3. 1911-1912 õppis Paul Riias erakoolis. 1912-1915 Nikolai Kroonugümnaasiumis. Kolm aastat õppis ta pagenduses. 1918-1922 Tartus H. Treffneri gümnaasiumis ja 1930 lõpetas ta TÜ matemaatika-loodusteaduse.
20. Revoldikatse Piiblikaantesse poogit Jumal sisendab neemele Hää lootuse. sinusse, rättimähitusse Siin olla täiuslik, lootust paradiisile. Sest tuleb ju mattuda Mahtuma kirikusse hämarusse, kui teisedki lülid teadvuse rakkude jaas. täna kisendan Tuleb ju unustussetete põhjakihti sattuda elamist-suremist hoopis teisele deviisile ja aastatuhandete pärast Välja kloostrist, olla hahkjas paas. välja piiravasit müüridest lõikavalt kuuma ja pimestavasse elu fookusesse. Vajamata kompassi – troosti ja sakramendi tüürita mitte tahtagi jõuda
21. Epitaaf Ta ärka hommikul helge ja kõneles endale: „ Õhtuks olgu mul aegsasti selge maailm ja mis seal sees!“ Ta rändas pika päeva, nägi asju halbu ja häid. Palju on, mida silmad näevad, aga ... küsimusi jäi, jäi vaatamata. On soojus õhtupäikesel tühine. Ei enam pikalt ta loojub. Päev oli liig lühike.
22. Kriitika Paul viidingu luulest tõmbaksin joone tänapäeva - ta jaheda distantsiga kirjeldused tulevad kuidagi tuttavad ette. Võrreldes järgmisi ridu näiteks Jaak Jõerüüdi luulega: On tehtud äri. Taasükskord kabinetis. Ukseraamis daam rüüs rohelises. Hääles kerge värin: „ Kas meil ei olnud kokkusaam?!“ Pilk ristab pilku, nagu kaks floretti. Johnbullkeepsmiling juba täidab tsekki. Rohkemgi veel. Ka Paul Viidingu kõhnukese proosatoodangu seltskonna- ja tüübikriitiline ning välispidise kujutuse täpsust taotlev laad on tänasesse toodav – miks mitte kuhugi mihkel muti loomingu lähedusse.“ A. Haug