SlideShare a Scribd company logo
Meeleelundid
4. klass
 Milliseid meeleelundeid sa tead?
 Milleks on vaja meeleelundeid?
 Kuidas meeleelundid töötavad?
Mari Kauber
Meeleelundid
 Inimese meeleelundid on:
 silmad
 kõrvad
 nina
 keel
 nahk
 Meeleelundite abil saame infot
ümbruse kohta.
 Kui mingi meeleelund inimesel ei
talitle nii nagu vaja, hüvitavad
teised meeleelundid mingil moel
selle.
 Nt kui inimene on kaotanud
nägemise, on temal kuulmine
rohkem arenenud.
Mari Kauber
Silm
 Silm on nägemiselund.
 Inimene näeb maailma värvilise ja
ruumilisena.
 Kuidas silm töötab?
 Silma satub valgus silmaava (pupilli)
kaudu. Silmaava suurus sõltub
valguse tugevusest.
 Valgus läbib silmamuna ja langeb
selle tagaossa, kus paiknevad
nägemisnärvid. Need saadavad
tekkinud pildi ajju.
 https://www.youtube.com/watch?v
=gvozcv8pS3c
Mari Kauber
 Silm on kanamuna suurune õrn
elund.
 Silma kaitsevad silmakoobas,
ilmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja
pisaranääre.
 Silmakoobas kaitseb külgedelt ja
tagant põrutuste eest.
 Laud ja ripsmed eest poolt –
takistavad tolmu silma sattumast.
 Kulmud kaitsevad voolaval higil
silma sattumast.
 Pisaranääre nõristab silma vett, mis
koos laugudega uhub silmamunalt
ära tolmukübemed ega lase silmal
ära kuivada.
Mari Kauber
Kõrv
 Kõrv on kuulmiselund.
 Kõrvalest suunab helid keskkõrva.
Sealt liiguvad helid sisekõrva.
Sisekõrvas olevad närvirakud
saadavad info peaajju.
 Sisekõrvas on tasakaaluelund. Aju
saab ka sisekõrvast infot selle
kohta, kas keha on tasakaalus või
mitte.
Mari Kauber
Keel
 Keel on maitsmiselund.
 Peamised maitsed, mida inimene
tunneb on magus, hapu, kibe
(mõru), soolane.
 Selleks, et maitseid tunda, peab toit
olema eelnevalt süljes lahustunud.
 Keelel olevad sõlmekesed tunnevad
ka kuuma ning külma ning ka seda,
kas tegemist on kareda või sültja
asjaga.
Mari Kauber
Nina
 Nina on haistmiselund.
 Lõhn satub ninna sissehingatava
õhuga.
 Lõhna kaudu teeme tähtsaid
otsuseid – kas õhk on puhas, kas
toit kõlba süüa.
 Inimene suudab tavaliselt eristada
üle 4000 lõhna.
Mari Kauber
Nahk
 Inimese keha katab nahk – see on meie
kõige suurem elund.
 Naha ülesandeks on kaitsta keha
sisemust pisikute, tolmu ja muu
kahjuliku eest.
 Naha all olev rasvakiht kaitseb kehas
olevaid elundeid põrutuste ja löökide
eest.
 Nahk aitab kehatemperatuuri õigel
tasemel hoida
 Peaaegu kogu inimese keha on kaetud
karvadega.
Mari Kauber
 Nahk on ka kompimiselund.
 Nahas asuvad närvirakud ja
seetõttu tunneme naha kaudu
puudutust, valu, sooja ja külma.
 Naha paksus ja tundlikkus ei ole üle
keha ühesugune.
 Kõige õhem on silmalaugudel.
 Kõige tundlikum karvadeta
piirkondades.
 Õ lk 53 on pimedate punktkiri.
 Proovi kõige alumist rida kompides
lugeda.
 Tv lk 26 – 27 ül 2-4, 7; lk 28-29 ül 2-
3, 7
Mari Kauber

More Related Content

What's hot

Liht ja liitlause
Liht  ja liitlauseLiht  ja liitlause
Liht ja liitlause
Майа Луст
 
6kl J6gi
6kl J6gi6kl J6gi
6kl J6gi
Lauri Koort
 
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak PetersonKristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Petersonailuj123
 
Roomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitseRoomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitse
Hille Arumäe
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
kimmmel
 
Õhu omadused
Õhu omadusedÕhu omadused
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
MernK
 
Õhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostisÕhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostis
Tallinna Kuristiku Gümnaasium
 
Lindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitseLindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitseHille Arumäe
 
Nakkus- ja mittenakkushaigused
Nakkus- ja mittenakkushaigusedNakkus- ja mittenakkushaigused
Nakkus- ja mittenakkushaigused
MernK
 
Inimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehedInimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehed
Anastassia Gurova
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgi
xsvea
 
Vee olekud
Vee olekudVee olekud
Vee olekud
jelenamahtra
 

What's hot (20)

Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Liht ja liitlause
Liht  ja liitlauseLiht  ja liitlause
Liht ja liitlause
 
6kl J6gi
6kl J6gi6kl J6gi
6kl J6gi
 
Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak PetersonKristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Peterson
 
Roomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitseRoomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitse
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Õhu omadused
Õhu omadusedÕhu omadused
Õhu omadused
 
Läänemeri
LäänemeriLäänemeri
Läänemeri
 
Järved 6. klass
Järved 6. klassJärved 6. klass
Järved 6. klass
 
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetusLäänemeri. 5.klassi loodusõpetus
Läänemeri. 5.klassi loodusõpetus
 
Sood Ja Rabad
Sood Ja RabadSood Ja Rabad
Sood Ja Rabad
 
Õhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostisÕhk ja õhu_koostis
Õhk ja õhu_koostis
 
Lindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitseLindude tähtsus ja kaitse
Lindude tähtsus ja kaitse
 
Nakkus- ja mittenakkushaigused
Nakkus- ja mittenakkushaigusedNakkus- ja mittenakkushaigused
Nakkus- ja mittenakkushaigused
 
Veekeskkond
VeekeskkondVeekeskkond
Veekeskkond
 
Inimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehedInimeseõpetus1 49 toolehed
Inimeseõpetus1 49 toolehed
 
Jõgi
JõgiJõgi
Jõgi
 
Soojuspaisumine
SoojuspaisumineSoojuspaisumine
Soojuspaisumine
 
Kalad
KaladKalad
Kalad
 
Vee olekud
Vee olekudVee olekud
Vee olekud
 

Viewers also liked

Meeleelundid
Meeleelundid Meeleelundid
Meeleelundid
Helina Reino
 
maitsmine haistmine kompimine
maitsmine haistmine kompiminemaitsmine haistmine kompimine
maitsmine haistmine kompimine
Kristel Mäekask
 
NAHK
NAHKNAHK
Nahk
NahkNahk
Nahk
Alar Sepp
 
Kõrv kuulmine tasakaal
Kõrv kuulmine tasakaalKõrv kuulmine tasakaal
Kõrv kuulmine tasakaal
Kristel Mäekask
 
Silm nagemine
Silm nagemineSilm nagemine
Silm nagemine
Vilve Roosioks
 
Silm ja nägemine
Silm ja nägemineSilm ja nägemine
Silm ja nägemine
Kristel Mäekask
 
Bioainekava
BioainekavaBioainekava
Bioainekava
guestdd3e97
 
Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
Helina Reino
 
Loomad
LoomadLoomad
Loomad
annemeldre
 
Kordamiseks NäGemisest & Kuulmisest
Kordamiseks NäGemisest & KuulmisestKordamiseks NäGemisest & Kuulmisest
Kordamiseks NäGemisest & Kuulmisestguest7ed5b4
 
Bioloogia Esitlus Cathy
Bioloogia Esitlus CathyBioloogia Esitlus Cathy
Bioloogia Esitlus CathyMeeliSonn
 
Silm
SilmSilm
Vereringeelundkond
VereringeelundkondVereringeelundkond
Vereringeelundkond
Kristel Mäekask
 
Elundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadElundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadMari Kauber
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
Mari Kauber
 

Viewers also liked (20)

Meeleelundid
Meeleelundid Meeleelundid
Meeleelundid
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 
maitsmine haistmine kompimine
maitsmine haistmine kompiminemaitsmine haistmine kompimine
maitsmine haistmine kompimine
 
NAHK
NAHKNAHK
NAHK
 
Nahk
NahkNahk
Nahk
 
Nahk
NahkNahk
Nahk
 
Kõrv kuulmine tasakaal
Kõrv kuulmine tasakaalKõrv kuulmine tasakaal
Kõrv kuulmine tasakaal
 
Silm nagemine
Silm nagemineSilm nagemine
Silm nagemine
 
Silm ja nägemine
Silm ja nägemineSilm ja nägemine
Silm ja nägemine
 
Bioainekava
BioainekavaBioainekava
Bioainekava
 
Närvisüsteem
NärvisüsteemNärvisüsteem
Närvisüsteem
 
Kohastumused
KohastumusedKohastumused
Kohastumused
 
Loomad
LoomadLoomad
Loomad
 
Erituselundid
ErituselundidErituselundid
Erituselundid
 
Kordamiseks NäGemisest & Kuulmisest
Kordamiseks NäGemisest & KuulmisestKordamiseks NäGemisest & Kuulmisest
Kordamiseks NäGemisest & Kuulmisest
 
Bioloogia Esitlus Cathy
Bioloogia Esitlus CathyBioloogia Esitlus Cathy
Bioloogia Esitlus Cathy
 
Silm
SilmSilm
Silm
 
Vereringeelundkond
VereringeelundkondVereringeelundkond
Vereringeelundkond
 
Elundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadElundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnad
 
Meeleelundid
MeeleelundidMeeleelundid
Meeleelundid
 

More from Mari Kauber

Tugi ja liikumiselundkond
Tugi  ja liikumiselundkondTugi  ja liikumiselundkond
Tugi ja liikumiselundkond
Mari Kauber
 
Elundkondade ülesanded
Elundkondade ülesandedElundkondade ülesanded
Elundkondade ülesanded
Mari Kauber
 
27. 30.aprill
27. 30.aprill27. 30.aprill
27. 30.aprill
Mari Kauber
 
Jagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvugaJagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvuga
Mari Kauber
 
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Mari Kauber
 
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Mari Kauber
 
Ajaühikud
AjaühikudAjaühikud
Ajaühikud
Mari Kauber
 
Where is...?
Where is...?Where is...?
Where is...?
Mari Kauber
 
Mahuühikud
MahuühikudMahuühikud
Mahuühikud
Mari Kauber
 
Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)
Mari Kauber
 
Ümarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukadÜmarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukad
Mari Kauber
 
Maa kuju
Maa kujuMaa kuju
Maa kuju
Mari Kauber
 
Täht arvu tähisena
Täht arvu tähisenaTäht arvu tähisena
Täht arvu tähisena
Mari Kauber
 
Päikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projektPäikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projekt
Mari Kauber
 
LearningApps
LearningAppsLearningApps
LearningApps
Mari Kauber
 
Täheteadus
TäheteadusTäheteadus
Täheteadus
Mari Kauber
 
Maailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universumMaailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universum
Mari Kauber
 
Rühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetusesRühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetuses
Mari Kauber
 
Kordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööksKordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööks
Mari Kauber
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomadMari Kauber
 

More from Mari Kauber (20)

Tugi ja liikumiselundkond
Tugi  ja liikumiselundkondTugi  ja liikumiselundkond
Tugi ja liikumiselundkond
 
Elundkondade ülesanded
Elundkondade ülesandedElundkondade ülesanded
Elundkondade ülesanded
 
27. 30.aprill
27. 30.aprill27. 30.aprill
27. 30.aprill
 
Jagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvugaJagamine kahekohalise arvuga
Jagamine kahekohalise arvuga
 
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseksJagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
Jagamine ühekohalise arvuga - rühmades arutlemiseks
 
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puuVärvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
Värvitoonide helestamine ja tumestamine + raagus puu
 
Ajaühikud
AjaühikudAjaühikud
Ajaühikud
 
Where is...?
Where is...?Where is...?
Where is...?
 
Mahuühikud
MahuühikudMahuühikud
Mahuühikud
 
Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)Ristküliku pindala (rühmatöö)
Ristküliku pindala (rühmatöö)
 
Ümarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukadÜmarkehad ja tahukad
Ümarkehad ja tahukad
 
Maa kuju
Maa kujuMaa kuju
Maa kuju
 
Täht arvu tähisena
Täht arvu tähisenaTäht arvu tähisena
Täht arvu tähisena
 
Päikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projektPäikesesüsteem - projekt
Päikesesüsteem - projekt
 
LearningApps
LearningAppsLearningApps
LearningApps
 
Täheteadus
TäheteadusTäheteadus
Täheteadus
 
Maailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universumMaailmaruum ehk universum
Maailmaruum ehk universum
 
Rühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetusesRühmatöö arvutiõpetuses
Rühmatöö arvutiõpetuses
 
Kordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööksKordamine matemaatika kontrolltööks
Kordamine matemaatika kontrolltööks
 
Selgrootud loomad
Selgrootud loomadSelgrootud loomad
Selgrootud loomad
 

Meeleelundid

  • 2.  Milliseid meeleelundeid sa tead?  Milleks on vaja meeleelundeid?  Kuidas meeleelundid töötavad? Mari Kauber
  • 3. Meeleelundid  Inimese meeleelundid on:  silmad  kõrvad  nina  keel  nahk  Meeleelundite abil saame infot ümbruse kohta.  Kui mingi meeleelund inimesel ei talitle nii nagu vaja, hüvitavad teised meeleelundid mingil moel selle.  Nt kui inimene on kaotanud nägemise, on temal kuulmine rohkem arenenud. Mari Kauber
  • 4. Silm  Silm on nägemiselund.  Inimene näeb maailma värvilise ja ruumilisena.  Kuidas silm töötab?  Silma satub valgus silmaava (pupilli) kaudu. Silmaava suurus sõltub valguse tugevusest.  Valgus läbib silmamuna ja langeb selle tagaossa, kus paiknevad nägemisnärvid. Need saadavad tekkinud pildi ajju.  https://www.youtube.com/watch?v =gvozcv8pS3c Mari Kauber
  • 5.  Silm on kanamuna suurune õrn elund.  Silma kaitsevad silmakoobas, ilmalaud, ripsmed, kulmukarvad ja pisaranääre.  Silmakoobas kaitseb külgedelt ja tagant põrutuste eest.  Laud ja ripsmed eest poolt – takistavad tolmu silma sattumast.  Kulmud kaitsevad voolaval higil silma sattumast.  Pisaranääre nõristab silma vett, mis koos laugudega uhub silmamunalt ära tolmukübemed ega lase silmal ära kuivada. Mari Kauber
  • 6. Kõrv  Kõrv on kuulmiselund.  Kõrvalest suunab helid keskkõrva. Sealt liiguvad helid sisekõrva. Sisekõrvas olevad närvirakud saadavad info peaajju.  Sisekõrvas on tasakaaluelund. Aju saab ka sisekõrvast infot selle kohta, kas keha on tasakaalus või mitte. Mari Kauber
  • 7. Keel  Keel on maitsmiselund.  Peamised maitsed, mida inimene tunneb on magus, hapu, kibe (mõru), soolane.  Selleks, et maitseid tunda, peab toit olema eelnevalt süljes lahustunud.  Keelel olevad sõlmekesed tunnevad ka kuuma ning külma ning ka seda, kas tegemist on kareda või sültja asjaga. Mari Kauber
  • 8. Nina  Nina on haistmiselund.  Lõhn satub ninna sissehingatava õhuga.  Lõhna kaudu teeme tähtsaid otsuseid – kas õhk on puhas, kas toit kõlba süüa.  Inimene suudab tavaliselt eristada üle 4000 lõhna. Mari Kauber
  • 9. Nahk  Inimese keha katab nahk – see on meie kõige suurem elund.  Naha ülesandeks on kaitsta keha sisemust pisikute, tolmu ja muu kahjuliku eest.  Naha all olev rasvakiht kaitseb kehas olevaid elundeid põrutuste ja löökide eest.  Nahk aitab kehatemperatuuri õigel tasemel hoida  Peaaegu kogu inimese keha on kaetud karvadega. Mari Kauber
  • 10.  Nahk on ka kompimiselund.  Nahas asuvad närvirakud ja seetõttu tunneme naha kaudu puudutust, valu, sooja ja külma.  Naha paksus ja tundlikkus ei ole üle keha ühesugune.  Kõige õhem on silmalaugudel.  Kõige tundlikum karvadeta piirkondades.  Õ lk 53 on pimedate punktkiri.  Proovi kõige alumist rida kompides lugeda.  Tv lk 26 – 27 ül 2-4, 7; lk 28-29 ül 2- 3, 7 Mari Kauber

Editor's Notes

  1. Merehaigus….
  2. Keha saab toitu suu kaudu ja keel on see, mis teeb kindlaks, kas toit on värske või mitte. Mõru maitse võib esile tuua okserefleksi – kui oled neelamas mürgist toitu (tavaliselt on see mõrkjas). Samuti annab keel teada, kui toit on liiga soolane. Kuhu oleks mõistlik keelel panna mõru tablett???
  3. Soojaga veresooned laienevad, külmaga ahenevad.