Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Urve Palo: Mõtteid rahvastikupoliitikast

2,118 views

Published on

Mõtteid rahvastikupoliitikast
Urve Palo
Riigikogu liige
Ettekanne Eesti Statistikaseltsi 23. konverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima“ 20.-21.aprillil 2011
Vt lisa http://www.stat.ee/ess-23

Published in: News & Politics
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Urve Palo: Mõtteid rahvastikupoliitikast

  1. 1. MÕTTEID RAHVASTIKUPOLIITIKAST Urve Palo Riigikogu liige Eesti Statistikaseltsi 23. konverents “Kas Eesti rahvas jääb püsima?” 20.aprill 2011.a.
  2. 2. Kas Eesti rahvas jääb püsima? <ul><li>Eestimaalased </li></ul><ul><li>Sündimus </li></ul><ul><li>Tervis </li></ul><ul><li>Ränne (s.h. lõimumine) </li></ul><ul><li>Eesti riik </li></ul><ul><li>“ Rahvastikupoliitika alused 2009-2013” </li></ul><ul><li>Eesti rahvastikupoliitika üldeesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku jätkusuutlik areng. </li></ul>
  3. 3. Eestimaalased <ul><li>Soovivad saada keskmiselt perre 2,2 last; </li></ul><ul><li>Tegelikkuses on sündimuskordaja Eestis 1,65 last; </li></ul>
  4. 4. Eesti riik <ul><li>EV põhiseadus: Eesti riigi ülesanne on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade </li></ul>Sündivus 1990-2010
  5. 5. Eesti: vananev ühiskond <ul><li>Eduka vananeva ühiskonna poliitika põhineb perepoliitikal ja ennetaval tervisepoliitikal </li></ul>Immigrantide osakaal Euroopa riikides, %
  6. 6. Eestimaalased soovivada saada 2,2 last <ul><li>Miks tegelikkus ei vasta soovile (“Sündimust mõjutavad tegurid Eestis 2008”): </li></ul><ul><li>1. Liiga väike riigipoolne materiaalne toetus (50% vastanutest); </li></ul><ul><li>2. Ma ei suuda tagada lastele head haridust (35%); </li></ul><ul><li>3. Lastehoiu võimalused ebapiisavad (35%); </li></ul>
  7. 7. 1. Riigipoolne materiaalne toetus <ul><li>Lastetoetus 300 (ca 19 EUR) krooni kuus 7 aastat samal tasemel (2004.a); </li></ul><ul><li>Peretoetuste osakaal SKPst on kümne aasta jooksul 2x vähenenud (2000 1,4%, 2011 0,7%); </li></ul><ul><li>2011.a. eelarves moodustavad peretoetused kokku 100 milj. EUR ja vanemahüvitis üle 170 milj. EUR; </li></ul><ul><li>13% lastest (34 000) kasvab ühe vanemaga peres. Neist 39% elab suhtelises vaesuses. </li></ul>
  8. 8. 1. Riigipoolne materiaalne toetus <ul><li>On kõige enam EL riikidest keskendunud sündidele (vanemahüvitis, sünnitoetus); </li></ul><ul><li>Toetab lapsevanema varasemat töötamist (vanemahüvitis, täiendav maksuvaba tulu alates pere teisest lapsest); </li></ul><ul><li>Üha enam toetusraha läheb kõrgeimasse tulukvintiili kuuluvatele peredele. Kui 2000 a. said vaesemais ja rikkamais tulukvintiilis elavad lapsed toetusi võrdselt lapse kohta, siis 2008.aastaks oli kõrgeima tulukvintiili toetus 1,8 korda kõrgem, kui vaeseimas kvintiilis. </li></ul>
  9. 9. 2. Haridus <ul><li>Huvihariduse kättesaadavus; </li></ul><ul><li>Õppevahendid, koolitoit; </li></ul><ul><li>Koolirõõm; </li></ul><ul><li>1/3 lastest ei jätka pärast põhi-või keskkooli õpinguid; </li></ul><ul><li>Tasuta õppekohtadele kõrgkoolides saavad peamiselt majanduslikult kindlustatud noored, mis sunnib üle poole üliõpilastest täiskohaga töötama. </li></ul>
  10. 10. 3. Töö-ja pereelu ühitamine <ul><li>40% omavalitsuses on lasteiajärjekorrad; </li></ul><ul><li>Vanemahüvitise süsteem on jäik ja nõrgendab naiste olukorda tööjõuturul; </li></ul><ul><li>Lapse haigestumise korral lapsega kodus oleva vanema palk 80%; </li></ul><ul><li>Perede väärtustamine ühiskonnas; </li></ul><ul><li>Soorollid laste kasvatamisel. Perekonnaõpetus koolides. </li></ul>
  11. 11. Teiste riikide kogemused <ul><li>EL riikides (Soome, Rootsi, Norra, Taani), kus lastetoetused on kõrgemad, soodustatakse töö-ja pereelu ühitamist ning toetatakse lapse kasvamist, on ka sündivus kõrgem, kui Eestis; </li></ul><ul><li>Näiteks Soomes, Taanis ja Rootsis kus laste arv ühe naise kohta on üks kõrgemaid Euroopa Liidus, on nii naiste hõivatus tööjõuturul kui ka peretoetuste osatähtsus riigi SKPsse üks kõrgemaid; </li></ul><ul><li>Eesti peretoetuste ja vanemahüvitise osakaal moodustab 2011.aasta eelarves 1,7% SKPst. </li></ul><ul><li>Soomes ja Rootsis moodustavad peretoetused 3% ja Taanis koguni 3,8% riigi SKPst </li></ul>
  12. 12. Mida teha? <ul><ul><li>Teoorias öeldakse, et saavutatakse tulemus, mida soovitud. Sooviti riigile edukust läbi heade finantsnäitajate ja seda ka saadi. Kahjuks ei ole riigi eeskujulikud finantsnäitajad ja kodanike heaolu vältimatult kattuvad nähtused. </li></ul></ul><ul><ul><li>Me oleme ise esile kutsunud mitmeid arenguid meie demograafilises situatsioonis, milledel on kahjuks negatiivne mõju meie majanduslikule ja sotsiaalsele toimetulekule </li></ul></ul>
  13. 13. Mida teha? <ul><ul><li>Tervise edendamine. Tervishoiukulude osakaal SKPs 6,1% (EL keskmine 9%); </li></ul></ul><ul><ul><li>Pikemaajaliselt on edukamateks osutunud need riigid, kes on kriitilisel hetkel panustanud oma kodanikkonda, säilitades töökohad, sisenõudluse ja hoidnud ära massilise väljarände. </li></ul></ul><ul><ul><li>Riiklik lõimumispoliitika, mis toetab elanikkonna ühtse riigiidentiteedi teket; </li></ul></ul><ul><ul><li>Riiklik perepoliitika, mis toetab lapse kasvatamist. </li></ul></ul>
  14. 14. Perepoliitika <ul><ul><li>Pereväärtuste propageerimine; </li></ul></ul><ul><ul><li>Riikliku programmi „ Igale lapsele lasteaiakoht“ taaskäivitamine; </li></ul></ul><ul><ul><li>Vanemahüvitise süsteemi paindlikumaks muutmine; </li></ul></ul><ul><ul><li>Lastetoetuste kolmekordistamine; </li></ul></ul><ul><ul><li>Huvihariduse kättesaadavuse tagamine igale lapsele; </li></ul></ul><ul><ul><li>Turvaline koolikeskkond; </li></ul></ul><ul><ul><li>Koolitoit igale lapsele; </li></ul></ul><ul><ul><li>Tugevdada riigi rolli elatisraha maksmisest kõrvalehoidva lapsevanema mõjutamisel. </li></ul></ul>
  15. 15. Perepoliitika <ul><li>Haige lapsega kodus oleva vanema keskmine töötasu säilib; </li></ul><ul><li>Luua tingimused üliõpilastele õpingute nominaalajaga lõpetamiseks: riiklik koolitustellimus vähemalt 70% keskhariduse omandanutest, kindlustades nominaalajaga edasijõudnud üliõpilased õppetoetusega . </li></ul><ul><li>OECD soovitus Eestile on: Eesti jätkusuutliku arengu tagamiseks on kriitilise tähtsusega riigi panus inimeste haridusse ja vajalike oskuste väljaarendamisse </li></ul>
  16. 16. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

×