Anni Kassuk, Kuressaare Gümnaasium 11e, 2009

1. Paul Viiding Anni Kassuk 11e Kuressaare Gümnaasium 2008/2009

3. 1911-1912 õppis Paul Riias erakoolis. 1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika-loodusteaduse.

4. Töötas kindlustusseltsis „Oma“ arveametnikuna.

6. Saksa okupatsiooni ajal tegeles ta tavaliste talutöödega ja tõlkis raamatuid.

7. Paul oli ERK õpikute toimetaja.

8. 1951-1953 Raamatukaupluse „Areng“ harukaupluse juht.

9. Alates 1953. aastast hakkas Paul Viiding vabakutseliseks kirjanikuks.

10. Elu lõpuaastatel retsenseeris ta peamiselt luuletusi ja ja esinesesseistlike saadetega raadios.

12. "Piinlikult hea tahe" (1936, novellikogu;)

13. "Elu aseaine" (1939; romaan; 2. trükk 1969, järelsõna Mart Mäger)

14. "Töörahva riik" (1941; värsiraamat lastele)

15. "Sild" (1946; novellikogu)

16. "Edasiminek" (1947; luulekogu)

17. "Mõtteid rahutul hommikul" (1958; novellikogu)

18. "Elu ja luule" (1963, kriitikavalimik)

19. "Valge krae" (1987, novellivalimik Eesti novellivara sarjas, koostanud ja järelsõna: Mari Tarand)

20. Revoldikatse Piiblikaantesse poogit Jumal sisendab neemele Hää lootuse. sinusse, rättimähitusse Siin olla täiuslik, lootust paradiisile. Sest tuleb ju mattuda Mahtuma kirikusse hämarusse, kui teisedki lülid teadvuse rakkude jaas. täna kisendan Tuleb ju unustussetete põhjakihti sattuda elamist-suremist hoopis teisele deviisile ja aastatuhandete pärast Välja kloostrist, olla hahkjas paas. välja piiravasit müüridest lõikavalt kuuma ja pimestavasse elu fookusesse. Vajamata kompassi – troosti ja sakramendi tüürita mitte tahtagi jõuda

21. Epitaaf Ta ärka hommikul helge ja kõneles endale: „ Õhtuks olgu mul aegsasti selge maailm ja mis seal sees!“ Ta rändas pika päeva, nägi asju halbu ja häid. Palju on, mida silmad näevad, aga ... küsimusi jäi, jäi vaatamata. On soojus õhtupäikesel tühine. Ei enam pikalt ta loojub. Päev oli liig lühike.

22. Kriitika Paul viidingu luulest tõmbaksin joone tänapäeva - ta jaheda distantsiga kirjeldused tulevad kuidagi tuttavad ette. Võrreldes järgmisi ridu näiteks Jaak Jõerüüdi luulega: On tehtud äri. Taasükskord kabinetis. Ukseraamis daam rüüs rohelises. Hääles kerge värin: „ Kas meil ei olnud kokkusaam?!“ Pilk ristab pilku, nagu kaks floretti. Johnbullkeepsmiling juba täidab tsekki. Rohkemgi veel. Ka Paul Viidingu kõhnukese proosatoodangu seltskonna- ja tüübikriitiline ning välispidise kujutuse täpsust taotlev laad on tänasesse toodav – miks mitte kuhugi mihkel muti loomingu lähedusse.“ A. Haug

24. http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Viiding

25. Esti kirjanike leksikon (lk 667-668)

26. Eesti luulet 2 (lk198-200)

27. Looming 1984 5 (lk 712-713)