1. Haridus ja teadus keskajal
Gümnaasiumile

2. Häälestus tunniks – paaristöö
• Järgmisel slaidil on loetletud 7 vaba kunsti. Neist
kolm on õppeained, millega alustasid keskajal
õpinguid kõik kooliskäijad. Ülejäänud 4 kuulusid
juba spetsialiseerituma õppe juurde.
• Arutle pinginaabriga, millised kolm ainet võiksid
laduda ülejäänud haridusele vundamendi.
• Kirjutage need lahtrisse “triivium”, ülejäänud
lahtrisse “kvadriivium”.

3. Jaota kaheks
•
•
•
•
•
•
•
muusika (= harmoonia, muusikateooria)
grammatika (= ladina keel)
aritmeetika (= arvutamine)
dialektika (= loogika)
geomeetria (ka maamõõtmine ja geograafia)
retoorika (= kõne ja kirjutamise kunst)
astronoomia (sh tähtede järgi ennustamine ja
teadmised taevakehadest)

4. Kõige tähtsam...
• ... on teadmine Jumalast (pääs taevariiki)
– Kristus oli pedagoog, isa, kasvatatava käendaja
– Kasvatus oli Kristuse jäljendamine
– Inimene ise polnud oluline, oluliseks peeti Jumalat ja
patust vabaolekut tema ees
– Piibel on Jumala sõna – piibli uurimine
• Kreeka ja Rooma õpetlastest peetakse lugu
• Haridus oli tõe selgitamine ja tõlgendamine

5. Koolid
•
•
•
•
•
Koolis ainult noormehed
Ladina keeles
Enamasti eesmärgiga koolitada vaimulikke
Kloostrikoolid
Hiljem linnakoolid
– Katetraalikoolid e toomkoolid, kus õpetus oli
endiselt vaimulik, kuid õpilasteks oli ka
mittevaimulikke
– Ametikoolid e abakusekoolid – rõhk
arvutamisel ja raamatupidamisel

6. • Olulisim õppimise juures oli püsivus
• Esines kaks vastandlikku seisukohta
(teadus – usk, usk – armastus)
• Õpetus toimus õpipoisi vormis
• Õpetus põhines antiikajast üle võetud
seitsmel vabakunstil

7. Trivium ja quadrivium
Algteadmiste
kolmiktee
• Grammatika
• Retoorika
• Dialektika
Matemaatiline neliktee
• Aritmeetika
• Geomeetria
• Muusika
• Astronoomia

8. Õppevormid:
Loeng
Dispuut

10. Ülikoolid
Ilmalike haritlaste vajadus
Bologna
Pariis
Oxford
Cambridge

12. Ülikool
Kunstide
teaduskond
(= filosoofiateaduskond)
Õigusteaduskond
Arstiteaduskond
Usuteaduskond

13. Ülikoolid
• Tudengid elasid kogukondades
• Ülikoolidel vahet ei tehtud, oluline oli
loengupidaja

14. Ülikooli struktuur
Rektor
Doktorid/magistrid
Bakalaureused
Tudengid

15. Skolastika
•
•
•
•
Piibel + antiikautorite teosed
Aristoteles
Loogika!
Aquino Thomas
– Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole
vastuolus
– Usutõdesid pole vaja põhjendada

16. Skolastika. Maailmapilt
• Ptolemaiose teosed
• Skolastikud uskusid, et Maa on kerakujuline
ja asub universumi keskpunktis. Päike, kuu
ja tähed tiirlevas ümber Maa
• Lihtinimesed uskusid, et Maa on lame ja
taevavõlv kõrgub selle kohal

17. Ptolemaiose kujutlus maailmast

18. Muud olulised teadused
• Astroloogia
• Alkeemia
• Meditsiin

19. Pedagoogilised subkultuurid:
•
•
•
•
Vaimuliku kasvatusmudel
Rüütlikasvatus
Linlase kasvatus
Talupoja kasvatus

20. Vaimuliku kasvatus
•
•
•
•
•
Seotus teispoolsuse ja Jumalaga
Väärikaim seisus
Range distsipliin
Jumala nimel kohtu mõistmine
Keskaja inimese kasvatuse vormimine

22. Rüütlikasvatus
• Elukutselised
sõdalased
• Relvade käsitsemine,
vaprus, vastupidavus
• Karm kasvatus
• Turniirid ja jahid
• Daami teenimine

23. Turniir

24. Linlase kasvatus
• Kaupmehed (gildides), käsitöölised
(tsunftides)
• Au, ausus, sõnapidamine, õiglus
• Töö kõrge kvaliteet
• XII saj linnakoolid, ka tüdrukutele (kristlik
algõpetus, õpipoisi meetod)
• Õpipoiss > sell > meister
• Meister on nimeline, meistri au

25. Käsitöölised keskaegses linnas

26. Talupoja kasvatus
•
•
•
•
•
Seisuslik uhkus
Töökasvatus
Varane sotsiaalne küpsus
Looduslähedus
Loodustsüklid ja -elemendid

27. Talupojad

28. Kokkuvõte
• Õpetamise ja kasvatamise peaeesmärk oli
väärikas ja kuulekas inimene
• Hariduse tähtsus ja väärtus kasvas keskaja
jooksul
• Haridus muutus kättesaadavamaks

29. Surmatants. Bernt Notke.
XV sajandi lõpp. Osa algselt ligi 30 m pikkusest
teosest.