Mesopotaamia ja sumerite kultuur/kunst

1. Mesopotaamia
Õpetaja Olga

2. Tunni eesmärgid:
• Saad teada, kes on sumerid
• Saad teada mida sumerid leiutasid
• Saad teada mis kultuuripärandit on jätnud
inimestele

3. Mesopotaamia asus Lähis-Idas, ta jäi põhiliselt praeguse Iraagi
aladele. (4000-2350 e.Kr. – Sumer, 2350-2150 e.Kr. – Akad,
1830-1530 e.Kr. – Babüloonia, u.1360-605 e.Kr. –
Assüüria, 625-539 e.Kr.- Uus-Babüloonia).

5. Kultuuride perioodid Mesopotaamias:
• Sumeri-akadi kunst u 4000-1830 a. eKr.
• Vana-Babüloonia kunst u1830-1518 a.
eKr.
• Assüüria kunst u 1500- 605 a. eKr.
• Uus-Babüloonia kunst u 625-539 a. eKr.
(Kuningas Nebukadnetsar II)

6. Ehitusmälestised tänapäeval

7. Kiri leiutamine – Kiilkiri (savitahlil)

8. Sumerite leiutised

9. Ehituskunsti peamisteks saavutusteks olid templid,
valitsejate lossid ja kindlustused. Mesopotaamia
kõige iseloomulikumaks ehitiseks olid astmelised
torntemplid – tsikuraadid.

10. Tänini paremini säilinud tsikuraat asus sumerite
linnas Uris. All vaated Uri tsikuraadile (3600-2370 e,Kr.) paremal
tema rekonstruktsioon.

11. Suurim tsikuraat on
asunud Babülonis –
7-astanguga Marduki
tempel
(koos Semiramise
rippaedadega loetakse
vana-aja 7
maailmaime hulka
kuuluvaks).
Piltidel Babüloni
rekonstruktsioon
koos kõrguva
Marduki templiga.

12. Marduki tempel oli u. 90m kõrge ja 90m lai,
kirjanduses on ta tuntud Paabeli torni nime all.

13. Rekonstruktsioonid
Semiramise rippuvatest
aedadest.

14. Rekonstruktsioonvaated
Babülonile. (Babüloni müür
olevat olnud nii paks, et 2
nelihoburakendit oleks
mahtunud üksteisest
mööduma).

15. Keraamika ehk savist esemete
valmistamine. Pitsatsilinder

16. Kirjanduse saavutus - Gilgameš

17. Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav –
jumalanna Ištari värav (kõrgus 14,73 m).
Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi.

18. Ištari värav. Paremal loomi kujutavad reljeefid
väravalt. (Värviline glasuur saadi
taimetuha ja mineraalvärvide
segust, mis sulatati teise põletusega tellise külge).

19. Fantastilise looma kuju
Ištari väravalt.

20. Ištari väravani viis
protsessioonitee,
mille algne
pikkus oli 240 m,
sellest Berliinis
taastati 30 m,
24 m laius taastati
muuseumis
1/3 ulatuses.

21. Suurim teadaolev loss kuulus Assüüria valitsejale
Sargon II (asub Horsabadis, ehit. 8. saj. e.Kr.). Loss väga
kindluslik, ehitatud 10 hektari suurusele, 14 m kõrgusele
terrassile.

22. Sargon II lossi rekonstruktsioonjoonis.
Loss koosnes 210 ruumist, mis kokku
paiknesid 30 siseõue ümber.
Kompleksi kuulusid 3 tsikuraati.

24. Kujud preester-kuningas Gudea-st, 21.
saj. e.Kr.

25. Akadi kuninga Naram-Sini võidusteel
(u. 2300-2200 e.Kr., kõrgus 2m).

26. Steel - Babüloonia valitseja
Hammurapi päikesejumala
ees (u. 1760 e.Kr., kõrgus
225cm, basalt).