Märkmed Rootsi ajast Eesti alal gümnaasiumile, linnad, käsitöö, kaubandus, tööndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade õiguslikust seisundist.
Märkmed Rootsi ajast Eesti alal gümnaasiumile, linnad, käsitöö, kaubandus, tööndus, vaimuelu. Puudub materjal valitsemiskorraldusest ning talupoegade õiguslikust seisundist.
Saksa okupatsioon Eestis ja selle kirjeldus alustades okupatsiooni algusest, sakslaste kuritegudest ja propagandast ning lõpetades okupatsiooni lõpuga.
Kuidas õnnestub töö ja pereelu ühitamine kui leibkonnas on lapsed? Millised on lastehoiu kasutamise võimalused ning kui paindlik on tööaeg ja tööandja?
Saksa okupatsioon Eestis ja selle kirjeldus alustades okupatsiooni algusest, sakslaste kuritegudest ja propagandast ning lõpetades okupatsiooni lõpuga.
Kuidas õnnestub töö ja pereelu ühitamine kui leibkonnas on lapsed? Millised on lastehoiu kasutamise võimalused ning kui paindlik on tööaeg ja tööandja?
Täna (29.07.2015) esitles Statistikaamet "Eesti statistika aastaraamatut", mis annab statistilise ülevaate Eesti elust ja pakub võrdlusi teiste Euroopa Liidu riikidega. Aastaraamatu esitlusel tegi peaanalüütik Siim Krusell ülevaate 2014. aastal Eesti rahvastikus ja sotsiaalelus toimunud muutustest.
Mõtteid rahvastikupoliitikast
Urve Palo
Riigikogu liige
Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011
Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23
Tartu Ülikooli emeriitprofessori ja Statistikaameti vanemmetoodiku Ene-Margit Tiidu ettekanne 12. märtsil 2010 Sotsiaalministeeriumi korraldatud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa aasta avaseminaril. Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus "Vaesus Eestis".
Similar to Ene-Margit Tiit: REL 2011 tulemused. Leibkonnad ja perekonnad (9)
Ametnike välitööd toimuvad 8.–16. augustil Kagu-Eestis: Põlva, Valga ja Võru maakonnas. Välitöid veab eest rahandusministeerium koostöös kohalike omavalitsuste, maakondlike arenduskeskuste ning paljude ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.
Changemakers Summit is a place to meet likeminded people from NGOs and other mission-driven organisations who are trying to change the world for the better. These three days are meant to inspire and to help you learn from the best practices and find fellow Changemakers to work together with.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Statistikaamet tutvustas tänasel pressikonverentsil maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.
Juhtivstatistik Kai Maasoo keskendus tänasel (04.07) pressikonverentsil eelmise aasta ja tänavu I kvartali palgatrendidele, rääkis miinimumpalgast, tööjõukuludest ja palgalõhest nii Eestis kui ka EL-is, samuti andis ta ülevaate vabadest ametikohtadest Eestis maakonna ja omaniku liigi järgi.
Vanemanalüütik Robert Müürsepp andis tänasel (04.07) pressikonverentsil ülevaate Eesti majanduse sisenõudlusest, elanike individuaalsest tarbimisest nii Eestis kui ka EL-is, Eesti väliskaubanduse trendidest, investeeringutest ja tööjõu tootlikkusest nii eelmisel aastal kui ka tänavu.
Tartu Ülikooli professor Tiit Tammaru andis Statistikaameti pressikonverentsil (23.05) ülevaate Eesti ja Euroopa rände suundumustest ning rändepoliitika valikutest.
Kogumiku „Sotsiaaltrendid“ esitlusel 11.01.2017 rääkis Tiiu-Liisa Rummo leibkondade vaesusest nii rahalise sissetuleku põhiste kui ka enesehinnanguliste vaesusnäitajate kaudu.
Statistikaamet tutvustas 11.01.2017 kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu. Esitlusel analüüsis Siim Krusell eestlaste ja mitte-eestlaste tööturupositsiooni majanduskriisi eel, selle ajal ning pärast seda. Erilise tähelepanu all oli eesti keele oskus kui eeldatav mitte-eestlaste tööturuvõimaluste parandaja.
Statistikaamet tutvustas täna, 28. detsembril milline on registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) prooviloenduse tulemuste põhjal isikute ning pere- ja leibkondade andmete olemasolu ja kvaliteet registrites.
Statistikaameti peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe rääkis Eesti Raamatupidajate Kogu juubelikonverentsil (25.11.2016) raamatupidamisest, statistika ja unistuste aruandlusest.
More from Statistikaamet / Statistics Estonia (20)
2. Sisukord
Leibkond ja perekond
Isik perekonnas ja leibkonnas
Isiku seisundi muutus elukaare vältel
Muutused leibkondade arvus ja koostises
Partnerite sarnasus ja erinevus
Vanus
Rahvus
Haridus
Leibkondade majandus- ja sotsiaalelu
Lapsed
Maakondlikud erisused
28.08.2013
4. Leibkond
Leibkond – ühises eluruumis elavad isikud, keda seob
ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja ühine toit)
või omaette elav isik.
Tavaleibkond 98,8% püsielanikest (1 279 328)
Asutusleibkond 1,2% püsielanikest (14 263)
Kodutud 0,07% püsielanikest (864)
Asutusleibkond leibkond, mis koosneb isikutest, kes
loendusmomendil olid elanud või tõenäoliselt elavad
vähemalt 12 kuud asutuses, mis tegutseb aasta ringi
ööpäev läbi ja võimaldab seal elavatele inimestele
ülalpidamist – majutust, toitu ja vajaduse korral ka
hooldust ja ravi (nt asenduskodu, hooldekodu).
28.08.2013
5. Perekond
Perekond ehk perekonnatuum (tuumpere) on kindla
struktuuriga leibkond:
1. Abielu- või vabaabielupaar
2. Abielu- või vabaabielupaar lapse või lastega
3. Üksikvanem lapse või lastega
A. Leibkond võib olla perekond,
B. Leibkond võib sisaldada perekonda (tuuma) ja lisaks veel muid
liikmeid – näiteks noor perekond ja vanaema,
C. Leibkond võib sisaldada mitut perekonda, näiteks noorpere ja
vanaisa-vanaema
D. Leibkond võib olla ka ilma ühegi perekonnata, näiteks õde ja vend
E. Leibkond on ka omaette elav üksikisik.
A ja B – pereleibkond, C – mitmepereleibkond, D ja E –
mittepereleibkond
28.08.2013
8. Leibkonnad linnalistes ja maa-asulates (%)
28.08.2013
0.00 5.00 10.0015.0020.0025.0030.00
üksik naine
üksik mees
mitme liikmega mittepereleibkond
mitmepereleibkond
üksikvanem, vähemalt üks <18…
üksikvanem, lapsed 18+
vabaabielupaar, lasteta
vabaabielupaar, vähemalt üks…
vabaabielupaar, lapsed 18+
abielupaar, lasteta
abielupaar, vähemalt üks <18 laps
abielupaar, lapsed 18+
Maa-asulad
Linnalised asulad
10. Isiku seisund perekonnas
Perekonda kuuluv isik võib olla:
abikaasa/ partner
üksikvanem
Laps
Partnerid võivad olla ka samasoolised, abikaasad mitte.
Üksikvanemal on perekonnas laps, aga ei ole (selles
perekonnas) abikaasat ega partnerit.
Lapsel (perekonnas)
on samas perekonnas vähemalt üks vanem ja
ei ole selles perekonnas abikaasat/ elukaaslast ega last
Lapse vanusele ei ole mingeid piiranguid – „laps“ võib
olla ka 60-aastane!
28.08.2013
11. Isiku seisund leibkonnas
Pere- ja mitmepere leibkonna puhul on kõigi perekonda
kuuluvate isikute seisund leibkonnas sama, mis
perekonnas.
Leibkonda võib kuuluda veel lisaliikmeid, kes
perekonnatuuma ei kuulu (näiteks lastega paariga koos
elav vanaema).
Kui leibkonna lisaliige on alla 18-aastane, siis on tema
seisund „laps leibkonnas“.
28.08.2013
12. Isiku seisund leibkonnas (% isikutest)
28.08.2013
29.5
13.3
6.7
27.6
18.7
4.1
abikaasa
vabaabielupartner
üksikvanem
laps
üksi elav isik
muu
13. Isiku seisund leibkonnas, detailsem (%)
28.08.2013
0.00 5.00 10.00 15.00 20.00
mittepereleibkonna liige
pereleibkonnas elav lisaliige
üksi elav isik
laps, elab koos üksikvanemaga
laps, elab koos vabaabielus…
laps, elab koos abielus vanematega
üksikvanem
vabaabielupartner lastega…
vabaabielupartner lasteta…
abikaasa lastega perekonnas
abikaasa lasteta perekonnas
15. Isiku seisund leibkonnas sõltuvalt
vanusest
Erinevas vanuses inimeste seisund leibkonnas üldiselt
muutub – selle määrab elukaar.
Mõnevõrra erinev on seisundite jagunemine ka meestel
ja naistel.
Kõige olulisem erisuse põhjus on naiste pikem eluiga,
samuti asjaolu, et üksikvanemad on meil valdavalt
naised.
Ülejäänud põhjused on pigem seotud eluhoiakute ja
väärtushinnangutega.
28.08.2013
16. Mehe seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest
28.08.2013
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0-4
5-9
10-14
15-19
20-24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75-79
80-84
85+
abikaasa
vabaabielupartner
üksikvanem
laps
üksi elav isik
muu perekonda mittekuuluv
isik
asutusleibkonna liige
kodutu
17. Naise seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest
28.08.2013
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0-4
5-9
10-14
15-19
20-24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75-79
80-84
85+
abikaasa
vabaabielupartner
üksikvanem
laps
üksi elav isik
muu perekonda mittekuuluv
isik
asutusleibkonna liige
kodutu
19. Leibkondade arvukuse ja keskmise
suuruse muutus
Eelmise rahvaloenduse ajal,
31.03.2000, oli Eestis 582 089 tavaleibkonda
Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2,33 inimest.
Viimase rahvaloenduse ajal,
31.12.2011, oli Eestis 599 832 tavaleibkonda
Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2,13 inimest.
Leibkondade arv kasvas 3% võrra, kuigi rahvaarv
kahanes 5,5% võrra.
Leibkonna keskmine suurus kahanes 8,6% võrra.
28.08.2013
20. Leibkondade jaotus (%) keskmise liikmete
arvu järgi 2000. ja 2011. aastal
28.08.2013
0.00 10.00 20.00 30.00 40.00
7+
6
5
4
3
2
1
2011
2000
21. Muutused leibkonnaliikmete arvus
Suurenes üheliikmeliste leibkondade arv ja osakaal
(33,5%40%, lisandus 44 000 leibkonda)
Pisut suurenes 2-liikmeliste leibkondade arv
(28,4%28,9%, lisandus 8000)
Vähenes 3- ja 4-liikmeliste leibkondade arv ja osakaal
(vastavalt 18,9 15,8% ja 13,3%10,5%, mõlema
kahanemine üle 14 000)
Kõigi veel suuremate perede osakaal vähenes
keskmiselt 25 protsendipunkti võrra, kokku enam kui
6000 võrra.
28.08.2013
22. Isiku seisund leibkonnas 2000 ja 2011 (%)
28.08.2013
0.00
5.00
10.00
15.00
20.00
25.00
30.00
35.00
2000
2011
23. Rahvaloenduste vahel toimunud muutused
Vähenes laste, seaduslike abikaasade ja leibkonna
lisaliikmete arv ning osakaal;
Suurenes vabaabielupartnerite ja üksikute arv ning
osakaal.
28.08.2013
25. Partnerite keskmine vanus seaduslikus ja
vabaabielus
28.08.2013
0.00
10.00
20.00
30.00
40.00
50.00
60.00
Abikaasa linnas Vaba-abikaasa
linnas
Abikaasa maal Vaba-abikaasa
maal
Mees
Naine
26. Partnerite vanus
Mehe ja naise vanusevahe on Eestis väga pikka
aega olnud pisut üle 2 aasta ja on seda ka praegu –
abielupaaridel 2,2, vabaabielupaaridel 2,4 aastat.
Abielupaaride keskmine vanus on 54 ja 52 aastat,
linna ja maa vahel olulist erinevust ei ole.
Vabaabielupaaride keskmine vanus on 40 ja 37,
maal – 42 ja 40 aastat.
28.08.2013
28. Partnerite rahvus
Kõigist paaridest on selliseid, milles mõlemad partnerid
on eestlased 64,9%; 2000. aastal oli selliseid eestlaste
paare 62%.
abielupaaridest 58,8% on eestlaste paarid
vabaabielupaaridest 78,5% on eestlaste paarid
Ka puht-vene rahvusest paaride osakaal on eelmisest
loendusest saadik veidi suurenenud: 19,4%19,7%.
Praktiliselt kõigi teiste vähemusrahvuste puhul samast
rahvusest paaride osakaal vähenes.
28.08.2013
29. Samast rahvusest partneritega paarid
(%)
28.08.2013
0.00
10.00
20.00
30.00
40.00
50.00
60.00
70.00
80.00
90.00
100.00
2000, abielu
2011, abielu
2000, vaba-abielu
2011, vababielu
31. Abielus või vabaabielus meeste ja naiste
haridustaseme jaotus (%)
28.08.2013
0.00
5.00
10.00
15.00
20.00
25.00
30.00
35.00
40.00
45.00
Mees
Naine
32. Pereinimeste haridus-
tase linnas ja maal (%)
28.08.2013
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
Üldpõhiharidus või
vähem
Põhiharidus või
vähem ja kutse
Üldkeskharidus Keskharidus ja
kutse
Kõrgharidus
Linn
Maa
35. Perekonnainimeste haridus
Põhi- ja sellest madalama haridusega
perekonnainimeste arv on Eestis suhteliselt väike
(pisut üle viiendiku), seega 4/5 on vähemalt
keskharidus.
Peredesse kuuluvate naiste keskmine haridustase on
keskmiselt meestest kõrgem, eriti kõrghariduse osas.
Meestel on seevastu sagedamini üldharidust täiendav
kutseharidus.
Kõige levinum haridustase on kõrgharidus (31%)
Maal on pereinimeste haridustase mõnevõrra
madalam kui linnades, kuid erinevus ei ole suur.
Üle poole kõigist perekondadest on sellised, kus
partnerite haridustasemed on võrdsed
28.08.2013
38. Leibkondade ja leibkonnaliikmete
jagunemine peamise elatusallika järgi (%)
28.08.2013
62.4
29.1
8.5
peamiselt
tööst
peamiselt
pensionist
ei tööst
ega
pensionist
73.7
19.9
6.3
peamiselt
tööst
peamiselt
pensionist
ei tööst
ega
pensionist
41. Laste kasvupered
Mida noorem laps, seda sagedamini on tema
vanemad vabaabielus
Mida vanem laps, seda sagedamini kasvab ta
üksikvanemaga
Üksikisadega peresid on keskmiselt 10 korda vähem
kui üksikemadega peresid, neid osakaal kasvab
vanemate laste puhul mõõdukalt.
28.08.2013
42. Keskmine laste arv lastega peres linnas ja
maal sõltuvalt laste vanusepiirist
28.08.2013
1.00
1.10
1.20
1.30
1.40
1.50
1.60
1.70
1.80
<25a <18 a <12a <7a <3a
Linnas
Maal
46. Lastega perede arv on kahanenud kõigis
maakondades, vastavalt on vähenenud ka leibkonna
keskmine suurus.
Maakondade vahel ei ole selles osas erinevusi,
areng on toimunud ühtlustumise suunas.
28.08.2013