13. Riigieelarve tulusid on laekunud 41,2%
• Viie kuuga kokku on riigieelarvesse tulusid laekunud 2,6 mld eurot
ehk 41,2% plaanitust. Sellest mais laekus 605,8 mln eurot ehk 9,7%
eelarvest.
Eelmise aasta viie kuuga võrreldes laekus tulusid 24 mln eurot
ehk 0,9% rohkem.
• Maksutulusid laekus eelarvesse 1 811,8 miljonit eurot ehk 38,8%
kavandatust.
Võrreldes 2011. aasta viie esimese kuuga laekus maksutulusid
180,8 miljonit eurot ehk 11,1% rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 760,3 miljonit eurot ehk
49% planeeritust.
Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi
tulusid 153,5 miljonit eurot ehk 16,8% vähem.
14. Aasta alguse laekumised jäävad eelmisele aastale alla
väiksemate kvooditulude ning välistoetuste tõttu
Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
90
80
70
60
50
40 81,0
30 62,8 64,5 63,8 64,9
51,3 55,6
49 44,2 45,3 46,5 46,3
20 35,5 39,0 41,4
31,4 35,5
10 12,9
0
KOKKU Kaupade ja Toetused M at. ja immat. Tulu varadelt M uud tulud
teenuste müük varade müük
2010 2011 2012
Võrreldes 2011. aasta viie kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 154 mln eurot vähem:
• Välistoetusi 170 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 142 mln eurot vähem;
• Muid tulusid 6,2 mln eurot vähem, sh saastetasusid 0,5 mln eurot vähem;
• Varade müügitulu laekus 3,6 mln eurot vähem;
• Tulusid varadelt laekus 21 mln eurot rohkem, sh dividenditulu 17 mln eurot rohkem
• Riigilõive laekus 3 mln eurot rohkem.
15. Mai laekumised olid 10% väiksemad kui mullu
Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010‑2012
400 365,3
350 214,1
300
250
200
150 67,4 86,6
100 26,8
50
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 muu 2012 toetused 2011 2010
• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud välistoetustest sh heitmekvootide müügist
saadavatest summadest.
• Selle aasta mai väiksem laekumine tulenes peamiselt kvoodituludest, mida möödunud kuul
ei laekunud. 2011.a mais laekus neid 18,1 mln eurot.
• Tulusid varadelt laekus eelmise aasta maiga võrreldes 20,3 mln eurot rohkem.
• Muid tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 5,8 mln eurot vähem.
17. Riigieelarve kulusid tehtud 37,3% plaanitust
800
600
400
200
484,2 547,8 412,7 502,5 501,6
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Viie kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 1,4% rohkem kui eelmisel
aastal ehk 2,52 mld eurot.
18. Riigituludest kulusid tehtud 2,1 miljardit
Riigieelarve kulud allikate lõikes (5 kuud)
• Viie kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud riigitulude arvel –
2093 mln eurot (39% planeeritust).
• Välistoetuste arvel on viie kuuga väljamakseid tehtud 306 mln (24,4%
eelarves planeeritust), mis on võrreldes 2011. aastaga 127 mln eurot
vähem.
Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis
kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid
reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
19. Välistoetuste (kvoodimüügita) väljamaksed
29,9% aastaks planeeritust
• Viie kuuga on välistoetuste arvel väljamakseid tehtud 299,5 mln eurot, ehk 29,9%
planeeritust (41,4 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest mai
kuus 54,5 mln eurot.
• Struktuuritoetuste arvel on nelja kuuga tehtud väljamakseid 200,8 mln eurot, ehk
27,3% planeeritust. Väljamaksed on 33,6 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal
perioodil, ka eelarves planeeritu täitmine on 4,6 protsendipunkti suurem. Mai kuus
maksti välja 40,2mln eurot.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programm perioodi 2007-2013) on viie kuuga välja
makstud 83,6 mln eurot, ehk 61,5% planeeritust, mis on eelmise aasta sama
perioodiga võrreldes 11,1 mln rohkem. Mais maksti välja 9,3 mln eurot. Prognoosi järgi
2012. aasta eelarve ületatakse, peamiselt maaelu arengukava toetuste meetmete arvelt.
20. Välistoetuste kasutamine fondide lõikes
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 18).
21. Välistoetuste väljamaksed suurimad endiselt
Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas
(2012. aasta riigieelarve täitmine)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 18).
22. Tegevuskulusid 5 kuuga 36,6% eelarvest
Tegevuskuludeks on viie kuuga kasutatud 406 mln eurot ehk 3% rohkem
kui eelmisel aastal sama ajaga.
• Personalikuludeks kasutati viie kuuga 232 mln eurot ehk 40,2%
eelarvest (mullu 4,9 mln eurot vähem).
• Majandamiskulusid tehti viie kuuga 173,8 mln eurot (mullu 6,8 mln
eurot vähem). See moodustab vaid 32,7% aastaeelarvest.
23. Investeeringuid tehakse mullusest vähem
140
120
100
5,1 5,1
80 0,6 8,3
60 0,7
40 66,7
47,2 59,0 58,2 58,0
20
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Viie kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 308,9 mln eurot (sh
saastekvoodi müügi tulude arvelt 19,8 mln). See on 14,3% vähem kui 2011. aastal.
• Mais suunati investeeringuteks ja investeeringutoetusteks 66,3 mln eurot, millest peamise
osa moodustasid välistoetustega seotud investeeringutoetused. Teiste investeeringute
kasutamine on aasta esimeses pooles olnud planeeritust väiksem (21,2% eelarvest).
Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud
(kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole
eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal
sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
24. Pensionikanded paisutavad eraldiste mahtu
Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)
500
400
300
200
100
368,0 408,4 258,4 346,8 348,5
0
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
• Viie kuuga on eraldisteks suunatud 1806 mln eurot ehk 5% (90 mln
eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 36,3%.
– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt
tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku
kogumispensionifondi.
25. Peamised sotsiaalkulud suurenenud
• 2012. aasta viie kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,09 mld eurot ehk 62,8 mln
eurot (6,13%) mullusest rohkem. Eelarvest 40%.
2012 5 kuud vs 2011 5 kuud
Muutus Mln eurot Muutuse %
Riiklikud pensionikulud 17,0 3,2
Ravikindlustuskulud 19,7 6,7
Kohustuslik kogumispensionifond 33,3 138
Puuetega inimeste toetused 1,2 5,5
Vanemahüvitis 4,3 6,0
Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 3,1 31,2
Peretoetused 0,7 1,8
Töötutoetus 0,7 19,8
• Mais kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 221,6 mln eurot ehk 8,16% aastaks
planeeritust. Seda on mullusest 13,2 mln eurot (6,3%) rohkem.
26. Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) I
5 kuud (mln eur) Plaanitust Mai (mln eur)
Ravikindlustus 315 40,8% 63,5
Pensionikulu 549 40,4% 112
Peretoetused 41 41,4% 8,2
Vanemahüvitis 68 39,0% 13,2
Puuetega inim. 23 38,6% 4,7
27. Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) II
5 kuud (mln eur) Plaanitust Mai (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 31,4 40,3% 6,3
Töötutoetus 2,7 42,7% 0,6
II sammas 57,5 34,1% 13,2
29. Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt
Kuised tulemid 2010-2012
• 2012. aasta nelja kuu tekkepõhine ülejääk oli 39,74 mln eurot ehk eelmise aasta sama
perioodiga 2,67 mln eurot (7,21%) suurem.
• Käeoleva aasta nelja kuu tulud olid 85,45 mln eurot, mis on 6,42 mln eurot ehk 8,13%
rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• 2012. aasta nelja kuu kulu oli 45,71 mln eurot, mis on 3,75 mln eurot ehk 8,94%
rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.
• 2012. aasta aprilli lõpus oli registreeritud töötuid 47 315 ehk 14 694 töötut (23,70%)
vähem kui aasta tagasi samal ajal ning 1 981 töötut (4,02%) vähem kui eelmisel kuul.
30. Haigekassa tulud ja kulud suurenenud
• Nelja kuuga on tulusid laekunud 252,3 mln eurot ehk 32,3% aastaeelarves planeeritust.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulusid laekunud 19 mln eurot ehk 8,2%
rohkem.
• Kulusid on nelja kuuga tehtud 269,3 mln eurot ehk 37,6% eelarves planeeritust.
Võrreldes 2011. aastaga on kulud kasvanud 23,5 mln eurot ehk 9,6%.
• Võrreldes eelmise aastaga on kasvanud kõikide peamiste ravikindlustuse liikide kulud.
Sealhulgas kulus raviteenustele 199,7 mln (35,5% eelarvest), ajutise töövõimetuse
hüvitisteks 32,2 mln (36,4% eelarvest) ja ravimite hüvitamiseks 32,1 mln eurot (31,5%
eelarvest).
31. Riigikassa likviidsete vahendite maht on
kasvanud 39%
• Mai lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1345
mln eurot.
• Maiga on likviidsed varad suurenenud 147 mln eurot, mis on
peamiselt tingitud nii kassareservis sisalduvate klientide vahendite
suurenemisest (95 mln eurot) kui ka nö mitteklientide vahendite seisu
paranemisest (-46 mln eurolt -2 mln eurole)
32. Valitsussektori 2012. aasta eelarvedefitsiit
kevadise prognoosi kohaselt -2,6% SKPst
% SKPst
2
1
-0,18
0
-0,89
-1
-1,07
-2
-2,15
-3
-4 -3,11
-5
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2008 2009 2010 2011 2012
Aprilli lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 179 miljonit eurot ehk
1,07% SKPst* (150 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).
• riigieelarve puudujäägis 210 mln eurot;
• kohalikud omavalitsused ülejäägis 41 mln eurot;
• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 22 mln eurot;
• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 32 mln eurot.
* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 16,7 mld eurot.
