Makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela ettekanne ühtse euromaksete piirkonna (Single European Payment Area, SEPA) rakendumise mõjust Eesti maksekeskkonnale.
Ettekandes tuleb juttu SEPA-le üleminekuga kaasnenud muudatustest ning nende mõjust Eesti maksekeskkonnale. Kuna maksete valdkond areneb pidevalt, tutvustatakse ka võimalusi, mis suurendaks maksete kiirust ja kasutusmugavust.
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...Eesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela andis lühiülevaate maksekeskkonnas toimuvast ja Eesti Panga maksestatistikast. 06.11.2013
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnasEesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialisti Rainer Olti ettekanne Eesti maksekeskkonnast Äripäeva portaali raamatupidaja.ee korraldataval seminaril, mis käsitles maksekeskkonna muudatusi 2014. aastal. 11.06.2013
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller kommenteerivad euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut. 23. aprill 2014
Madis Müller Eesti pangandusturust ja ühistulisest pangandusestEesti Pank
Eesti Panga asepresident Madis Müller võttis osa hoiu-laenuühistute ja ühistupanganduse konverentsi aruteluringist „Omavalitsuste ja kohalike pankade roll Euroopa Investeerimiskava toetamisel“
1. november 2016
Mihkel Nõmmela. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekesk...Eesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Mihkel Nõmmela andis lühiülevaate maksekeskkonnas toimuvast ja Eesti Panga maksestatistikast. 06.11.2013
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) ja muutused Eesti maksekeskkonnasEesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialisti Rainer Olti ettekanne Eesti maksekeskkonnast Äripäeva portaali raamatupidaja.ee korraldataval seminaril, mis käsitles maksekeskkonna muudatusi 2014. aastal. 11.06.2013
Keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller kommenteerivad euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut. 23. aprill 2014
Madis Müller Eesti pangandusturust ja ühistulisest pangandusestEesti Pank
Eesti Panga asepresident Madis Müller võttis osa hoiu-laenuühistute ja ühistupanganduse konverentsi aruteluringist „Omavalitsuste ja kohalike pankade roll Euroopa Investeerimiskava toetamisel“
1. november 2016
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPAEesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Rainer Olt esines ettekandega Eesti maksekeskkonnast Eesti Kaupmeeste Liidu korraldatud maksekeskkonna muudatusi käsitleval seminaril 23.04.2013
Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) toimus pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerisid keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
Rainer Olt. Ühtne euromaksete piirkond SEPAEesti Pank
Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Rainer Olt esines ettekandega Eesti maksekeskkonnast Eesti Kaupmeeste Liidu korraldatud maksekeskkonna muudatusi käsitleval seminaril 23.04.2013
Eesti Panga muuseumi pressiruumis (Estonia pst 11) toimus pressikonverents, kus euroala ja Eesti majanduse ning finantssektori viimase aja arengut kommenteerisid keskpanga president Ardo Hansson ja asepresident Madis Müller.
Eesti Panga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustasid kõigile majandushuvilistele äsja valminud Eesti finantssektori ülevaadet.
Karsten Staehr. Macroeconomic News and Sovereign Interest Rate Spreads before...Eesti Pank
1. The document analyzes how the effect of macroeconomic news on Italian sovereign interest rate spreads changed before and during the ECB's quantitative easing program from 2014-2022.
2. It finds that macroeconomic news had a significant effect on spreads before QE, with a coefficient of around -4, whereas the effect during QE was near zero, with the difference being statistically significant.
3. The results were robust to different specifications and definitions of news shocks. This suggests that QE helped insulate sovereign bond spreads from the impact of macroeconomic news by removing tail risks and "killing normal market reactions to news."
Majanduse Rahastamise Ülevaade. Veebruar 2023Eesti Pank
22.02.2023 Eesti Panga ökonomistid Taavi Raudsaar ja Mari Tamm tutvustasid äsja valminud Majanduse Rahastamise Ülevaadet ehk millised on Eesti majapidamiste ja ettevõtete rahastamisvõimalused.
The Sufficiency of Debt Relief as a Panacea to Sovereign Debt Crisis in Sub-S...Eesti Pank
The thesis analyzes the efficacy of debt relief as a solution to sovereign debt crises in Sub-Saharan Africa, using Ghana, Nigeria, and Zambia as case studies. It conducts debt sustainability analyses under various scenarios of partial or full debt reduction, cancellation, and standstills. Structural impulse response analyses show how macroeconomic factors like growth, interest rates, and exchange rates impact debt levels over time. The results suggest that debt relief can reduce debt burdens but economic reforms are also needed for long-term sustainability. Limitations include low frequency data and lower assumed interest rates.
Luck and skill in the performance of global equity funds in Central and Easte...Eesti Pank
The document summarizes a study examining the performance of actively managed global equity funds in Central and Eastern Europe between 2005-2019. The study uses a bootstrap methodology to separate fund manager skill from luck. Key findings include:
- Approximately 5% of funds showed skill in outperforming their benchmarks gross of fees, with one fund in particular outperforming factor returns net and gross of fees.
- Most funds that underperformed did so due to lack of skill rather than bad luck.
- Fees were too high relative to the abnormal performance added by many mutual funds.
- While some fund managers possessed skill, it was generally not enough to cover their fees, suggesting fees may be too high or competition
The document summarizes a study examining how Lithuanian food manufacturing firms adjusted to trade sanctions imposed by Russia in 2014 that banned many agricultural imports from the EU.
The main adjustments included:
- Reducing part-time employment as the most flexible margin of adjustment. Larger reductions occurred for firms more exposed to the Russian market.
- Increasing exports to other countries to compensate for lost Russian exports. More exposed firms increased other exports more.
- Decreasing investment and full-time employment for more exposed firms, though full-time employment adjustments took longer.
A conceptual framework is presented predicting this sequence of adjustments, with part-time labor adjusting first due to lower costs, followed by exports, investment,
The document provides an economic forecast for Estonia from 2022-2025. It finds that high inflation and energy prices are hurting the global and European economies. Inflation in Estonia is projected to remain high in 2023 before slowly falling in 2024-2025. Interest rates are also expected to continue rising to curb inflation. Fiscal policy measures risk exacerbating inflation. Overall the Estonian economy is forecast to recover by late 2023 but high costs and uncertainty will continue weighing on growth.
Fabio Canovaand Evi Pappa. Costly disasters, energy consumption, and the role...Eesti Pank
Neljapäeval, 20. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus rahvusvaheliselt tunnustatud majandusteadlane Fabio Canova tutvustas koos Evi Pappaga valminud uurimustööd „Kulukad looduskatastroofid, energiatarbimine ning eelarvepoliitika“ (Costly disasters, energy consumption, and the role of fiscal policy).
Romain Duval. IMF Regional Economic Outlook for EuropeEesti Pank
31. oktoobril 2022 toimus Eesti Panga avatud seminar, kus Rahvusvahelise Valuutafondi esindaja Romain A. Duval tutvustas IMFi Euroopa osakonnas vastvalminud regionaalset majandusväljavaadet.
Pressikonverents Eesti Pangas, kus keskpanga president Madis Müller ja finantsstabiilsuse osakonna juhataja Jaak Tõrs tutvustavad ülevaadet, mis analüüsib suuremaid riske Eesti finantssektoris.
Pressikonverentsil saab teada:
kuidas majanduse jahenemine, kiire hinnakasv ja intresside tõus mõjutavad inimeste ja ettevõtete võimet laene tagasi maksta
milline mõju saab majanduse jahenemisel olema uute laenude andmisel ettevõtetele ja inimestele
kuidas mõjutavad võlakirjaturgudel toimuvad muutused Eesti pangandussektori rahastamist
milliseid samme tuleb keskpanga hinnangul astuda finantssektori tugevuse kindlustamiseks.
Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) rakendumise mõju Eesti maksekeskkonnale
1. Ühtse euromaksete piirkonna (SEPA) rakendumise
mõju Eesti maksekeskkonnale
Mihkel Nõmmela
Makse- ja arveldussüsteemide osakond
Eesti Pank
Eesti Panga avatud loeng
20.11.2014
2. Eesti Panga ülesanded ja eesmärgid seoses
maksesüsteemidega (Eesti Panga seadus)
Eesti Panga seaduse paragrahvi 2 lõike 2 punkti 4 kohaselt on Eesti Pangal
maksesüsteemide ja maksekeskkonna vallas järgmised ülesanded:
• maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasaaitamine
• maksesüsteemide järelevaatamine
• maksekeskkonna arendamisel osalemine
Maksesüsteemide tõhusale toimimisele kaasaaitamiseks on Eesti Pank enda
hallatavate maksesüsteemide omanik, teenusepakkuja ja arendaja.
Maksesüsteemide järelevaatajana hindab ja suunab Eesti Pank maksesüsteemide ja
nendega seotud väärtpaberiarveldussüsteemide toimimist ja arengut.
Maksekeskkonna arendamisel osaleb Eesti Pank maksekeskkonna ning selle poliitika
ja õigusraamistiku kujundamise ja rakendamise kaudu.
4.12.2014 2
3. Eesti Pank kui maksesüsteemide operaator
1990 1991 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2015
5 korda päevas
PABERIL MAKSEDOKUMENDID
Piiriülene reaalajaline kiirmaksete
arveldussüsteem
TARGET2-Eesti
19.05.2008 -
TARGET
PANKADEVAHELISED ARVELDUSED
1992 2005 2006 2014
maksed liikusid pankade vahel 1 kord päevas 3 korda päevas
9 korda
päevas
10 korda päevas
netoarveldussüsteem
netoarveldus-süsteem
jaemaksete arveldussüsteem
reaalajaline brutoarveldussüsteem
EP RTGS
21.01.2002 - 31.12.2010
Alates 01. veebruarist 2014
arvelduvad riigisisesed
pankadevahelised maksed üle-
Euroopalises arveldussüsteemis
STEP2
EPNAS DNS ESTA
01.10.1992 - 20.01.2002
21.01.2002 -
02.10.2005
03.10.2005 - 31.01.2014
6. Maksekeskkond meie ümber
Allikas: Euroopa Keskpank
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Taani (EU max)
Portugal (EMU max)
Eesti
Rootsi
Suurbritannia
Läti
Soome
Leedu
EU keskmine
EMU keskmine
Luksemburg (EU/EMU
min)
Erinevate makseviiside osatähtsus
Kaardimaksed Kreedit maksekorraldused Otsekorraldused Muu
7. Finantsalane kaasatus – pangakonto omamine
Eesti maailmas 13. ja Euroopas 10.
4.12.2014 Teema 7
14. €URO – meie raha
S€PA – ühtne euromaksete piirkond
1 valuuta
1 pangakonto
1 maksekaart
15. Eestis pankadevahelised euromaksed
peale 1. veebruari 2014?
Eestis on kõik pangad otseselt või kaudselt seotud EBA Clearing STEP2 süsteemiga.
Aja jooksul võib see muutuda.
16. Eestis rakendus SEPA 1. veebruaril 2014
• SEPA (tingimustele vastavate) makseviiside kasutuselevõtt Eestis oli
toimunud järk-järgult:
– ELiga liitumine 2004 → EU makse
– euro kasutuselevõtmine 2011 → EU makse hind = kodumaine
– SEPAle üleminek 2014 → kodumaine = SEPA makse
• Muudatuste positiivsed mõjud:
SEPA maksekorraldused • Võrreldes krooni ajaga säästavad eestimaalased hinnanguliselt 8
miljonit eurot aastas.
• Riigisisesed ja piiriülesed maksed on sama lihtsad ja mugavad.
• Piiriülesed maksed on kiiremad.
17. Muutused maksekeskkonnas
Muutused ettevõtetele:
• Kontonumbri uuendamine
internetipangas, arvetel ja ka
süsteemides.
• Tarkvara uuendamine ISO 20022
standardile.
Muutused eraklientidele:
• Ülekannetel tuleb kasutada rahvusvahelist
kontonumbrit (IBAN);
• Otsekorraldused muutusid E-arve
püsimakseteks (pangad muutsid lepingud
ümber automaatselt);
Üldised muutused:
• Ühtne kontonumbristandard kogu Euroopas
• Euroopa maksed muutusid kiiremaks ja soodsamaks (2011)
• Pankadevahelised maksed muutusid aeglasemaks
18. SEPA nõuetele üleminek viiakse lõpule 01.02.15
SEPA jätkutegevused:
• Ülekannete tegemisel kasutatakse ainult rahvusvahelist kontonumbrit (IBAN)
• Ettevõtete edastatava massmaksete andmed peavad vastama ISO20022
standardile:
– Raamatupidamissüsteemid vajavad uuendamist;
– Uuendamata jätmisel on oht hakata makseid ükshaaval pankadele edastama;
• Ettevõtetel kohustus muuta enda blankettide ja muudel vormidel riigisisene
kontonumber (BBNA) rahvusvaheliseks kontonumbriks (IBAN)
19. Võrreldes ESTAga on STEP2s arveldustsükleid
poole vähem
• ESTAs algasid arveldustsüklid kell 9.00 ja viimane tsükkel oli 18.00 (kokku 10 tk).
19
Kõigile liikmetele kehtisid ühesugused tingimused.
• STEP2-s on 5 arveldustsüklit ning tingimused sõltuvad sellest, kas pank on
süsteemi otseliige või kaudne liige.
20. Tänane olukord
• Pankadevahelised maksed jõuavad arvelduspäeva siseselt ühest pangast teise
umbes 3-5 tunniga.
• Sama päeva makse tähtaeg:
– üldine vahemik sõltuvalt pangast hiljemalt 15.00-16.30
• hiljemalt 16.30 Swedbankis, SEB-s ja Danske Bank-is
• hiljemalt 15.30 Nordeas
– Kui makse algatatakse hiljem, siis jõuab see saajani järgmisel tööpäeval
(umbes kell 10)
• Piiriülesed euromaksed toimivad samamoodi nagu Eesti sisesed maksed, ei ole
enam vahet kus maksja/saaja asub.
21. Sama päeva makse cut-off ajad kliendile
Pank STEP2 liikmelisus
Sama päeva arvelduse
cut-off kliendile
SEB otse 16.30
Swedbank kaudne (läbi ema) 16.30
Danske kaudne (läbi ema) 16.30
LHV kaudne (läbi SEB) 16.00
Handels kaudne (läbi ema) 16.00
DNB kaudne (läbi ema) 16.00
Pohjola kaudne (läbi ema) 16.00
BIG kaudne (läbi SEB) 15.45
Nordea kaudne (läbi ema) 15.30
Krediidi kaudne (läbi Deutsche Bundesbanki) 15.00
Citadele kaudne (Läti kaudu läbi Deutsche Bundesbanki) 14.30
Äripank kaudne (läbi Deutsche Banki) 13.30
Verso kaudne (läbi Deutsche Banki) 13.00
23. Tänased võimalused kiireteks makseteks
Mobiilimakse:
• Raha jõuab saajani hetkega ja 24/7
• Ainult SEB ja Swedbank
• Mugav mobiilirakendus
Kiirmakse (TARGET2-Eesti):
• Raha jõuab saajani ca. 5 minutiga
• Tööpäeval 8 – 18
• 9 pangal eraldi teenus
• Hinnakiri:
>2014 kontor internetipank EP hind ja T+0 tähtaeg
Swedbank
kuni 10 tuhat – 9€ kuni 10 tuhat – 7€
0,8€, makseid võetakse vastu
tööpäevadel kuni kell18.00
üle 10 tuhande – 32€ üle 10 tuhande – 30€
SEB 50 € 38.35 €
Danske Bank 3.60 € alates 1,50 €
Nordea 3.20 € 3.20 €
Citadele 10 € 6.39 €
Pohjola
riigisisene – 11€ riigisisene – 3,1€
piiriülene – 20€ piiriülene – 10€
Äripank 35 € 35 €
Handelsbanken 30 € 15 €
Versobank 35 € 15 €
24. Tänan tähelepanu eest!
www.eestipank.ee/sepa;
www.pangaliit.ee/et/maksefoorum;
www.sepa.eu
www.minuraha.ee
Editor's Notes
1
13
Paljud riigid pikendasid endal ülemineku perioodi 6 kuud (N: Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa jne). Augusti seisuga on kõikide riikide üleminek 100%.
Pankadel puudub kohustus kontonumbri teisendamise teenust pakkuda.
Näited eri pankade arveldusaegade kohta.
Mõistame ettevõtete vajadust kiirematele maksetele:
Ettevõtetele on oluline raha kiirem liikumine ja see, et õhtul tehtud makse oleks kontol hiljemalt järgneva tööpäeva hommikul.
Mõju palgamaksete tegemisele ja veebitellimuste täitmise operatiivsusele.
Mõju avaldub kaudselt ka üldisele kliendisuhtele
klient on makse teinud, aga kuna ettevõte laekumist ei näe, ei saa kaupa väljastada (*alternatiiv oleks kaardimakse);
esineb järelpäringuid maksete viibimise osas.
Harjumist vajab veel pankade lõikes erinev arvelduskiirus.
Otsime kiiremat maksete lahendust!