14. Lause- ja kõnekujundid on peaaegu kõik, kas vähemal või suuremal määral meisterlikkusega käsitletud
15. Ta kirjutab vabavärsis (v.a Luulekogus “Sonetid”) ning oma luules ei tunne ta õigekirjareegleid nagu suure algustähte, komade punktide kasutamist jne.
18. 2000. aastal “Veri valla” ja 2002. aastal “Lameda taeva all” . Nende teemadeks on amerikaniseerumine, Eesti valitsus, narkootikumid ja “alkouimast”.
19. 2003. aastal “Rõõm ühest koledast päevast” . Teemaks on autori tunded koleda urbaniseerunud ühiskonna keskel. Lokaalsust rõhutav materiaalne kultuur kombineerub eeterlikuma ülemaailmse kultuuri ilmingutega.
20.
21. 2008. aastal “Tavaline eesti idioot” . Kogu teemadeks on elu ja inimesed meie ümber. Eriti eesti mehed kui machod , ksenofoobid ja homofoobid.
22. Samal aastal ilmus ka teine luulekogu “21. sajandi armastusluule” . See luulekogu on justkui luuletaja anatoomiline sissevaade sotsiaalsesse haigusse nimega armastus.
23.
24. Luulekogu esimene luuletus „*milleks on vaja luulet “ küsib: “Milleks on vaja luulet?” ning ühtlasi ka: “Kas luule teeb inimesed paremaks?”.
25. Rooste loomingus on tähtis koht poeedi olemusel . Katkend „Igavikku otsida VII” : “/---/ kuni palgatakse või leitakse keegi kes neile kõigile vastama hakkab / kirjalikult / mõni loll luuletaja kindlasti / mõni pagana tindiahv /---/”.
47. Näiteks “/---/ läksin tööle kommunikatsioonimetafüüsika ministeeriumisse / asekantsleriks / minu käest käivad läbi inimkonna olulisimad küsimused / milleks me oleme / mis kell siin süia antakse /---/ millised poed on pühade ajal lahti / mis värvi tapeedi me seinale paneme /---/” - „ Igavikku otsida VII ”.
48. Iroonia tuleb välja kindlatest luuletustest või pigem luuletused heidavad irooniaga ette, milline on ühiskond (“ Kui kukk kirub kolmandat korda ”).
49.
50. Näiteks on luuletuses “* milleks on vaja luulet ” esitab ta sama retoorilise küsimuse, mis on luuletuse pealkirjaks.
51. Retooriline hüüatus “anna alla jänes / inimene on looduse kroon universumi valitseja /---/” - “ 3 põhimõttelist väidet inimsuse teemadel ”.
54. Näiteks on luuletuses “ *milleks on vaja luulet ” tihti korduv küsimus “milleks on vaja luulet” ja küsisõna milleks.
55. Samuti on samas luuletuses alguskordusi ja lõpukordusi “/---/ end põhja joonud / end ankruks joonud /---/ ja mil ma olen maas / ja löödud / ja möödujad ei peatu /---/”.
56. Luuletuses “ Kassa armastad mind igaviku ääreni ” algab iga salm küsimusega “kassa armastad mind”.
57.
58. Näiteks “/---/ su kurvid su lõhnad su hoorastund süda valla kõigile /---/”.
59. Aga need kõne- ja lausekujundid, mida mina käsitlesin on ainult väike osa kõne- ja lausekujunditest, mis on olemas ja mida Rooste kasutab.
60.
61.
62.
63.
64.
65. Apollo raamatud[WWW] http://www.apollo.ee/advsearch.php?category=0& name =& translator =& illustrator =& serial =& publisher =&isbn=&desc=& after =& before =& more =& less =&sortoption=0& search =Otsi& author =J%C3%BCrgen+Rooste/Internetist/
66.
67. Maarius Suviste.Jürgen Rooste trotsib iluluulet[WWW] http://paber.maaleht.ee/? old _rubriik=7288& old _num=851/Internetist/
68. Triin Fedotova.Luulepreemia laureaat Jürgen Rooste kohtus Valgas õpilastega[WWW] http://www.valgamaalane.ee/240306/esileht/25005666.php/Internetist/