Meeleelundid
4. klass
 Milliseid meeleelundeid sa tead?
 Milleks on vaja meeleelundeid?
 Kuidas meeleelundid töötavad?
Mari Kauber
Meeleelundid
 Inimese meeleelundid on:
 silmad
 kõrvad
 nina
 keel
 nahk
 Meeleelundite abil saame infot
ümbruse kohta.
 Kui mingi meeleelund inimesel ei
talitle nii nagu vaja, hüvitavad
teised meeleelundid mingil moel
selle.
 Nt kui inimene on kaotanud
nägemise, on temal kuulmine
rohkem arenenud.
Mari Kauber
Silm
 Silm on nägemiselund.
 Inimene näeb maailma värvilise ja
ruumilisena.
 Kuidas silm töötab?
 Silma satub valgus silmaava (pupilli)
kaudu. Silmaava suurus sõltub
valguse tugevusest.
 Valgus läbib silmamuna ja langeb
selle tagaossa, kus paiknevad
nägemisnärvid. Need saadavad
tekkinud pildi ajju.
 https://www.youtube.com/watch?v
=gvozcv8pS3c
Mari Kauber
 Silm on kanamuna suurune õrn
elund.
 Silma kaitsevad silmakoobas,
ilmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja
pisaranääre.
 Silmakoobas kaitseb külgedelt ja
tagant põrutuste eest.
 Laud ja ripsmed eest poolt –
takistavad tolmu silma sattumast.
 Kulmud kaitsevad voolaval higil
silma sattumast.
 Pisaranääre nõristab silma vett, mis
koos laugudega uhub silmamunalt
ära tolmukübemed ega lase silmal
ära kuivada.
Mari Kauber
Kõrv
 Kõrv on kuulmiselund.
 Kõrvalest suunab helid keskkõrva.
Sealt liiguvad helid sisekõrva.
Sisekõrvas olevad närvirakud
saadavad info peaajju.
 Sisekõrvas on tasakaaluelund. Aju
saab ka sisekõrvast infot selle
kohta, kas keha on tasakaalus või
mitte.
Mari Kauber
Keel
 Keel on maitsmiselund.
 Peamised maitsed, mida inimene
tunneb on magus, hapu, kibe
(mõru), soolane.
 Selleks, et maitseid tunda, peab toit
olema eelnevalt süljes lahustunud.
 Keelel olevad sõlmekesed tunnevad
ka kuuma ning külma ning ka seda,
kas tegemist on kareda või sültja
asjaga.
Mari Kauber
Nina
 Nina on haistmiselund.
 Lõhn satub ninna sissehingatava
õhuga.
 Lõhna kaudu teeme tähtsaid
otsuseid – kas õhk on puhas, kas
toit kõlba süüa.
 Inimene suudab tavaliselt eristada
üle 4000 lõhna.
Mari Kauber
Nahk
 Inimese keha katab nahk – see on meie
kõige suurem elund.
 Naha ülesandeks on kaitsta keha
sisemust pisikute, tolmu ja muu
kahjuliku eest.
 Naha all olev rasvakiht kaitseb kehas
olevaid elundeid põrutuste ja löökide
eest.
 Nahk aitab kehatemperatuuri õigel
tasemel hoida
 Peaaegu kogu inimese keha on kaetud
karvadega.
Mari Kauber
 Nahk on ka kompimiselund.
 Nahas asuvad närvirakud ja
seetõttu tunneme naha kaudu
puudutust, valu, sooja ja külma.
 Naha paksus ja tundlikkus ei ole üle
keha ühesugune.
 Kõige õhem on silmalaugudel.
 Kõige tundlikum karvadeta
piirkondades.
 Õ lk 53 on pimedate punktkiri.
 Proovi kõige alumist rida kompides
lugeda.
 Tv lk 26 – 27 ül 2-4, 7; lk 28-29 ül 2-
3, 7
Mari Kauber

Meeleelundid

  • 1.
  • 2.
     Milliseid meeleelundeidsa tead?  Milleks on vaja meeleelundeid?  Kuidas meeleelundid töötavad? Mari Kauber
  • 3.
    Meeleelundid  Inimese meeleelundidon:  silmad  kõrvad  nina  keel  nahk  Meeleelundite abil saame infot ümbruse kohta.  Kui mingi meeleelund inimesel ei talitle nii nagu vaja, hüvitavad teised meeleelundid mingil moel selle.  Nt kui inimene on kaotanud nägemise, on temal kuulmine rohkem arenenud. Mari Kauber
  • 4.
    Silm  Silm onnägemiselund.  Inimene näeb maailma värvilise ja ruumilisena.  Kuidas silm töötab?  Silma satub valgus silmaava (pupilli) kaudu. Silmaava suurus sõltub valguse tugevusest.  Valgus läbib silmamuna ja langeb selle tagaossa, kus paiknevad nägemisnärvid. Need saadavad tekkinud pildi ajju.  https://www.youtube.com/watch?v =gvozcv8pS3c Mari Kauber
  • 5.
     Silm onkanamuna suurune õrn elund.  Silma kaitsevad silmakoobas, ilmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja pisaranääre.  Silmakoobas kaitseb külgedelt ja tagant põrutuste eest.  Laud ja ripsmed eest poolt – takistavad tolmu silma sattumast.  Kulmud kaitsevad voolaval higil silma sattumast.  Pisaranääre nõristab silma vett, mis koos laugudega uhub silmamunalt ära tolmukübemed ega lase silmal ära kuivada. Mari Kauber
  • 6.
    Kõrv  Kõrv onkuulmiselund.  Kõrvalest suunab helid keskkõrva. Sealt liiguvad helid sisekõrva. Sisekõrvas olevad närvirakud saadavad info peaajju.  Sisekõrvas on tasakaaluelund. Aju saab ka sisekõrvast infot selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte. Mari Kauber
  • 7.
    Keel  Keel onmaitsmiselund.  Peamised maitsed, mida inimene tunneb on magus, hapu, kibe (mõru), soolane.  Selleks, et maitseid tunda, peab toit olema eelnevalt süljes lahustunud.  Keelel olevad sõlmekesed tunnevad ka kuuma ning külma ning ka seda, kas tegemist on kareda või sültja asjaga. Mari Kauber
  • 8.
    Nina  Nina onhaistmiselund.  Lõhn satub ninna sissehingatava õhuga.  Lõhna kaudu teeme tähtsaid otsuseid – kas õhk on puhas, kas toit kõlba süüa.  Inimene suudab tavaliselt eristada üle 4000 lõhna. Mari Kauber
  • 9.
    Nahk  Inimese kehakatab nahk – see on meie kõige suurem elund.  Naha ülesandeks on kaitsta keha sisemust pisikute, tolmu ja muu kahjuliku eest.  Naha all olev rasvakiht kaitseb kehas olevaid elundeid põrutuste ja löökide eest.  Nahk aitab kehatemperatuuri õigel tasemel hoida  Peaaegu kogu inimese keha on kaetud karvadega. Mari Kauber
  • 10.
     Nahk onka kompimiselund.  Nahas asuvad närvirakud ja seetõttu tunneme naha kaudu puudutust, valu, sooja ja külma.  Naha paksus ja tundlikkus ei ole üle keha ühesugune.  Kõige õhem on silmalaugudel.  Kõige tundlikum karvadeta piirkondades.  Õ lk 53 on pimedate punktkiri.  Proovi kõige alumist rida kompides lugeda.  Tv lk 26 – 27 ül 2-4, 7; lk 28-29 ül 2- 3, 7 Mari Kauber

Editor's Notes

  • #7 Merehaigus….
  • #8 Keha saab toitu suu kaudu ja keel on see, mis teeb kindlaks, kas toit on värske või mitte. Mõru maitse võib esile tuua okserefleksi – kui oled neelamas mürgist toitu (tavaliselt on see mõrkjas). Samuti annab keel teada, kui toit on liiga soolane. Kuhu oleks mõistlik keelel panna mõru tablett???
  • #10 Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad.