2. Vana-Egiptus
● Vana-Egiptuse ühtne riik tekkis umbes 3100 aastat eKr
● Asub Niiluse kallastel
● See ajajärk oli vaaraode võimu kõrgaeg ja ühtlasi püramiidide
ehitamise aeg
● Egiptuse riiki kogupindala oli umbes 34 000 km²
● Pealinn oli Memphis
3. Püramiidid
Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materiaalseks kehastuseks
said püramiidid.
● surnute linnad
● Suurim püramiid Egiptuses asub Giza püramiidideväljal
● 146 m kõrgune
4. Vaaraod
● Kõrgeim ametkond Ramses II
● Oli piiramatu võimuga valitseja
● Vaarao isik jumalikustatud
Tutanhamon
5. Kleopatra
Egiptuse viimane kuninganna Kleopatra VII sündis Aleksandrias 69 eKr.
Kleopatrat peetakse üheks suureks "ida kosmeetikuks", seega on tema
kuvand hästi välja müüdud. Pärast tema surma sai Egiptusest Rooma
provints.
6. Hieroglüüfid ja kirjakunst
Egiptuse kiri kujunes IV ja III aastatuhande vahetusel eKr.
Sõna „hieroglüüf” tähendab püha märki. Hieroglüüfid olid keerulise kujuga
ja nende väljajoonistamine aeganõudev. Hieroglüüfkiri sisaldas umbes 750
märki. Egiplased kujutasid jumalaid ja hieroglüüfe seinadel, hauakambritel
ja nõuedel.
8. Sfinks
Sfinksid on lõvi keha ja inimese näoga mütoloogilised olendid, kes valvasid
püramiidide ja ülikute mastabade juures. Suurele sfinksile on antud vaarao
Chephreni näojooned. Suur Sfinks on 20 m kõrgune ja 73 m pikkune. Selle
sfinksi kaitse all on kolm püramiidi - Cheops, Herfen ja Mikerina.
9. Jumalad
Tähtsamad Egiptuse jumalad:
Amon - loomise ja õhu jumal
Anubis – surnute jumal
Apis – härgjumal – viljakusjumal
Geb – maajumal
Hathor – armastuse jumalanna
Hnum – viljakusjumal
Horos - Isise ja Osirise poeg
Isis – naiste kaitsejumal
Nut – taeva ja maa jumal
Osiris – allmaa ja ülestõusnute jumal
Seth - kurjuse kehastus
Ra - päikesejumal
10. Skarabeus
Egiptuse mütoloogias austati skarabi kui päikesejumalate püha looma ja
seda peeti päikese loova jõu sümboliks, taassünniks teispoolsuses.
Skarabeus on õnne, raske töö ja pikaealisuse sümbol.
11. Elu pärast surma
Muistsete egiptlaste arvates tuli surnu keha säilitada, et ta saaks jätkata elu
pärast surma. Seetõttu moodustas matuserituaalide keskse osa surnukeha
mumifitseerimine – selle spetsiaalne töötlemine parema säilimise
tagamiseks.
12. Hauakambrid
Rikkad perekonnad ehitasid oma surnutele uhked hauakambrid. Arvati, et
kõike mida inimene elu ajal vajas, vajab ta ka pärast surma.
Hauakambritesse pandi ehteid ja väärisasju koos surnu endaga.
13. Sarkofaag
Sarkofaag on kivist sark. Eesti alade hauakabelitesse ja kirikutesse hakati
sarkofaage püstitama 16. sajandil. Sarkofaagide peal joonistati jumalaid ja
kirjutati hieroglüüfe, tavaliselt see olnud elu lugu.
14. Muumiad ja mumifitseerimine
Mumifitseerimine oli surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks
säilimiseks.
● Mumifitseeriti ka loomi
● Süda mumifitseeriti eraldi ja asetati tagasi rinnakorvi, kuna arvati, et
seal asub inimeste hing
● Keha pandi 70 päevaks soodasse, nii et see oleks üleni kaetud
● Muumia nägu kaeti surnumaskiga
16. Miks just kassid?
Vana-Egiptuses oli kassidel tähtis roll – nad kaitsesid viljasaaki ning neid
austati kui pühasid loomi. Egiptlased uskusid, et kassi nägemine unes toob
head õnne. Seda nii isiklikus elus kui ka näiteks head viljaõnne.
Egiptlased austasid kasse nii väga, et pärslased said seda
sõjategevuses nutikalt ära kasutada.
● Bastet- kasside jumalanna.
17. Huvitavad faktid
● Praeguseks on Egiptusest leitud üle 130 püramiidi
● Egiptlased kasutasid hallitanud leiba haavade kiireks paranemiseks ja
nakkuse peatamiseks
● Egiptlased leiutasid meditsiini, muusikariistu, paberit, pastakaid, lukke,
võtmeid, kosmeetikat ja isegi hambapastat
● Giza püramiidid asuvad Egiptuse linnaga
väga lähedasti
● Kleopatra oli tegelikult kreeka päritolu.
Ta oli aga üks selle suguvõsa esimestest liikmetest, kes rääkis
egiptuse keelt.
18. ● Vanad egiptlased armastasid lauamänge
● Kaamel võib veeta jääda umbes 15 päeva
● Ka mehed kandsid meiki
● Egiptuse vaaraod olid tihti ülekaalulised