1. Nahk Helina Reino GAG 2008

2. Naha ehitus Naha pealmiseks kihiks on marrasknahk e epiderm Marrasnaha all on pärisnahk Pärisnaha all on rasvkude . epiderm pärisnahk rasvkude

3. Naha ehitus Marrasknahk on naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkiht

4. Naha ehitus Sõmerkihile järgneb kasvukih t , mis jaguneb : o gakiht - koosneb elusatest rakkudest, mis liigu v ad sõmerkihi koosseisu . basaalkih t e Malphigi kih t - siin rakud jagunevad ja liiguvad ogakihti . Sarvkihi all asub sõmerkiht , mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest . Need surevad aeglaselt ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Basaalkiht Sõmerkiht Ogakiht

5. Naha ehitus Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kih t , mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke.

6. Naha ehitus Pärisnahas paiknevad : Higinäärme d - mille abil reguleerime naha temperatuuri. Karv ad - kinnitu vad karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa – karvasibulasse - toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub karvapüstitajalihas , mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. higinääre karv veresooned

7. Naha ülesanded Nahk on katteelundkond , kuid tal on ka väga mitmekülgne kaitsevõime ning veel mitmeid ülesandeid : temperatuuri reguleerimine, D-vitamiini valmistamine (naharakkudes leidub provitamiini D3, mis päikesevalguse toimel muutub D-vitamiiniks), liigse päikesekiirguse eest kaitsmine (melaniin) bakterite, viiruste ja naha kulumise eest kaitsmine, nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab keemiliste ainete ja vee sissepääsu; vere depooks olemine.

8. Naha ülesanded Nahk on ka ühtlasi eritus- ja meeleelund (milles on palju retseptoreid , milles ärrituse toimel tekivad närviimpulsid). Nahk sisaldab miljoneid närve, mis võimaldavad sul tunnetada puudutusi, temperatuuri, rõhku ja valu, luues võimaluse pidevalt tajuda oma keskkonda. Tal on ka ainevahetuslik funktsioon . Nahk koosneb veest, rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Vesi, soolad ja ainevahetuse jääkproduktid erituvad läbi naha koos higiga. Karvad ja küüned on marrasknaha sarvmoodustised.

9. Naha ülesanded Murdeeas aktiviseeruvad seni tegevusetud higinäärmed , milliseid inimkehas sisaldub kahte tüüpi: ekriin- ja apokriinnäärmed. Ekriinnäärmed - võib leida kõikjal naha pinnakihis. Nad eritavad värvitut ja lõhnatut higi. Nende tähtsaim ülesanne on osaleda kehatemperatuuri reguleerimises . P inge, närvilisus, erutus võivad t suurendada erituva higi hulka. Apokriinnäärmed - asuvad põhiliselt kaenlaalustes ja genitaalide piirkonnas ning nad muutuvad aktiivseks murdeea alguses. Nad eritavad viskoosset piimataolist higi, mis reageerib bakteritega. Tulemuseks on erinevad lõhustunud jääkained, mis on süüdi kehalt erituvates ebameeldivates lõhnades.

10. Naha ülesanded Inimese nahk reguleerib kehatemperatuuri . Normaalne kehatemperatuur peaks püsima 37 C piires. Külma käes verekapillaarid nahas ahenevad ning soojust eraldub vähem, samas ainevahetus intensiivistub ja soojust toodetakse juurde. Nahk kahvatub ja muutub sinakaks. Sooja käes aga veresooned laienevad ning võib kaasneda higistamine, järelikult keha annab soojust ära, samas ainevahetus aeglustub. Nahk võib hakata punetama.

11. Naha ülesanded Juuksekarv on kaetud rasuga, mis eritub rasunäärmetest karvanääpsu kanalisse. Karvad ( juuksed ) on elutu jätk marrasknahal, nende peamine koostisosa on elutu proteiin - keratiin. Ainus elav osa karvast on karvasibul , mis asetseb karvanääpsu põhjas.

12. Naha ülesanded Juuste värvi määrab spetsiifiline pigment - melaniin, mida toodetakse juuksefolliikulite rakkudes. Kui juuksefolliikulite rakkudes enam pigmenti ei toodeta siis hakkavad kasvama hallid juuksed . Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad lõpetavad, muutub inimene tasapisi kiilakaks.

13. Naha ülesanded Küüned sisaldavad samuti keratiini. Nad kaitsevad sõrmi ja varbaid.

14. Naha ülesanded: Küüs koosneb kumerast ja tugevast küüneplaadist . kolmest küljest piirab seda nahast küünevall , mis asetseb küünesängis . u mbes nelja millimeetri ulatuses on küüs naha all peidus. k üüs tekib naha läikekihist. Kutiikul on küüne tagumise osa kohal asetsev kaarekujuline õhuke kile. ö öpäevas kasvavad inimese küüned ligikaudu 0,1 millimeetrit.

15. Kirjandus http://www.realage.com/realbeauty/img/lm/img_3lyr_skin.jpg http://www.perekool.ee/maarja/m_images/imik_nahk_loige_vaike.jpg http://www.ratbehavior.org/images/Epidermis.jpg http://www.zone.ee/manicure/nahk_files/image004.jpg www.paulasanz.com.ar/.../foliculo_piloso.jpg http://content.answers.com/main/content/img/elsevier/dental/f0168-01.jpg http://www.nurseminerva.co.uk/images/skin2.gif http://www.apsu.edu/thompsonj/Anatomy%20&%20Physiology/2010/2010%20Exam%20Reviews/Exam%202%20Review/dermis_diagram.gif http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/dd/Illu_skin02.jpg/180px-Illu_skin02.jpg http://science.nationalgeographic.com/staticfiles/NGS/Shared/StaticFiles/Science/Images/Content/epidermis-sb3849-lw.jpg