,0 Kool - tugi versus karistus Õpilaste omavalitsuse olulisus Õpetaja – õpilase arengu suunamine Õpilaste stressi-f aktor - õpetaja Õpetaja - tingimuste loomine arenguks Õpilaste stressi-faktor - hinded Õpetaja - pedagoogilised vestlused Õpilaste stressi-faktor - tervis ja isikl. probl. õpilastega Õpetaja - kasvataja Õpetaja Õpilaste stressi-faktor - kooli mat. – õpilaste materiaalsete baas Õpetaja – õpilaste hirmude teadvustamine probleemide teadvustamine ja mõju Ene-Silvia Sarv, 2007 keel Eesti keel Eesti ja vene Vene keel 33
  • 34. Koolide 4-klastriline jaotus õppiva organisatsiooni vaates – õpetaja taju Õpetaja refleksioon ja uurimistegevus 1,5 Juhtimise tajumine õpetaja Innovatsioon ja tunnustus 1,0 poolt 0,5 0,0 Õpetaja personaalne Infolevi -0,5 meisterlikkus -1,0 -1,5 Interaktsioon -2,0 Õpetaja mentaalsed mudelid -2,5 Koostöö Tiim iõpetaja koostöö Rahulolu ja pühendumus Ühisvisioon õpetaja tööle Õppekava Süsteemilähenem ine 1. klaster 2. klasterEne-Silvia Sarv, 4. klaster 2007 klaster 3. 34
  • 35. Lõpetuseks – ja järelemõtlemiseks Ene-Silvia Sarv, 2007 35
  • 36. Kui usalduse, sallimise, tõe ja õiguse kultuur on meie arust õpilase arenguks vajalik, siis 1. mida ette võtta, et igal lapsel oleks koolis usaldusväärne õpetaja? 2. mida ette võtta, et ükski laps ei tajuks – õpetaja ei salli mind? 3. mida ette võtta, et kool oleks õigluse ja toetava koostöö paik igale lapsele? Ene-Silvia Sarv, 2007 36
  • 37. On suur hulk õpetajad – sh nö rasketes, erivajadustega laste koolides, kelle jaoks absoluutne enamus lapsi on arenemisvõimelised ja edasipüüdlikud, kuigi ahistatud hinnete ja ebaedu hirmust, harvem – kaaslaste ja mõne õpetaja pahatahtlikkusest või ebaõiglusest. Paljude õpilaste jaoks on koolis tugev hirmu faktor. Hirm aga pärsib nii õppematerjali omandamist kui arengut üldse, kõnelemata kahjust isiksuse, iseloomu kujunemisele. Õpetajad, kool küll tõdevad seda, aga kuivõrd nad suudavad või oskavad hirmu vältida? Ligi neljandik õpetajaid tõdeb, et hulga õpilaste meelest ei kohtle osa õpetajaid neid õiglaselt - õpilaste ahistatus. On muretsemapanevalt palju õpetajaid, kes ei teadvustagi - laste probleeme, sh tervist, stresse, hirmusid, - poisse, nende eripära, vajadusi ja enesekaitsemehhanisme nii algkoolis kui eriti - üleminekueas Ene-Silvia Sarv, 2007 37
  • 38. Ühistöö ja vaatlussüsteemi puudumine - Laseb asjadel viltu minna - Ei lasegi tekkida “vaheruumil” loovaks ja loovuse arenguks - Pärsib õpetaja enese arengut • Taasloob individualistlikku, omakasulikku riskiühiskonda Soodus areng vaheruumis Mina – Sina Emotsionaalne - intellektuaalne Põnevus – kohustus .... Aga – IGA KOOL ON ERINEV Teadmine sellest, milline on kool (õpilase tajus, õpetaja tajus) – kooli individuaalne arenguvajadus, arengustsenaariumid, arengutee Ene-Silvia Sarv, 2007 38
  • 39. Veidi raudvara: Tänane laps viimases pingis on homne teismeline, ülehomne tudeng ja eluaeg meie kaaskodanik, minia või väimees, pensimaksja või võimumees/-naine... • Lapse areng on kordumatu • Kasvatada arusaama protsess, seda tuleb jälgida ümbritsevast ja iseendast • Lapsele tuleb anda tegevus- ja liikumisvabadus • Iseseisvus ja vastutustunne • Loomupärasus • Keskendumisvõime ja • Lapsele on vaja luua korraarmastus soodsad tingimused • Käsi, keha on intellekti tööriist Ene-Silvia Sarv, 2007 39
  • 40. Hooliva pedagoogika põhimõtted • Tegevuslik aspekt – nt tahtejõu, abistamise kasvatamine • Kunstiline aspekt - tundeelu ja meeleerksuse arendamine kõigi ainete õppes • Intellektuaalne aspekt – mõtlemise areng, huvi, vastutus • Toetavad rütmid ja rituaalid – nt nädala töörütm • Klassi-, kooliväline tegevus - õppeprotsessi osa • Kodu ja kooli koostöö – tegelikkuses, mitte koosolekuna • Süsteemilähenemine – tähendusrikkuse ja laia perspektiivi taotlus õppes (sh üldpädevused) Ene-Silvia Sarv, 2007 40 (TLÜ klassiõpetajate rühmatööst, joonis – Aruküla Waldorfkooli kalendrist)
  • 41. Jõudu ja edu ja (enese)(kooli)loomisrõõmu! Ene-Silvia Sarv, 2007 41
  • 42. Uuringuga seotud raamatuid ja artikleid EESTI KOOL 21. SAJANDI ALGUL: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. Ruus, V-R, Veisson, M, Sarv, E.-S, Ots, L, Leino, M, Lukk, K. 2005. Kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. - Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 109 – 120. RUUS, V-R., VEISSON, M., LEINO, M., OTS, L., PALLAS, L., SARV, E-S., VEISSON, A. 2007. Õpilaste edukus, toimetulek ja heaolu koolis. - Eesti kool 21. sajandi algul: kool kui arengukeskkond ja õpilaste toimetulek. (Koost M Veisson, V-R Ruus, toim T Kuurme). 2007. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 17 - 58. Sarv, E-S. 2002. On structure, content and typology of school development plans in Estonia. – The opening world: changing educational environment and teacher training. Ed: S Priimägi, E-S Sarv. Tallinn: TPÜ, 78 – 105 Ene-Silvia Sarv. 2005. Eripalgeline ja arenev Eesti kool. - Riigikogu Toimetised RiTo 11/2005, 76 – 85, 256 (inglise k). http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito11/artiklid/15sarv.htm Ene-Silvia Sarv, 2007 42
  • 43. Ene-Silvia Sarv. 2005. Õpetaja: õpilane ja õpilase arengu toetamine. – Haridus muutuste ja traditsioonide keerises. I Kraav, U Kala, T Pedastsaar (Toim). Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts, J Käisi Selts, 26 – 36. E-S Sarv 2006. Õpetaja ja kool uuringute peeglis. - Elukestev õpe – tõkked ja sillad. Koost R Laja, K Loogma, toim R Vürmer. Tallinn: Eesti Haridusfoorum, 85-112. Ene-Silvia Sarv, 2007 43