Kvartalikiri sisaldab artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid – värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.
Kvartalikiri sisaldab artikleid ühiskonna oluliste ja päevakajaliste teemade kohta eri valdkondadest. Igas numbris on esitatud ka uudisnoppeid – värskeimat statistilist infot nii Eesti kui ka teiste riikide kohta. Peale selle leiab kvartalikirjast majanduse ja sotsiaalelu põhinäitajate aegread ning Eesti, Läti ja Leedu võrdlusandmed. Väljaandes avaldatakse ka ülevaateid statistika ajaloost ja metoodikakäsitlusi. Mõeldud laiale kasutajaskonnale.
Eesti lõimumiskava 2008-2013 monitooring 2010. Teostus: Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, Saar Poll. Toetajad: Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed
Lugeda saab Eesti toimepiirkondadest, välispäritolu rahvastiku positsioonist tööturul, kutsehariduse ja rände seostest ning tööjõu-uuringu ja rahvaloenduse andmete võrreldavuse probleemidest.
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Eesti lõimumiskava 2008-2013 monitooring 2010. Teostus: Tallinna Ülikooli rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituut, Saar Poll. Toetajad: Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni SA Meie Inimesed
Lugeda saab Eesti toimepiirkondadest, välispäritolu rahvastiku positsioonist tööturul, kutsehariduse ja rände seostest ning tööjõu-uuringu ja rahvaloenduse andmete võrreldavuse probleemidest.
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru andis Statistikaameti pressikonverentsil (23.05) ülevaate Eesti ja Euroopa rände suundumustest ning rändepoliitika valikutest.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
Statistikaamet tutvustas 14.11.2016 pressikonverentsil, kuidas toimus registripõhise rahva ja eluruumide loenduse prooviloendus ning milline on selle tulemuste põhjal eluruumide andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik Karl Viilmann rääkis leibkonna eelarve uuringu tulemuste põhjal leibkonna teistest suurematest kulugruppidest, sh vaba aja, turismi, tervishoiu ja hariduse kulutustest.
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
3. Rahvuste osatähtsused maakondades
0% 20% 40% 60% 80% 100%
IDA-VIRU MAAKOND
HARJU MAAKOND
Kogu Eesti
VALGA MAAKOND
TARTU MAAKOND
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
PÄRNU MAAKOND
LÄÄNE MAAKOND
JÕGEVA MAAKOND
RAPLA MAAKOND
JÄRVA MAAKOND
PÕLVA MAAKOND
VÕRU MAAKOND
VILJANDI MAAKOND
SAARE MAAKOND
HIIU MAAKOND Eestlased
Venelased
Muud rahvused
Rahvus teadmata
REL201112.06.2013
4. Rahvused sünniriigi järgi
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Valgevenelased
Muud rahvused
Ukrainlased
Lätlased
Armeenlased
Poolakad
Sakslased
Tatarlased
Leedulased
Soomlased
Juudid
Venelased
Eestlased Eesti
Välisriik
12.06.2013 REL2011
5. Rahvused haridustasemete järgi
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Rahvused kokku
Muud rahvused
Armeenlased
Sakslased
Poolakad
Leedulased
Lätlased
Juudid
Tatarlased
Soomlased
Valgevenelased
Ukrainlased
Venelased
Eestlased
Doktor (sh varasem teaduste
kandidaat)
Akadeemiline kõrgharidus
Rakenduskõrgharidus või
keskeriharidus pärast keskharidust
Kutseharidus keskhariduse baasil
Üldkeskharidus
Kutseharidus koos keskhariduse
omandamisega (sh keskeriharidus)
Põhiharidus ja kutse
Üldpõhiharidus
Põhihariduseta kutseharidus
Algharidus
Alghariduseta
REL201112.06.2013
6. Sotsiaalmajandusliku seisundi sõltuvus rahvusest
vähemalt 15-aastaste püsielanike
hulgas, 31.12.2011 (%) (Allikas : Rahva ja eluruumide
loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust (e-
väljaanne)
REL201112.06.2013
0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 45.0 50.0
Teadmata
Muu mitteaktiivne
..kodune
..pensionär
..(üli)õpilane
..töötu
muu hõivatu
Ettevõtja
Palgatöötaja
Eestlased
Venelased
Muud rahvused
7. Kokkuvõte
Rahvuslik koosseis on mitmekesisem uute Lääne-
Euroopa, Ameerika, Aasia päritolu rahvusrühmade arvu tõusu
tõttu, keda on rohkem 38 uue rahvuse võrra.
Eestis elab 181 rahvuse esindaja:
1. Rahvusrühmi kus esindajaid rohkem kui 100 on kokku 39;
2. Rahvusrühmi kus esindajaid alla 100 on kokku 142.
Esimese 14 suurema rahvusrühma osas on esindajate arv
vähenenud võrreldes REL 2000. (NT soomlased ja
valgevenelased on kaotanud kumbki üle 4000 inimese).
Vähemusrahvused on koondunud suurel määral suurematesse
linnadesse : Tallinn, Tartu, Narva .
12.06.2013 REL2011
8. Kodakondsuse jaotus REL 2011
0
200,000
400,000
600,000
800,000
1,000,000
1,200,000
Eesti kodakondsus Muu riigi
kodakondsus
Kodakondsus
määramata
Kodakondsus
teadmata
REL201112.06.2013
9. Suuremate kodakondsusgruppide
vanuseline jaotus
REL201112.06.2013
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Vanuserühmad kokku
0-4
5-9
10-14
15-19
20-24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75-79
80-84
85 ja vanemad
Eesti
kodakondsus
Venemaa
kodakondsus
Kodakondsus
määramata
11. Euroopa Liidu liikmesriikide
kodakondsuse jaotus
0
200000
400000
600000
800000
1000000
1200000
Eesti
kodakondsus
Välisriigi
kodakondsus
Euroopa Liidu
riigi (v.a Eesti)
kodakondsus
Muu Euroopa
riigi (v.a
Euroopa Liit)
kodakondsus
Kokku
Mehed
Naised
12.06.2013 REL2011
12. Sotsiaal-majanduslik staatus
kodakondsuse järgi (Allikas : Rahva ja
eluruumide loendus 2011. Ülevaade Eesti maakondade
rahvastikust (e-väljaanne)
0.0 10.0 20.0 30.0 40.0 50.0
Teadmata maj.akt
Muu mitteaktiivne
kodune
pensionär
(üli)õpilane
töötu
Muu hõivatu
Ettevõtja
Palgatöötaja
Eesti kodakondsus
Venemaa kodakondsus
Kodakondsus määramata
Muu riigi kodakondsus
12.06.2013 REL2011
13. Enam levinud emakeeled
Rahva ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel
räägitakse kõige enam emakeelena eesti keelt, vene keelt
ja ukraina keelt.
Endiseks on jäänud vene keelt emakeelena kõnelejate
osatähtsus rahvastikus: 29,6%. Kui aga võrrelda seda
venelaste osatähtsusega, mis oli 25,2%, on osa inimesi
ilmselgelt üle läinud vene keelele. Alates kolmandast
eluaastast on vene keeles kui emakeeles rääkijaid 372 480
ja mõnes muus emakeeles on rääkijaid kokku 22 103.
Esimest korda sai 2011. aasta loendusel täpsemalt
märkida viipekeele, sh eesti viipekeele märkis emakeeleks
147 isikut, vene viipekeelt ligi 50 isikut.
12.06.2013 REL2011
15. Eesti keele oskus
0% 20% 40% 60% 80% 100%
65+
50-64
30-49
20-29
15-19
10-14
Eesti keel on
emakeel
Oskab eesti
keelt
võõrkeelena
Ei oska eesti
keelt
12.06.2013 REL2011
16. Rahvastik võõrkeelte oskuse järgi
0 400000 800000
Linnalised asulad
Maa-asulad
Linnad
Vallad
Oskab ühte võõrkeelt
Oskab kahte võõrkeelt
Oskab vähemalt kolme
võõrkeelt
Ei oska võõrkeeli
12.06.2013 REL2011
17. Sotsiaal-majanduslik seisund emakeele
vähemalt 15-aastaste püsielanike
hulgas, (Allikas : Rahva ja eluruumide loendus 2011.
Ülevaade Eesti maakondade rahvastikust (e-väljaanne)
REL201112.06.2013
0.0 5.0 10.0 15.0 20.0 25.0 30.0 35.0 40.0 45.0 50.0
Teadmata…
Muu mitteaktiivne
kodune
pensionär
õppur
töötu
muu hõivatu
ettevõtja
palgatöötaja
Eesti
Muu
18. Kokkuvõte
157 eri emakeelt (koos eesti keelega), 2000. aasta
loenduse andmetel oli erinevaid emakeeli vaid 109.
Keeli, mida emakeelena kõneleb üle saja inimese, on
Eestis 25.
Alates 10 eluaastast ei valda riigikeelt 190 535
püsielanikku. Enamus neist elas seisuga 31.12.2011
Harjumaal, kokku 93011 inimest ja Ida-Virumaal kokku
79 949 inimest.
Tallinnas riigikeelt ei oska 76 619 inimest ning Narvas
38 993 inimest. Rohkem kui pooled riigikeele
mitteoskajatest, kokku 110 916 inimest, olid vanemad kui
50- eluaastat
12.06.2013 REL2011
19. Järeldused
Eesti keel, kui emakeele oskajate osatähtsus, on
rahvastikus suurenenud 1%. Seda võib siduda eestlaste
osatähtsuse kasvuga rahvastikus.
Eesti keele kõnelejaid on peaaegu sama palju kui eestlasi.
Küll aga haarab venekeelne kogukond ka mittevenelasi, sh
eriti endistest Nõukogude Liidu piirkondadest pärinevaid
inimesi.
Kuigi Eestis kõneldavate emakeelte loetelu on võrreldes
eelmise loendusega pikenenud, on enamiku levinumate
emakeelte kõnelejate arv vähenenud. Lisandunud on ühelt
poolt Euroopa Liidu riikide esindajaid, teiselt poolt ka
mõningate hõimurahvuste esindajaid.
Kokkuvõtteks on Eestis emakeelte struktuur püsinud
võrdlemisi stabiilsena.
12.06.2013 REL2011
Rahvus Esitan eestlaste osatähtsuse 2011 andmetel ja muutuse võrreldes 2000 andmetega.Harjumaa 61,7 % on suurem 3%Hiiumaa 98,5 % on suurem 0,4%Ida-Virumaa 19,5 % on väiksem 0,5% Jõgevamaa 91,2% on suurem 1,5%Järvamaa 94,7% on suurem 1,5%Läänemaa 89,1% on suurem 1,8%Lääne-Virumaa 86,9% on suurem 2,6%Põlvamaa 95,1% on suurem 0,7%Pärnumaa 89% on suurem 2%Raplamaa 94% on suurem 1,2%Saaremaa 98,1% muutusi poleTartumaa 84,7% on suurem 2,5%Valgamaa 83% on suurem 0,6%Viljandimaa 95,4% on suurem 1,7%Võrumaa 95,3% on suurem1,3% Rahvastiku rahvusstruktuuris loendustevahelisel perioodil olulisi muutusi ei toimunud. Eestlaste osatähtsus kasvas ühe protsendi võrra, lähenedes 70%le ja nende arv ületas napilt 900 000 piiri (loendati 902 547 eestlast). Rahvusstruktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad kahte teravalt eristuvasse rühma. Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osatähtsus vähenes veelgi – 20%lt 19,5%le. Kuigi muutus on tühine, näitab see suundumust – sisseränne Ida-Virumaale mujalt Eestist ei toimi. Kõigis teistes maakondades on eestlastel suur ülekaal ja see kasvas veelgi 1–2% võrra (joonis 4). Teise suurema rahvusrühma – venelaste osatähtsus oli 25%, ülejäänud rahvusi oli 5%. Endiselt on neist arvukaim ukrainlaste rühm, ülejäänud rahvusrühmad olid võrdlemisi väiksed. Eri rahvuste esindajaid on eelmise loendusega võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemusrahvuste rühmad on arvuliselt oma esindajaid kaotanud. Rahvastik rahvuse ja maakonna järgi, 31.12.2011 Rahvastiku jaotus kodakondsuse järgi on loendustevahelisel perioodil märgatavalt muutunud – 2011. aastal oli Eesti kodanikke 85,2% (eelmisel loendusel 80%), muu riigi kodanikke 8,2% ja kodakondsuseta 6,6% (eelmisel loendusel 12,4%) püsielanikest. Suhteliselt kõige vähem eestlasi elab Sillamäe linnas (4,8% elanikkonnast), Narva linnas (5,2%) ja Peipsiääre vallas (9,9%). Ainult eestlastest elanikega pole Eestis ühtegi linna ega valda. Kõige lähemal sellele on Pühalepa, Kihnu ja Muhu vald, kus eestlasi on elanikest 99,4%.
Rahvusstruktuur on jäänud endiseks.Samaks on jäänud 14 esimest rahvusrühma. Kõigi arvukamate vähemusrahvuste osatähtsus on vähenenud.Kui 2000.aastal moodustasid 14 suurimat vähemusrahvust kokku 31% rahvastikust, siis 2011.aastal oli vastav näitaja 29%. Suurenenud on väga väikese esindatusega vähemusrahvuste arv ja ka arvukusenäitajad.Varem katsid need 1%, nüüd aga 2,2% rahvastikust. Mis on muutunud:Mõnevõrra on suurenenud Euroopa Liidu rahvuste arvukus ja osakaal.Inglased, hollandlased, hispaanlased (arvukus alla 1000)Suurenenud on ka hõimurahvuste arvukus ja osakaalMarid, vepslasedRahvused väljastpoolt Euroopat on üldiselt nii vähesearvulised, et nende kohta info pole avaldatav
Eestlastest on sündinud Eestis 97%Venelastest 62% Eestis , 33% VenemaalJuutidest 52% Eestis, 21% Venemaal, 15% UkrainasSoomlastest on sündinud 455 Eestis 35% Venemaal, 20% SoomesEnamik rahvusi on sündinud rahvuslikul kodumaal va poolakad:13% Poolas, 23% Valgevenes, Sakslased 28% Venemaal 19% Saksamaal.
Eestis elab arvestatav hulk rahvusrühmi, kelle kultuuritaust ja demograafiline käitumine erinevad üksteisest üsna palju. Ka nende Eestisse saabumise ajad ja asjaolud võivad olla erinevad. Tekib küsimus, kuivõrd need taustatingimused mõjutavad nende rahvuste haridusjaotusi.Selgub, et suhteliselt kõrge haridustasemega on niihästi eestlased kui ka venelased. Akadeemilise ja rakendusliku kõrghariduse tase on teiste rahvuste esindajatel üldiselt madalam, ainsaks erandiks on juudid, kelle puhul niihästi akadeemilise kõrghariduse kui ka doktorikraadiga inimeste suhtarv on kõigist teistest rahvusrühmadest märksa kõrgem.
Vähemalt 15-aastastest püsielanikest loeb end eestlaseks 68,6%, venelaseks 25,9% ja mingi muu rahvuse esindajaks 5,5%. Seega eestlaste ja eestikeelsete (st eesti keelt emakeelekspidavate) inimeste arvukus ja ilmselt ka koostis on omavahel väga lähedased. Vastavalt langeb ühte ka eestlaste ja eestikeelsete isikute tööalane ja sotsiaalmajanduslik struktuur. Suuremad erisused ilmnevad aga mitte-eestikeelsete isikute hulgas. Selgub, et venelasi on pisut rohkem palgatöötajate ja õppurite seas, muude rahvuste esindajad on aga venelastest aktiivsemad ettevõtluses. Ka töötute ja muude mitteaktiivsete hulgas on kõige rohkem venelasi. Suhteliselt märksa rohkem kui eestlasi ja venelasi on muude rahvuste esindajaid pensionäride seas
Rahvastiku jaotus kodakondsuse järgi on loendustevahelisel perioodil märgatavalt muutunud – 2011. aastal oli Eesti kodanikke 85,2% (eelmisel loendusel 80%), muu riigi kodanikke 8,2%(eelmisel loendusel 7%) ja kodakondsuseta 6,6% (eelmisel loendusel 12,4%) püsielanikest.
Välisriigis sündinute Eesti kodakondsus on sõltuv vanusest kuni 14 a on 69% l Eesti kodakondsus, 11% Vene kodakondsus ja määratlemata kodakondsus 2%.Vanuse suurenedes väheneb Eesti kodakondsete isikute arv, alates 30 eluaastast jääb see alla 40%Vene kodakondsete arv suureneb kuni 40% 65 aastaste hulgas.Määratlemata kodakondsusega on Eestis sündinud 25% 30-49 aastaste hulgas.
Vähemalt 15-aastastest püsielanikest on Eesti kodakondsus 83,2%-l, Venemaa kodakondsus 7,8%-l, muu riigi kodakondsus 1,2%-l ja kodakondsus on määratlemata 7,7%-l. Kodakondsusest tulenevatest erisustest suurim on Venemaa kodakondsusega inimeste suhteliselt väiksem osakaal palgatöötajate ja suurem pensionäride hulgas, mis viitab selle elanikerühma suhteliselt kõrgele eale. Muu riigi kodakondsusega isikute suur arv üliõpilaste, aga ka ettevõtjate seas näitab inimeste sihipärast rännet, sh õpperännet Eesti kõrgkoolidesse. Määratlemata kodakondsusega inimeste suhteliselt suur osakaal töötute seas kordab eespool ilmnenud tõsiasja: töökoha saamisele aitab kaasa enda kodakondsuse määratlemin
Võrreldes 2000. aastaga on üle kolme korra suurenenud nende arv, kes räägivad emakeelena inglise keelt (881 isikut). Rohkem on ka aserbaidžaani, rootsi, gruusia, hispaania ja prantsuse keele kui emakeele kõnelejaid. Samaks on jäänud armeenia ja mari keele kõnelejate arv.Vähemusrahvuste keelte tähtsus emakeelena on kahanenud eriti ukraina ja valgevene keele puhulEesti keele oskajaid on aga loenduse andmetel kokku 82,7%. Eesti keele oskus sõltub oluliselt vastajate vanusest, eakamate seas on eesti keele kui võõrkeele oskajaid vähem, kõige rohkem on neid20-29-aastaste noorte seas. Arvestades ka eesti keelt emakeelena kõnelejaid, on eesti keele oskajaid kõige rohkem gümnaasiumiealiste hulgas.
Eesti keelt emakeelena kõneleb 68,5%Eesti keelt võõrkeelena kõneleb 13,7%Ei oska eesti keelt 17,8% (PS sh mitte eesti perede alla 3 aastased lapsed, kelle kohta keeleoskust ei küsitud)
Rohkem oskavad keeli muud rahvused keskmiselt 2 keelt , eestlased 1,9 keelt.
Vähemalt 15-aastastest püsielanikest 67,6% nimetas emakeelena eesti keelt ja 32,4% mõnd muud keelt. Eesti keelt emakeelena kõnelevate inimeste hulgas on paar protsenti rohkem palgatöötajaid ja ettevõtjaid, õppurite puhul on vahe koguni poolteisekordne (tuleb arvestada, et erinev on ka vanusjaotus – eestikeelsete elanike hulgas on noori rohkem). Muukeelsete elanike seas on rohkem pensionäre ja peaaegu kaks korda enam töötuid, lisaks ka rohkem muid mitteaktiivseid
Enamiku vähemusrahvuste keelte roll emakeelena on kahanenud, kahanemine on eriti märgatav ukraina ja valgevene keele puhul. Kasvanud on inglise keele emakeelena kõnelejate arv 248-lt 881le.Pisut on kasvanud ka aserbaidžaani (655) ja gruusia (261) keele roll emakeelena, samuti mõnede EL riikide keelte osatähtsus (rootsi, itaalia, hispaania, prantsuse). Kõigi nende keelte kõnelejate arv on vahemikus 100—450.