Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel Kristo Kull Heinar Oja Martin Leppik 12a
1970ndad <ul><li>Algasid optimistlikult </li></ul><ul><li>Teisel poolel kultuurielu seiskus </li></ul><ul><li>Levis pessim...
1970ndad <ul><li>Mitmekesisus teemadel, autoritel ning kujutusviisidel </li></ul><ul><li>Erinevalt eelnevast kandvam roll ...
 
<ul><li>Olustikuline täpsus- Teet Kallas, Raimond Kaugver </li></ul><ul><li>Satiiriline- Enn Vetemaa </li></ul><ul><li>Fil...
 
Peateemad <ul><li>Mõtisklus inimesest </li></ul><ul><li>Inimese vahekorrad oma aja ja minevikuga </li></ul>
<ul><li>J. Kross “Keisri hull”, “Kahe katku vahel” </li></ul><ul><li>Romaanid polnud kaasajaga seotud, kuid siiski oli või...
 
<ul><li>Ajaloo-ainelised dokumentaaljutustused (L.Meri “Hõbevalge”) </li></ul><ul><li>II MS sündmused (Kuusberg “Üks öö”, ...
 
1980ndad <ul><li>1980ndate alguses saab populaarseks olmekirjandus </li></ul><ul><li>A. Pervik “Kaetud lauad”, M. Traat “R...
 
Luule <ul><li>1960ndate mõjutus </li></ul><ul><li>Noored andekad luuletajad </li></ul><ul><li>1970ndatel rohkelt luulekogu...
<ul><li>Luule laululisem </li></ul><ul><li>Sõnaline virtuoossus </li></ul><ul><li>Naljatlev-ironiseeriv-groteskne laad   <...
Juhan Viiding <ul><li>1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 </li></ul><ul><li>Jüri Üdi </li></ul><ul><li>P oeet, näitleja ja l...
Looming <ul><li>Mitmekülgne ja tihti muutuv </li></ul><ul><li>“ Närvitrükk &quot;  </li></ul><ul><li>&quot;Ma olin Jüri Üd...
Luulekogud <ul><li>&quot;Aastalaat&quot; (1971)  </li></ul><ul><li>&quot;Detsember&quot;  (1971) </li></ul><ul><li>“ Käekä...
 
Doris Kareva <ul><li>S ündinud 28. novembril 1958 Tallinnas </li></ul><ul><li>1966–1977 Tallinna 7. Keskkool </li></ul><ul...
Looming <ul><li>&quot;Päevapildid&quot; (1978)  </li></ul><ul><li>&quot;Ööpildid&quot; (1980)  </li></ul><ul><li>&quot;Puu...
1970. / 1980. I poole kirjandus   <ul><li>Olmeprobleemid </li></ul><ul><li>Reaalsuse kujutamine </li></ul><ul><li>Stagnats...
Eesti kirjandus 1980. II poolel <ul><li>1985. aasta uuenduskurss </li></ul><ul><li>Varem avaldamata teoste kirjastamine </...
Heino Kiik „Maria Siberimaal” <ul><li>Tähistas sõnavabaduse jõudmist ENSV-sse </li></ul><ul><li>Läbi aegade suurima trükia...
<ul><li>Eksiilkirjanike au sisse tõstmine </li></ul><ul><li>Nende teoste avaldamine Eestimaal (Ristikivi, Kangro, Viirlaid...
Ajakiri „Vikerkaar”
Murrangud luules <ul><li>Lemmik-kirjandusžanr võimaldas lühidalt ja tabavalt väljendada lennukaid tundeid. </li></ul><ul><...
<ul><li>Tuleb esimesena sisse nn Euroopa-teema (nooreestilik suund). </li></ul><ul><li>nt Tõnu Õnnepalu = Emil Tode “Piiri...
Rühmitused <ul><li>Tekivad siurulikud kirjandusrühmitused  </li></ul><ul><li>Eesti Kostabi Selts Tartus, mille alla kuulus...
<ul><li>Kiranduslik rühmitus Wellesto, mille manifesti kirjutas D. Kareva. </li></ul><ul><li>Luules ja kirjanduses pääses ...
Täname kuulamast!
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel

2,736 views

Published on

Published in: Education
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
2,736
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
2
Actions
Shares
0
Downloads
4
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel

  1. 1. Eesti kirjanduselu 1970. ja 1980. aastatel Kristo Kull Heinar Oja Martin Leppik 12a
  2. 2. 1970ndad <ul><li>Algasid optimistlikult </li></ul><ul><li>Teisel poolel kultuurielu seiskus </li></ul><ul><li>Levis pessimism, minnalaskmismeeleolu ja väljapääsmatuse tunne </li></ul>
  3. 3. 1970ndad <ul><li>Mitmekesisus teemadel, autoritel ning kujutusviisidel </li></ul><ul><li>Erinevalt eelnevast kandvam roll proosal </li></ul><ul><li>Jaan Kross, Mats Traat, Vladimir Beekman </li></ul>
  4. 5. <ul><li>Olustikuline täpsus- Teet Kallas, Raimond Kaugver </li></ul><ul><li>Satiiriline- Enn Vetemaa </li></ul><ul><li>Filosoofiline- Arvo Valton, Mati Unt, Mihkel Mutt </li></ul><ul><li>Poeetiline- Viivi Luik, Lilli Promet </li></ul>
  5. 7. Peateemad <ul><li>Mõtisklus inimesest </li></ul><ul><li>Inimese vahekorrad oma aja ja minevikuga </li></ul>
  6. 8. <ul><li>J. Kross “Keisri hull”, “Kahe katku vahel” </li></ul><ul><li>Romaanid polnud kaasajaga seotud, kuid siiski oli võimalik probleeme ridade vahelt lugeda </li></ul><ul><li>Eestilised küsimused </li></ul>
  7. 10. <ul><li>Ajaloo-ainelised dokumentaaljutustused (L.Meri “Hõbevalge”) </li></ul><ul><li>II MS sündmused (Kuusberg “Üks öö”, Ülo Tuulik “Sõja jalus”, Juhan Peegel “Ma langesin esimesel sõjasuvel”) </li></ul><ul><li>Kirjanduslikud esseed (J. Kross “Vahelugemised”, H. Runnel “Ja hõbedat-kulda”) </li></ul>
  8. 12. 1980ndad <ul><li>1980ndate alguses saab populaarseks olmekirjandus </li></ul><ul><li>A. Pervik “Kaetud lauad”, M. Traat “Rippsild”, Vello Lattik “Suudlus lumme” jpt </li></ul>
  9. 14. Luule <ul><li>1960ndate mõjutus </li></ul><ul><li>Noored andekad luuletajad </li></ul><ul><li>1970ndatel rohkelt luulekogusid </li></ul><ul><li>Paguluses debüüte polnud </li></ul>
  10. 15. <ul><li>Luule laululisem </li></ul><ul><li>Sõnaline virtuoossus </li></ul><ul><li>Naljatlev-ironiseeriv-groteskne laad </li></ul>Muutused
  11. 16. Juhan Viiding <ul><li>1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 </li></ul><ul><li>Jüri Üdi </li></ul><ul><li>P oeet, näitleja ja lavastaja </li></ul><ul><li>Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkool </li></ul><ul><li>Tallinna Riiklik Konservatoorium </li></ul><ul><li>Töötas Draamateatris </li></ul>
  12. 17. Looming <ul><li>Mitmekülgne ja tihti muutuv </li></ul><ul><li>“ Närvitrükk &quot; </li></ul><ul><li>&quot;Ma olin Jüri Üdi&quot; </li></ul><ul><li>“ Elulootus &quot; </li></ul><ul><li>Kirjutanud näidendeid, filmistsenaariume ja esinenud lauljana </li></ul>
  13. 18. Luulekogud <ul><li>&quot;Aastalaat&quot; (1971) </li></ul><ul><li>&quot;Detsember&quot; (1971) </li></ul><ul><li>“ Käekäik” (1972-1973) </li></ul><ul><li>“ Selges eesti keeles” (1974) </li></ul><ul><li>“ Armastuskirjad” (1975) </li></ul><ul><li>“ Ma olin Jüri Üdi” (1978) </li></ul><ul><li>“ Elulootus” (1980) </li></ul><ul><li>“ Tänan ja palun” (1983) </li></ul><ul><li>“ Osa” (1991) </li></ul>
  14. 20. Doris Kareva <ul><li>S ündinud 28. novembril 1958 Tallinnas </li></ul><ul><li>1966–1977 Tallinna 7. Keskkool </li></ul><ul><li>1977 . aastal Tartu ülikool </li></ul><ul><li>Kirjanike Liit </li></ul><ul><li>Esimesed katsetused 60ndate lõpus </li></ul><ul><li>Palju luulekogusid </li></ul>
  15. 21. Looming <ul><li>&quot;Päevapildid&quot; (1978) </li></ul><ul><li>&quot;Ööpildid&quot; (1980) </li></ul><ul><li>&quot;Puudutus&quot; (1981) </li></ul><ul><li>&quot;Salateadvus&quot; (1983) </li></ul><ul><li>&quot;Vari ja viiv&quot; (1986) </li></ul><ul><li>&quot;Maailma asemel&quot; (1991) </li></ul><ul><li>&quot;Armuaeg&quot; (valikkogu, 1991) </li></ul><ul><li>&quot;Hingring&quot; (1997) </li></ul><ul><li>&quot;Fraktalia&quot; (2000) </li></ul><ul><li>&quot;Mandragora&quot; (2002) </li></ul><ul><li>&quot;Aja kuju&quot; (2005) </li></ul><ul><li>&quot;Lõige&quot; (2007) </li></ul><ul><li>&quot;Deka&quot; (2008) </li></ul>
  16. 22. 1970. / 1980. I poole kirjandus <ul><li>Olmeprobleemid </li></ul><ul><li>Reaalsuse kujutamine </li></ul><ul><li>Stagnatsioon </li></ul><ul><li>A. H. Tammsaare monument </li></ul>
  17. 23. Eesti kirjandus 1980. II poolel <ul><li>1985. aasta uuenduskurss </li></ul><ul><li>Varem avaldamata teoste kirjastamine </li></ul><ul><li>Avalikustati teoseid(1988–1989): </li></ul><ul><li>1. Suurest Isamaasõjast </li></ul><ul><li>2. eestlaste küüditamisest ja elust Siberist </li></ul><ul><li>(nt Heino Kiik „Maria Siberimaal” jt) </li></ul><ul><li>3. Eestist põgenemist 1944. a </li></ul>
  18. 24. Heino Kiik „Maria Siberimaal” <ul><li>Tähistas sõnavabaduse jõudmist ENSV-sse </li></ul><ul><li>Läbi aegade suurima trükiarvuga raamat(tiraaž 125 000) </li></ul><ul><li>Kirjeldab ühe pere loo </li></ul><ul><li>kaudu 1949. a küüditamisega </li></ul><ul><li>Siberisse ümberasustatud </li></ul><ul><li>inimeste saatust. </li></ul>
  19. 25. <ul><li>Eksiilkirjanike au sisse tõstmine </li></ul><ul><li>Nende teoste avaldamine Eestimaal (Ristikivi, Kangro, Viirlaid, Lepik jt). </li></ul><ul><li>Kasvas kirjanduse kaasarääkimisvõimalus ühiskonnaasjades. </li></ul><ul><li>1986. aastal asutati uus kirjanduslik ja ühiskondlik-poliitiline ajakiri „Vikerkaar” </li></ul><ul><li>1960ndate aastate „Nooruse” ja eri kirjanduslike põlvkondade vaheline sild. </li></ul>
  20. 26. Ajakiri „Vikerkaar”
  21. 27. Murrangud luules <ul><li>Lemmik-kirjandusžanr võimaldas lühidalt ja tabavalt väljendada lennukaid tundeid. </li></ul><ul><li>1980ndatel süvenes traditsiooniline luulesuund – rahvuslik, eestipärane, väljendab soovi püsida </li></ul><ul><li>1983-1996 oli luule jaoks soositud aeg </li></ul><ul><li>Ilmusid mitmed luulekogud – Priidu Beier, Kalev Keskküla, Indrek Hirv, Hasso Krull, Tõnu Õnnepalu </li></ul>
  22. 28. <ul><li>Tuleb esimesena sisse nn Euroopa-teema (nooreestilik suund). </li></ul><ul><li>nt Tõnu Õnnepalu = Emil Tode “Piiririik” </li></ul>
  23. 29. Rühmitused <ul><li>Tekivad siurulikud kirjandusrühmitused </li></ul><ul><li>Eesti Kostabi Selts Tartus, mille alla kuulus kirjanduslik rühmitus Hirohall (Sven Kivisildnik, Karl-Martin Sinijärv, Kauksi Ülle ja Valeeria Ränik) </li></ul><ul><li>Esindavad etnosümbolismi ja olid skandaalihõngulised. </li></ul>
  24. 30. <ul><li>Kiranduslik rühmitus Wellesto, mille manifesti kirjutas D. Kareva. </li></ul><ul><li>Luules ja kirjanduses pääses võimule modernism. </li></ul>
  25. 31. Täname kuulamast!

×