1. Kadrioru loss ja Kunstimuuseum

3. Kadrioru loss on Tallinnas Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss. Kadrioru lossi ja pargi laskis rajada Vene tsaar Peeter I, aastal 1718. Roomast kutsutud arhitekt Niccoló Michetti projekteeris lossikompleksi kolmeosalisena itaalia villade eeskujul. Hästisäilinud peasaal on nii Eesti kui ka Peetri-aegse Venemaa ja kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri kaunimaid näiteid. Tema valmimisel osalesid vene ja itaalia meistrite kõrval ka kunstnikud Stockholmist, Riiast ja Tallinnast. Saal on ehitatud kahte korrust läbivana ning kaunistatud rohke stukkdekoori ehk kipskrohvkaunistuste ja laemaalingutega.

5. Vene tsaari Peeter I suveresidentsi rajamine Tallinna lähistel algas 22. juulil 1718. Põhjasõja (1700–1721) käigus liideti Eesti alad Vene impeeriumiga.

6. Peeter I abikaasa keisrinna Katariina auks nimetati lossi ja pargi ala Kadrioruks. Valmis sai loss alles Peeter I tütre Jelizaveta ajal.

7. Kadriorgu on külastanud pea kõik Vene valitsejad. Eriti sageli toimusid “kõige kõrgemad visiidid” keiser Nikolai I ajal. 19. sajandi algust võib nimetada ka Kadrioru uueks õitsenguks, mil lossis tehti ulatuslikke remondi- ja sisustustöid, korrastati park ning ehitati mitmed kõrvalhooned.

8. Kadrioru lossikompleksi kuulub rida kõrvalhooneid, millest enamik on praeguseks renoveeritud. 18. sajandi pargipaviljonis ja 19. sajandi algul rajatud külalistemajas tegutsesid kuni Kumusse kolimiseni Eesti Kunstimuuseumi restaureerimistöökojad. Endises lossi köögimajas avati 1997. aastal Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. Täielikult on taastatud lossi väravate vastas asuv 19. sajandi algul rajatud puidust vahimaja.

9. 1921. aastal asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti (ehk nimetati ümber) 1928 Eesti Kunstimuuseumiks. 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938 presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti aastatel 1933 – 1934. 22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum . Lisaks kunstinäitustele toimuvad lossis kontserdid ja teatrietendused, korraldatakse loenguid, ekskursioone, kunstiteoste tutvustusi ja vastuvõtte.

10. 1929 sai Kadrioru lossist Eesti riigipea residents. 1930. aastatel muudeti lossi sisustust ja arhitektuuri – ehitati juurde banketisaal, söögisaal ja talveaed, osa ruume kujundati rahvuslikus stiilis. Lossi ümbrus eraldati kõrge aiaga, kuid ülejäänud park jäi avatuks. Pargi lõunaossa rajati Rahvapark koos kontsertväljaku ja Noorte pargiga.

11. Näitused Kadrioru Kunstimuuseumis 16.–20. saj. maalikunst. Madalmaade, saksa, itaalia, vene meistrid 18.–20. saj. Lääne-Euroopa ja Vene tarbekunst ning skulptuur Eesti Kunstimuuseumi väliskunsti kollektsioon, mis hõlmab peamiselt Lääne-Euroopa ja Vene maali, graafikat, skulptuuri ja tarbekunsti 16.–20. sajandist, on märkimisväärseim Eestis. Püsiekspositsioonile lisaks toimuvad ajutised näitused ning kontserdid, teatrietendused, loengud, ekskursioonid, kunstiteoste tutvustused ja vastuvõtud.

12. Mikkeli muuseum Johannes Mikkeli kollektsioon: 16.-20. saj. Lääne-Euroopa, Vene, Hiina kunst . Johannes Mikkel kinkis oma rikkaliku kunstikollektsiooni Eesti Kunstimuuseumile 1994. aastal. Kogu paremikku eksponeeritakse Kadrioru lossiansambli köögimaja teisel korrusel. Hoone ajalugu ulatub 1721. aastasse, mil koos Kadrioru lossi ja pargi rajamisega ehitati ka praeguse hoone eelkäija. Eksponeeritakse lääne-euroopa maali ja graafikat, hiina ja euroopa portselani.