Estonian taxes and tax structure as of September 2020. A presentation by the Tax Policy Department of the Ministry of Finance of the Republic of Estonia
2. • II kvartalis kasvas Eesti majandus täpsustatult 1% (v.e.a.);
– Majandust aitasid kasvatada ekspordile toetuv töötlev tööstus ja energeetika
ning kaubandus, majanduskasvu piiras ehitus.
– Palgatulu kasv kiireneb, hõive juunis enam ei kasvanud.
• Kaheksa kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 5,03 mld eurot
ehk 67% plaanitust
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 3,9% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 6,5% võrra 4,07 mld euroni
– Mittemaksuliste tulude laekumine kahanes 5%, ulatudes 973 mln euroni
• Kaheksa kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 5,04 miljardit
eurot ehk 65% plaanitust
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 5,8% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 1,88 mld eurot, tööjõu- ja
majandamiskuludeks 747 mln eurot ja investeeringuteks 364 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli juuli lõpuks 33 mln euroga
puudujäägis (0,18% SKPst).
– Võrreldes juuni lõpuga oli puudujääk 61 mln euro võrra väiksem.
Lühikokkuvõte
9. Välistegurite mõju vähenemine pidurdas hinnatõusu
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
2009 2010 2011 2012 2013 2014
%
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI
THI (suvi 2013)
10. Kaupade eksport vähenes juulis 10% re-ekspordi tõttu,
samas tööstustoodangu ekspordi kasv kiirenes 12%ni
-15
0
15
30
45
60
75
90
2010 05 09 2011 05 09 2012 05 09 2013 05
%
Eksport kokku
Eksport ilma min kütusteta
Tööstustoodangu ekspordiindeks
16. Riigieelarvest on kaheksa kuuga kuludeks suunatud
65% eelarves plaanitust
• Kaheksa kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 5,04
miljardit eurot ehk 5,8% enam kui aasta varem sama
ajaga. Eelarvest moodustavad kogukulud 64,8%.
Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa
561 673 570 638 670 612 677 644
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2013 2011 2012
18. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 62%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati augusti lõpuks kokku 747 mln
eurot ehk 62% eelarvest (mullu 684 mln eurot ja 2011. aastal 642 mln eurot).
• Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude arvestamisega
majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud ja kaitsekulud.
• Tööjõukuludeks kasutati kaheksa kuuga 409 mln eurot ehk 66% eelarvest
• Majandamiskulusid tehti aga 338 mln eurot ehk 59% plaanitust.
83 85 90 100 104 97 104 84
0
20
40
60
80
100
120
140
160
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
Millions
2013 2011 2012
19. Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
Riiklikud pensionikulud 941
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
Ravikindlustuskulud 553
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond 116 Suurem riigipoolne panus
Puuetega inimeste toetused 38 Saajate arvu kasv
Töötutoetus 6 Toetuse päevamäära tõus
Peretoetused 65 Saajate arvu langus
Vanemahüvitis 104 Saajate arvu langus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks
töötute eest
52 Tööhõive kasv
Sotsiaalkulud mullusest 5% suuremad
• 2013. aasta kaheksa kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,88
mld eurot ehk 92,1 mln eurot (5,2%) mullusest enam. Eelarvest 64,5%.
2013 vs 2012
4,5
6,7
16
3,0
45
1,0
3,2
20
20. Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) I
8 kuud (mln eur) Plaanitust August (mln eur)
Ravikindlustus 553,2 66,9% 70,7
Pensionikulu 940,7 63,8% 117,2
Peretoetused 65,4 64,7% 8,4
Vanemahüvitis 103,7 60,8% 13,1
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
38,4 58,3% 4,8
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste
toetused
mlnEUR
Periood: 2009-2013. a jaanuar-august
2009 2010 2011 2012 2013
21. Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) II
8 kuud (mln eur) Plaanitust August (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 51,7 63,2% 6,1
Töötutoetus 6,2 69,5% 0,72
II sammas 116,2 65,4% 14,8
0
20
40
60
80
100
120
140
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
mlnEUR
Periood: 2009-2013. a jaanuar-august
2009 2010 2011 2012 2013
22. Kaheksa kuuga on kasutatud pool
investeeringute eelarvest
Augusti lõpu seisuga on investeeringuid kasutatud 364,2 mln eurot ehk 50,7 %
eelarvest. Sealhulgas on põhivara investeeringuid tehtud 129,1 mln euro eest ning
investeeringutoetusteks suunatud 235 mln eurot.
Investeeringute kasutamise tempo on eelnevate aastatega sarnane, 2008-2012
kaheksa kuu keskmine täitmine oli 52,2% plaanitust.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringute maht 84,8 mln
eurot ehk 18,9% vähenenud. Languse põhjuseks on peamiselt saastekvoodi
müügituludest tehtud väiksemad investeeringud.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 21.9 52.6 40.5 39.0 39.6 42.9 60.7 67.1 0.0 0.0 0.0 0.0
2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
2013 2012
23. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes
(2013. aasta)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
• Välistoetuseid maksti augusti lõpuks välja 452 mln eurot ehk 48%
plaanitust. Seda on 21 mln eurot vähem kui mullu. Absoluutse vähenemise
põhjus on 2013. aasta väiksem eelarve (0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot)
668.9
124.7 108.4
28.7 14.5 7.4
333.3
98.6
4.2 11.1 1.1 4.0
49.8
79.0
3.8
38.8
7.5
53.2
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
24. Välistoetuste väljamaksed valitsemisalade lõikes
(2013. aasta)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
156.6 164.1 233.3 236.6 72.4 68.1
11.7 9.8
68.3
103.5 103.0 108.7
34.8
23.7
4.6 5.7
43.6
63.1
44.2 45.9
48.0
34.9
39.2
57.9
0
10
20
30
40
50
60
70
0
50
100
150
200
250
HTM KKM PÕM MKM SiM
(regionaal)
SOM SiM
(julgeolek)
ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
25. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,0 mld
eurot ehk 70,3% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,35 mld eurot ehk 69,1%
• sh põllumajandustoetusi 0,61 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 75,3%.
96% 98%
92% 100% 100%
69%
78%
52%
3%
52%59%
65%
47%
1%
38%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö
Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed väljamaksed 2012. a. lõpus
27. Riigikassa likviidsete varade maht oli augusti lõpus
1,53 mld eurot
• Augusti lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,53 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,17 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
• Augustis kasvas likviidsete varade maht 23 mln eurot. See tähendab, et Riigikassa hallata
oli augusti lõpus 78 mln eurot ehk 5,4 % rohkem likviidseid varasid kui 2012. aasta lõpus.
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud nii Töötukassa kui ka Haigekassa vahendid
301.8 320.2 333.0 347.0 358.9
904.0 683.3 636.1 1,106.2 1,172.2
22.6
-16.8
-3.4
49.9
5.4
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
1,800
2009
lõpp
2010
lõpp
2011
lõpp
2012
lõpp*
2013
August
mlnEUR
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
28. Haigekassa puudujääk vähenes 5,9 mln euroni
• Haigekassa 7 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 5,9 mln eurot. Analoogselt
eelnevate aastatega hakkab aasta teises pooles defitsiit vähenema. Võrreldes juuni kuuga
on defitsiit vähenenud 3,8 mln euro võrra.
• Seitsme kuuga on tulusid laekunud 486,6 mln eurot ehk 59% aasta eelarvest. Kulusid on
tehtud 490,1 mln eurot ehk samuti 58% aasta eelarvest.
• Tulude maht on võrreldes 2012. aastaga suurenenud 29,8 mln eurot ehk 6,5% ning kulud
on kasvanud 34,5 mln eurot ehk 7,6%.
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
29. Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab
Töötukassa tulemit
• 2013. aasta 7 kuu tekkepõhine ülejääk on 28,3 mln eurot. Võrreldes eelmise aasta sama
perioodiga on 2013. a tulem 45 mln eurot (61%) väiksem.
• Käesoleva aasta seitsme kuu tulu on 110,1 mln eurot ehk 58,6% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on tulu 40,5 mln eurot (26,9%) väiksem. See on seotud
2013. aasta töötuskindlustusmakse määrade langetamisega 3%-le. (2012. aasta
töötuskindlustusmakse määrad 4,2%)
• Seitsme kuu kulu küündis aga 81,8 mln euroni ehk 70,6%ni eelarvest. Seda on eelmise
aasta sama perioodiga võrreldes 4,6 mln eurot ehk 5,9% rohkem.
Kuised tulemid 2010-2013
0
5
10
15
20
25
30
35
40
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
30. Valitsussektori eelarvepositsioon oli juuli lõpus
0,2% SKPst
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli juuli lõpuks 33,2 mln euroga puudujäägis
(0,18% SKPst). Võrreldes juuni lõpuga on puudujääk 61 mln euro võrra väiksem.
• Aasta varem oli valitsussektor samal ajal ülejäägis 9 mln euroga ehk 0,05% SKPst .
Valitsussektor kokku Riik Muu keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
-33.2 -59.1 -24.8
28.8 21.9
-0.18%
-0.32%
-0.13%
0.16%
0.12%
-0.40%
-0.30%
-0.20%
-0.10%
0.00%
0.10%
0.20%
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
MlnEUR
Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala 7 kuud kokku (mln) - vasak skaala % SKPst (7 kuud) - parem skaala
