Naeru psühholoogiline kasu ja mõju inimese tervisele on justkui üldteada, ka mitmed uurimused on tõestanud selle positiivset kasu inimese tervisele. Olgu öeldud, et naeru ja selle mõju inimorganismile uurib eraldi teadusharu – gelotoloogia. Mitmete uurimuste käigus on leitud, et naermine pärsib stressi tekkitavaid hormoone, vähendab depressiooni ja teeb tuju paremaks. Samuti on leitud, et naermise tulemusel aktiveeruvad T-rakud, mis on olulised immuunsuse tagamisel viiruste, patogeenida ja kasvajate vastu (Zand, Spreen, LaValle, 1999, 600-601 lk). Naer võib ka aidata tulla toime valuga võttes keskendumist valust eemale, aidates lõõgastuda ning aktiveerudes endorfiini tootmist (Van Zandt & LA Font, 1985). Huvitav on see, et naeru positiivset kasu täheldatakse nii tõelise, loomulikult tekkinud naeru kui ka kunstliku, põhjuseta naeru puhul (Rod, 2001). See on tõdemus, millele rajaneb tänapäeval laialt levinud naerujooga – üks naeruteraapia liikidest. Naeruteraapiat võib kirjeldada kui sihiliku naeru kasutamisena inimese psühholoogilise ja füüsilise heaolu parandamiseks. Alustuseks uurib käesolev referaat naeruteraapia tähendust ja kasutusviise ning hiljem annab ülevaadet kahest naeruteraapia mõju kohta tehtud uurimusest.

1. Anda Zūle-Lapimaa
NAERUTERAAPIA PSÜHHOLOOGILINE KASU
Referaat
Tallinn 2012

2. Anda Zūle-Lapimaa, Naeruteraapia psühholoogiline kasu, Referaat
1. Sissejuhatus
Naeru psühholoogiline kasu ja mõju inimese tervisele on justkui üldteada, ka mitmed
uurimused on tõestanud selle positiivset kasu inimese tervisele. Olgu öeldud, et naeru ja
selle mõju inimorganismile uurib eraldi teadusharu – gelotoloogia. Mitmete uurimuste
käigus on leitud, et naermine pärsib stressi tekkitavaid hormoone, vähendab depressiooni
ja teeb tuju paremaks. Samuti on leitud, et naermise tulemusel aktiveeruvad T-rakud, mis
on olulised immuunsuse tagamisel viiruste, patogeenida ja kasvajate vastu (Zand, Spreen,
LaValle, 1999, 600-601 lk). Naer võib ka aidata tulla toime valuga võttes keskendumist
valust eemale, aidates lõõgastuda ning aktiveerudes endorfiini tootmist (Van Zandt & LA
Font, 1985). Huvitav on see, et naeru positiivset kasu täheldatakse nii tõelise, loomulikult
tekkinud naeru kui ka kunstliku, põhjuseta naeru puhul (Rod, 2001). See on tõdemus,
millele rajaneb tänapäeval laialt levinud naerujooga – üks naeruteraapia liikidest.
Naeruteraapiat võib kirjeldada kui sihiliku naeru kasutamisena inimese psühholoogilise ja
füüsilise heaolu parandamiseks. Alustuseks uurib käesolev referaat naeruteraapia
tähendust ja kasutusviise ning hiljem annab ülevaadet kahest naeruteraapia mõju kohta
tehtud uurimusest.
2. Naeruteraapia tähendus
Naeruteraapia on tänapäeval leidnud kasutuse nii raviasutustes kui ka mittemeditsiinilises
kontekstis. On mitu naeruteraapia liike. Kuigi tundub, et ühist kokkulepet naeruteraapia
liigitamise osas ei ole, on siiski võimalik erinevate allikate alusel eristada kolme
naeruteraapia alaliiki: 1) huumoriteraapia nii individuaalne kui ka grupiviisiline, kuhu
võiks liigitada ka haiglakloune, 2) naerumeditatsioon ja 3) naerujooga.
Allikate otsimise käigus täheldasin, et selge klassifikatsiooni puudumise tõttu tihti
ekslikult kasutatakse sõnu „naeruteraapia”, „huumoriteraapia” ja „naerujooga”
sünonüümidena, kuid need ei ole siiski üks ja sama. Käesoleva referaati otstarbeks
mõistet „naeruteraapia” kasutan teraapia üldiseks kirjeldamiseks hõlmates kõiki teraapia
alaliike. Samas tuleb märkida, et sõna inglisekeelset vastet laughter therapy kasutatakse
uurimistöödes ja muudes allikates huumoriteraapia (ing.k. humor therapy) sünonüümina.

3. Seda saab selgitada sellega, et huumoriteraapia on olnud kasutusel kauem kui teised
naeruteraapia liigid ning varem ei olnud vajadust kõikehõlmava mõiste järele. Nüüd igast
alaliigist täpsemalt.
Huumoriteraapia on naeruteraapia alaliik, kus naeru tekitamiseks kasutatakse näiteks
sellised naeru stimuleerivad materjalid nagu komöödiad, raamatud ja jutud.
Huumoriteraapiat viiakse läbi kas grupis või individuaalselt. Grupiviisilise teraapia
käigus ärgitatakse kohalviibijate arutelu näiteks sellest, miks nähtu või kuuldu oli
naljakas. Grupiviisilise huumoriteraapia miinuseks on see, et võib osutuda raskeks leida
materjale, mis tunduks naljakana kõikidele osalejatele. Individuaalne huumoriteraapia
erineb selle poolest, et teraapia läbiviija lähtub materjalide väljavalimisel igast
konkreetsest inimesest ja tema huumorimeelest. Huumoriteraapia eesmärk on viia
inimese mõtteid tema probleemidest eemal, vähendada stressi ja tekitada positiivsed
tunded (Theodoros, s.a.).
Nagu eelpool mainitud huumoriteraapia juures võiks rääkida ka haiglaklounidest, mida
kasutatakse ka Eesti lastehaiglates. Eestis tegutsevad Doktor Klounid aastast 2007,
külastades iga nädal Tallinna Lastehaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku
(www.doktorkloun.ee). Tegelikult on haiglaklounide kasutamisel ka oma eraldi nimetus -
klouniteraapia. Klouniteraapia tekkis 1986.aastal Ameerikas. Tehtud uurimused näitavad,
et haiglaklounid vähendavad stressi lastele ja nende vanematele, lapsed on arstidega
koostöövalmivad ja positiivsemalt meelestatud, samuti nad paremini kohanduvad
haiglaoludega, tulevad paremini toime meditsiiniliste protseduuridega, oma haiguse ja
selle tagajärgedega. (Dionigi, s.a.)
Naerumeditatsioon sarnaneb tavameditatsioonile, kuid selle eesmärk on naeru
esilekutsumine. Erinevalt huumoriteraapiast siin ei kasutata välist stiimulit naeru
tekitamiseks (Theodoros, s.a.).
Sarnaselt naerumeditatsiooniga ka naerujoogas ei kasutata naeru tekitamiseks välist
stiimulit. Naerujooga on üsna uus distsipliin, selle looja on India arst Dr. Madan Kataria,
kes 1995. aastal asutas esimese naeruklubi. Alguses naeruklubi tegevus põhines naljade
rääkimisel, kuid varsti klubi eksistentsi ohustas liikmete pahameel ebaviisakate naljade
pärast. Siis Kataria põhinedes oma uurimustöödele tuli järeldusele, et inimese keha ei tee
vahet teeseldud ja tõelisele naerule - mõlema puhul erituvad samad hormoonid. Järgides
3

4. seda ideed töötas Kataria välja mitmed harjutused, mis on osa naerujooga treeningust.
Üheks treeningu osaks sai jooga hingamine – sellepärast ka nimetus naerujooga. (History
of Laughter Yoga). Naerujooga treening koosneb kokku neljast astmest: 1) rütmiline
plaksutamine tantsuliigutustega, 2) sügava jooga hingamise harjutused, 3) lapslik
mängulisus, 4) naeruharjutused (Naerujooga). Tänaseks on naerujooga levinud üle
maailma ning on asutatud üle 6000 naeruklubi 60 riigis (Laughter Clubs). Üks naeruklubi
on asutatud ka Eestis.
3. Naeruteraapia uurimused
Käesolevas peatükis annan ülevaadet kahest naeruteraapiat puudutavast uurimusest.
Mõlemas uurimuses valim koosnes eakatest inimestest. Esimesena käsitletud uurimuses
naeruteraapia seanss hõlmas kõikide naeruteraapia alaliikide elemente, kuid teine
keskendub üksnes naerujooga mõju uurimisele.
2007.aastal Koreas teostatud uuring näitas, et naeru teraapia võib avaldada positiivset
mõju eakatele depressiooni ja unetuse korral. Uuringus osales 109 inimest keskmise
vanusega 75 aastat, kellele paluti täita küsitlus. Pärast küsitlust jagati osalejaid juhuslikult
kahte rühma – naeru teraapia rühma ja kontrollrühma. Esimene rühm osales
naeruteraapias kord nädalas, kokku neli korda ühe kuu jooksul. Naeru teraapia seanss
kestis üks tund, selle viis läbi sertifitseeritud naeru teraapia spetsialist. Uuringus antud
kirjelduse järgi saab öelda, et naeruteraapia seanss koosnes nii huumoriteraapia, kui ka
naerujooga ja naerumeditatsiooni elementidest. Kontrollrühm teraapias ei osalenud.
Pärast kuu aega möödumist mõlemat rühma küsitleti taas ning võrreldi enne ja pärast
teraapiat saadud tulemusi.
Tulemusi hinnati viie näitaja alusel – 1) geriaatrilise depressiooni skaala (GDS), 2)
vaimse seisundi miniuuringu (MMSE), 3) tervise lühiküsimustiku (SF-36), 4) unetuse
tõsiduse indeksi (ISI) ning 5) Pittsburghi une kvaliteedi indeksi (PSQI) alusel. Uurimus
näitas, et naeruteraapia rühma puhul paranesid GDS näitajad, kuid kontrollrühma puhul
need oluliselt ei muutunud. Naeruteraapia rühmas oluliselt paranesid ka sellised tervise
küsimustiku näitajad nagu vaimne tervis (MH), vitaalsus ja energia (VT) ning üldine
tervise tajumine (GH). Tulemuste paranemist naeruteraapia rühmas täheldati ka unetuse
tõsiduse indeksi ja une kvaliteedi indeksi juures. Kokkuvõttes uuring näitas, et
4

5. naeruteraapia rühmas depressiooni, unetuse ja une kvaliteediga seotud näitajad paranesid
peale naeruteraapia seanssi läbimist, kuid kontrollrühmas tulemused oluliselt ei
muutunud. Uurimuse tulemuste võimalikeks mõjutajateks on välja toodud valimi väiksus,
asjaolu, et naeruteraapiat viidi läbi grupis mitte individuaalselt ja et see kestis vaid üks
kuu. (Ko & Jun, 2011).
Teises käsitletud uurimuses võrdlesid teadlased naerujooga mõju kehalise
harjutusteraapia mõjuga kontrollides andmed kontrollrühma abiga. Naerujooga mõju
võrdlemist harjutusteraapiaga põhjendavad uurijad asjaoluga, et naerujooga kohta on
teaduslike uuringuid vähe, kuid harjutusteraapia positiivne mõju depressiooni korral on
tõestatud mitme hiljuti teostatud uuringuga.
Uurimust teostati Iraanis. Valimi moodustas 60 depressiooni all kannatavat naist
keskmise vanusega 70 aastat, keda valiti 500 inimese hulgast geriaatrilise depressiooni
skaala (GDS) alusel. Osalejad jagati juhuslikult kolme rühma - naerujooga,
harjutusteraapia ja kontrollrühma. Tulemusi hinnati kolme näitaja alusel – põhiandmete
küsimustiku, geriaatrilise depressiooni skaala (GDS) ja eluga rahulolevuse skaala (LSS)
alusel. Naerujooga rühm osales 10 naerujooga seansis, mida viis läbi üks uurijatest, kes
oli saanud naerujooga koolituse. Ka harjutusteraapia rühm osales 10 seansis, mis
koosnesid aeroobsetest kehalistest harjutustest sealhulgas jooksmisest ja
venitusharjutustest.
Uurijad täheldasid GDS näitajate paranemist nii naerujooga, kui ka harjutusteraapia
rühmas. Kontrollrühma puhul mingeid muutusi ei täheldatud. LSS näitajate olulist
paranemist täheldati naerujooga rühmas, kuid harjutusteraapia rühmas ja kontrollrühmas
olulisi muutusi ei täheldatud. Samas märkivad uurijad, et mitmed varem teostatud
uuringud on siiski näidanud LSS näitajate paranemist harjutusteraapia korral, mida võiks
seletada asjaoluga, et varem teostatud uuringud kestsid kauemini kui käesolev uuring.
Teisteks tulemusi mõjutavateks asjaoludeks on välja toodud see, et valim oli üsna väike,
naerujooga seansid toimusid siseruumides ning naerujoogat puudutavate uurimustööde
vähesuse tõttu tulemusi ei olnud võimalik võrrelda teiste uurimustega. (Shahidi, Mojtahed,
Modabbernia, Mojtahed, Shafiabady, Delavar , Honari, 2011).
5

6. 4. Kokkuvõtte
Nii terapeutide, psühholoogide ja teiste meditsiini vallas töötavate inimeste kogemus kui
ka teaduslikult teostatud uuringud näitavad, et naeru abiga on võimalik parandada
inimese füüsilist ja psühholoogilist heaolu. Nagu on märkinud Koreas teostatud uurimuse
uurijad – naeruteraapia on vähekulukas ja selle saab teostada igal ajal ja kohas, mis teeb
sellest efektiivset ja praktilist meetodit näiteks depressiooni ravimiseks (Ko & Jun, 2011).
Iraanis teostatud uurimuse autorid aga märkivad, et kuigi ravimid mängivad depressiooni
ravimisel olulist rolli võiks paralleelselt siiski võtta kasutusele sellised alternatiivsed
ravimeetodid nagu naerujooga, sest ravimite kasutamisega tihti kaasnevad kõrvalmõjud.
See kehtib eriti eakate inimeste puhul, kellel on sageli mitu terviseprobleemi ja nad
peavad tarvitama mitu ravimit ja suuremas koguses. Tänu naeruteraapia kasutusele
võtmisele oleks võimalik ravimite tarvitamist vähendada. (Shahidi, 2011).
Kuigi naeru positiivne mõju inimese heaolule on justkui üldteada käesoleva referaati
kirjutamise käigus täheldasin, et teaduslikud uuringud selles vallas on tehtud üsna vähe.
Kui uuringuid oleks rohkem, siis naer ja naeruteraapia leiaks kindlasti laialdasemat
kasutust meditsiinis erinevate haiguste ravimise toetamiseks.
6

7. 5. Allikate loetelu
Dionigi, Alberto (s.a.). Clown as Interpreter of Emotions. P.A.T. Group - Department of
Psychology, University of Bologna. [2012, veebruar 12]
http://www.comunesanzenodimontagna.it/wp-content/uploads/2012/01/4_3.pdf
Doktor Kloun teeb haiglas laste tuju heaks! [2012, veebruar 12]
www.doktorkloun.ee
History of Laughter Yoga. [2012, veebruar 12]
http://www.laughteryoga.org/index.php?option=com_content&view=article&id=460:hist
ory-of-laughter-yoga&catid=85:about-laughter-yoga&Itemid=265
Ko, Hae-Jin & Youn, Chang-Ho. (2011). Effects of laughter therapy on depression, cognition
and sleep among the community-dwelling elderly. Geriatric Gerontology International,
11 (267–274)
Laughter Clubs. [2012, veebruar 12]
http://www.laughteryoga.org/index.php?option=com_content&view=section&layout=blo
g&id=16&Itemid=266
Manfredi, Theodoros (s.a.). Laughter Therapy. [2012, veebruar 12]
http://www.healthguidance.org/entry/15866/1/Laughter-Therapy.html
Naerujooga. [2012, veebruar 12]
http://www.kasearu.ee/naerujooga.html
Rod, A. Martin (2001). Humor, Laughter, and Physical Health: Methodological Issues
and Research Findings. Psychological Bulletin of the American Psychological
Association, vol.127, nr.4 (504-519)
Shahidi, M., Mojtahed, A., Modabbernia, A., Mojtahed, M., Shafiabady, A., Delavar , A., Honari,
H. (2011). Laughter Yoga versus group exercise program in elderly depressed women: a
randomized controlled trial. International Journal of Geriatric Psychiatry, 26, 322-327.
Van Zandt, S. and LaFont, C. (1985). Can a Laugh a Day Keep the Doctor Away? The
Journal Of Practical Nursing, 35 (32–35).
Zand, Janet, Spreen, Allan N., LaValle, James B. (1999). Smart medicine for healthier
living. Garden City Park, NY: Avery
7