Maailmas teostatud uuringud näitavad, et vanemate lahutus võib suurendada lastele depressiooni sümptomite ilmnemist, rahulolematust oma eluga, enesehinnangu langust ning põhjustada kooliga seotud probleeme. On olemas ka mitmed uuringud, mis tõestavad, et lapsepõlves kogetud vanemate lahutuse mõju võib kesta ka täiskasvanueas. Ilmnema võivate probleemide teadvustamine aga sunnib küsima, kas laste tuleviku ja heaolu nimel ei peaks vanemad siiski kokku jääma vaatamata oma lahkarvamustele. Kõigest täpsemalt käesolevas referaadis.

1. Anda Zūle-Lapimaa
VANEMATE LAHUTUSE MÕJU LAPSE EDASISELE
ARENGULE
Referaat
Tallinn 2011

2. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 2
Sisukord
1. Sissejuhatus................................................................................................................. 3
2. Vanemate lahutus ja laste vaimne tervis ..................................................................... 3
3. Lapsepõlves kogetud vanemate lahutuse mõju täiskasvanueas .................................. 5
4. Kas vanemad peaksid jääma kokku laste pärast? ....................................................... 6
5. Kokkuvõte................................................................................................................... 7
6. Viited........................................................................................................................... 8

3. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 3
1. Sissejuhatus
Eestis ajaperioodil aastast 2005 kuni 2009 lahutati keskmiselt 3600 abielu aastas. 1
Umbkaudselt 54% selle perioodi lahutustest puudutas alaealiste lastega peresid.2 Samas
tuleb arvestada ka sellega, et Eestis sünnib ametlikus abielus igal aastal vaid umbes 40%
lastest. 3 Ülejäänud lastest sünnib kas üksikemaga peres või vabaabielus. Vabaabielude
purunemiste arvu on keeruline statistiliselt selgeks teha ning sel põhjusel on raske
kindlaks teha, kui palju lapsi on tegelikult pidanud läbi elama perekonna purunemist.
Nii järgnevalt vaadeldud uuringud, kui ka psühholoogide kogemus näitab, et
perekonna lahkuminek jätab negatiivse jälje lapse edasisele arengule. Näiteks Eesti
psühholoogi ja pereterapeudi Aita Keerbergi sõnul lastepsühholoogide tähelepanekute
põhjal ligikaudu kolmandikul lastest, kelle vanemad on lahutanud, võib diagnoosida
depressiooni ja seda vahel isegi viis aastat pärast lahutust. Keerbergi arvates negatiivseid
tagajärgi ajendab see, et läbi lahutuse kaotab laps ühe vanema ning tema näol ka
samastumisobjekti ja soorolli õppimise võimalust; lahutuse tulemusel muutub pere
hierarhia, mis võib põhjustada lapsele segadust; samuti võivad ebamääraseks muutuda
põlvkondade vahelised piirid - vanemad lapsed peavad abistama oma nooremate õdede-
vendade kasvatamisel; lahutusega võivad väheneda ka pere sisetulekud, mille tõttu
kannatab laste vajaduste rahuldamine ning nende enesehinnang. 4
2. Vanemate lahutus ja laste vaimne tervis
Maailmas on teostatud paljud uuringud, mis näitavad seost laste vaimse tervise ja
vanemate lahutuse vahel.
Hollandis ajaperioodil aastast 2001 kuni 2004 küsitleti lapsi vanuses 10 kuni 15
aastat ja nende vanemaid eesmärgiga välja selgitada vanemate lahutuse ja depressiooni
1
Statistikaamet. Abielud ja lahutused. Viimati külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV047&ti=ABIELUD+JA+LAHUTUSED&path=../Database/Rahvastik/
01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&search=LAHUTUSED&lang=2
2
Statistikaamet. Lahutused ühiste alaealiste laste arvu, mehe elukoha ja asutusüksuse liigi järgi. Viimati
külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV35&ti=LAHUTUSED+%DCHISTE+ALAEALISTE+LASTE+ARVU
%2C+MEHE+ELUKOHA+JA+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/0
3Rahvastikusundmused/04Abielulahutused/&search=LAHUTUSED&lang=2
3
Statistikaamet. Sündimuse näitajad. Viimati külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV033&ti=S%DCNDIMUSE+N%C4ITAJAD&path=../database/Rahvast
ik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&search=S%DCND&lang=2
4
Aita Keerberg. Lahutusest ja selle mõjust pereliikmetele. Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus. Viimati
külastatud 11.02.2011, http://tnk.tartu.ee/0lahutusest.html

4. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 4
sümptomite seost. Uurijaid vaatlesid tulemusi nii laste vanuse kui ka sugu arvesse võttes.
Uuringu tulemused näitasid, et depressiooni sümptomite esinemine kõige rohkem
suureneb 12-15 aastat vanade tüdrukute puhul. Vanuses 10-12 aastat depressiooni
sümptomite esinemine on enam vähem sama nii poiste, kui ka tüdrukute puhul, ning ka
lahutamata perekondadest pärit laste puhul. Nende arvates seletus peitub asjaolus, et
vanuses 12-15 aastat hakkavad tüdrukuid huvitama noormehed ning kogetud vanemate
lahutuse tõttu on nad tundlikumad ebaõnnestunud suhete suhtes. 5
Seda, et tüdrukud on haavatumad vanemate lahutuse korral, näitas ka 2005.aastal
avaldatud Norras teostatud uuring. Uuring viidi läbi kaks korda, küsitledes lapsi nii kahe
vanemaga perekondadest kui ka lahutatud perekondadest (vanemate lahutus oli toimunud
keskmiselt lapse 7,8.eluaastal). Esimesel korral küsitluse viidi läbi ajaperioodil aastast
1995-1997, mil keskmine küsitletud laste vanus oli 14,4 aastat. Teisel korral uuring
teostati ajavahemikul aastast 2000-2001, kaasates võimalikult palju eelmise uuringu
osalejaid. Siis keskmine küsitletud vanus oli 18,4 aastat. Uuriti depressiooni
sümptomeid, rahulolu oma eluga, enesehinnangut ning õppeedukust ja käitumist koolis.
Uurijad märkisid, et teismeliseas muutuvad kõik lapsed vastuvõtlikumaks näiteks
depressiivsuse suhtes ning tekivad teatud raskusi psühholoogilise kohanemisega, kuid
lahutatud perekondadest lapsed on tihti vähem kohanemisvõimelised. Seda tõestas ka
esimese ja teise uuringu etapi tulemuste võrdlus - lahutatud perekondadest laste
tulemused olid kõikide uuritud muutujate suhtes muutunud rohkem negatiivsuse poole
kui nende laste tulemused, kes elavad koos mõlema vanemaga.
Vaadeldes poisse ja tüdrukuid eraldi kõige suuremaid erinevusi uuringu esimese ja teise
etapi tulemuste vahel täheldati just lahutatud perekondadest tüdrukute puhul. Lahutatud ja
lahutamata perekondadest pärit poiste vahel nähti märkimisväärseid erinevusi vaid
kooliga seotud probleemide suhtes - nimelt lahutatud perekonnast poistel uuringu teises
etapis kooliga seotud probleemid esinemine oli suurenenud rohkem. Mis puudutab
lahutatud perekondadest tüdrukuid, siis nende puhul täheldati olulist erinevust kõikide
muutujate suhtes. 6
5
John Ormel, Rene Veenstra, Andrea F. De Winter, Frank C. Verhulst Parental Divorce and Offspring
Depressive Symptoms: Dutch Developmental Trends During Early Adolescence. Journal of Marriage and
Family 70 (May 2008): 284–293
6
Ingunn Størksen, Espen Røysamb, Torbjørn Moum, Kristian Tambs.
Adolescents with a childhood experience of parental divorce: a longitudinal study of mental health and
adjustment. Journal of Adolescence 28 (2005) 725–739

5. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 5
Viimane uuring näitab, et vanemate lahutus võib avaldada lapsele negatiivset mõju
isegi mitu aastat hiljem, kusjuures see mõju võib aastate jooksul suureneda ja seda eriti
just tüdrukute puhul. Järgnevalt vaadeldud uuringud aga näitavad, et vanemate lahutuse
mõju ei pruugi kahaneda isegi täiskasvanuikka jõudmisel.
3. Lapsepõlves kogetud vanemate lahutuse mõju täiskasvanueas
On mitmed uuringud, mis tõestavad, et lapsepõlves kogetud vanemate lahutus jätkab
negatiivse mõju avaldumist ka täiskasvanueas.
Üks sellistest uuringutest on pikaajaline Suurbritannias läbiviidud uuring, mille
käigus mitmete aastate jooksul jälgiti 1958.aasta märtsi esimesel nädalal
Ühendkuningriigis sündinud laste elukäiku. Uuringu tulemuste põhjal järeldati, et
vanuses 7-22 aastat kogetud vanemate lahutus jätkab mõju avaldamist ka hilisemas eas
ning seoses sellega aastatega suurenevad emotsionaalsed probleemid. Teatud, kuid
väiksem mõju emotsionaalsete probleemide avaldumisele on ka vanemate lahutusel, mida
isik on kogenud vanuses 23-33 aastat. 7
Sama Suurbritannias kogutud andmestiku põhjal teostatud teine uurimus püüdis
välja selgitada seost vanemate lahutuse ja nende järeltulijate partnerluse kestvuse vahel.
Uurimuse teostajad järeldasid, et juhul, kui isik on kogenud vanemate lahtust enne
20.eluaastat, on suur tõenäosus, et ka tema partnerlus puruneb enne 33 aastaseks saamist.
Täpsemalt - naiste puhul tõenäosus on 16%, meeste puhul – 41%. Hiljem kogetud
vanemate lahutuse korral tõenäosus esimese suhte purunemiseks on väiksem. Kõige
väiksem tõenäosus suhte lõppemiseks on lahutamata perekonnast pärit täiskasvanute
puhul. 8
Veel ühes samal Suurbritannias kogutud andmestikul põhinevas uurimuses on
järeldatud, et lapsepõlves vanemate lahutust kogenud naistest saavad suurema
tõenäosusega alkohoolikud ja suitsetajad. Lapsena vanemate lahutust kogenud meeste
puhul võrreldes kahe vanemaga perekonnast pärit meestega on tõenäosus suurem vaid
suitsetajaks saamisel. 9
7
Andrew J. Cherlin, P. Lindsay Chase-Lansdale, Christine McRae.Effects of Parental Divorce on Mental
Health Throughout the Life Course. American Sociological Review, Vol. 63, No. 2 (Apr., 1998), pp. 239-
249
8
Kathleen E. Kiernan and Andrew J. Cherlin. Parental divorce and partnership dissolution in adulthood:
Evidence from a British cohort study. Population Studies, Vol. 53, No. 1 (Mar., 1999), pp. 39-48
9
Frank F. Furstenberg and Kathleen E. Kiernan. Delayed Parental Divorce: How Much Do Children
Benefit. Journal of Marriage and Family, Vol. 63, No. 2 (May, 2001), pp. 446-457

6. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 6
2005.aastal Kanadas kogutud statistiliste andmete põhjal läbi viidud uurimuses püüti
leida seost vanemate lahutuse ja enesetapule kalduvuse vahel. Uurimuse käigus järeldati,
et naiste seas enesetappu mõtteid ei mõjuta nii palju vanemate lahutus kui teised
lapsepõlves kogetud kogumused näiteks vanemate alkoholism, vägivald ja pikaajaline
vanemate töötus. Kalduvust enesetapule naiste puhul suurendas vanemate lahutus
kombinatsioonis perevägivallaga. Meeste puhul aga kalduvust enesetapule mõjutas
oluliselt ka vanemate lahutus eraldiseisvana. Võrreldes kahe vanemaga perekonnast pärit
meestega lahutatud perekonnast tulnud meeste puhul oli enesetappu sooritamise
tõenäosus kaks korda suurem. Uurijad teiste uurimuste alusel võimaliku seletusena
toovad asjaolu, et lahutuse tagajärjel kaotavad poisid lähedast kontakti isaga ja sellega ka
isafiguuri, mis tekitab emotsionaalseid probleeme, mis jäävad alles ka täiskasvanuikka
jõudmisel. 10
Eelpool toodud uuringutes selgub, et lapsepõlves kogetud vanemate lahutus jätab
teatud mõju inimesele ka pärast seda, kui ta on saanud täisealiseks. Kahe vanemaga
perekonnast pärit täiskasvanud on aga kohanemisvõimelisemad eluraskuste ja
psühholoogiliste probleemide suhtes, ka täiskasvanueas kogetud vanemate lahutus ei
kahjusta oluliselt kohanemisvõimet. Kas sellest peaks järeldama, et vanemad peaksid
oma laste huvides säilitama oma abielu vähemalt selle ajani, kui nad on saanud
täiskasvanuks?
4. Kas vanemad peaksid jääma kokku laste pärast?
1994.aastal Ameerika Ühendriikides avaldatud uuringu teostamise käigus nelja aasta
vältel uuriti vanemate konflikti ja lahutuse mõju lastele, kelle vanus oli uuringu alguses
11,2-15,7 aastat. Uuringu käigus iga aasta tagant küsitleti lapsi, nende vanemaid
(valdavalt emasid) ja õpetajaid. Uurimuse tulemusel järeldati, et abielus olevate vanemate
pideval tülitsemisel on vähemalt samavõrdselt negatiivne mõju kui lahutusel. Kõige
halvim olukord on uurijate arvates siis, kui vanemad lahutavad ning jätkavad tülitsemist
laste silmi ees. Lõppkokkuvõttes on uurijate sõnul raske leida selget, kõikidele
10
Esme Fuller-Thomson, Angela D. Dalton. Suicidal ideation among individuals whose parents have
divorced: Findings from a representative Canadian community survey. Psychiatry Research, in press.
Accepted 2 December 2010

7. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 7
olukordadele sobiva vastuse küsimusele "Kas vanemad peaksid jääma kokku laste
pärast?" 11
Veidi täpsemalt on püütud sellele küsimusele vastata Hollandis 1994.aastal kogutud
statistiliste andmete põhjal teostatud uurimuses, mis keskendub vanematevaheliste tülide
ja lahutuse mõjule laste rahulolule eluga. Uurimuse käigus järeldati, et ühe vanema poolt
kasvatatud laps on vähem rahul oma eluga kui ta oleks sel juhul, kui vanemad, kellel pole
tõsiseid konflikte, oleksid jäänud kokku. Samas ühe vanema poolt kasvatatud laps on
rohkem rahul oma eluga kui ta oleks sel juhul, kui tõsiste konfliktidega vanemad oleksid
jäänud kokku – seda eeldusega, et vanemad tülitsevad sageli või väga sageli. See kehtib
isegi sel juhul, kui lahutatud vanemad jätkavad tülitsemist. Samal ajal uurimuse teostaja
aga paneb südamele, et järelduste kinnitamiseks tuleks teostada pikemaajalisi
uuringuid. 12
5. Kokkuvõte
Eestis puudutab perekondade purunemine palju lapsi, mistõttu tuleb teadvustada sellega
kaasnema võivaid riske. Maailmas teostatud uuringud näitavad, et vanemate lahutus võib
suurendada lastele depressiooni sümptomite ilmnemist, rahulolematust oma eluga,
enesehinnangu langust ning põhjustada kooliga seotud probleeme. On olemas ka mitmed
uuringud, mis tõestavad, et lapsepõlves kogetud vanemate lahutuse mõju võib kesta ka
täiskasvanueas põhjustades näiteks emotsionaalseid probleeme, liialdast alkoholi
kasutamist või suitsetamist, ka kalduvus enesetapule võib olla suurem kui kahe vanemaga
perekonnast pärit täiskasvanute puhul. Ilmnema võivate probleemide teadvustamine aga
sunnib küsima, kas laste tuleviku ja heaolu nimel ei peaks vanemad siiski kokku jääma
vaatamata oma lahkarvamustele. Ka selle teema paremaks mõistmiseks on teostatud
uuringud, mis näitavad, et juhul, kui vanemad pidevalt tülitsevad ja ei suuda jõuda
kokkuleppele, lapsed kannatavad rohkem kui vanemate lahutuse korral.
11
Rex Forehand, Bryan Neighbors, Danielle Devine, Lisa Armistead. Interparental Conflict and Parental
Divorce: The Individual, Relative, and Interactive Effectson Adolescents across Four Years. Family
Relations, Vol. 43, No. 4, Family Processes and Child and Adolescent Development (Oct., 1994), pp. 387-
393
12
Jaap Dronkers. The Effects of Parental Conflicts and Divorce on the Well-Being of Pupils in Dutch
Secondary Education. European Sociological Review, Vol. 15, No. 2 (Jun., 1999), pp. 195-212

8. Vanemate lahutuse mõju lapse edasisele arengule 8
6. Viited
1. Statistikaamet. Abielud ja lahutused. Viimati külastatud 11.02.2011,
http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV047&ti=ABIELUD+JA+LAHUTUSED&path=../Database/Rahva
stik/01Rahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&search=LAHUTUSED&lan
g=2
2. Statistikaamet. Lahutused ühiste alaealiste laste arvu, mehe elukoha ja asutusüksuse
liigi järgi. Viimati külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV35&ti=LAHUTUSED+%DCHISTE+ALAEALISTE+LASTE+ARVU%2C+
MEHE+ELUKOHA+JA+ASUSTUS%DCKSUSE+LIIGI+J%C4RGI&path=../Database/Rahvastik/03Rahvastikus
undmused/04Abielulahutused/&search=LAHUTUSED&lang=2
3. Statistikaamet. Sündimuse näitajad. Viimati külastatud 11.02.2011, http://pub.stat.ee/px-
web.2001/dialog/varval.asp?ma=RV033&ti=S%DCNDIMUSE+N%C4ITAJAD&path=../database/Rahvastik/01R
ahvastikunaitajad_ja_koosseis/02Demograafilised_pehinaitajad/&search=S%DCND&lang=2
4. Aita Keerberg. Lahutusest ja selle mõjust pereliikmetele. Tartu Nõustamis- ja
Kriisiabikeskus. Viimati külastatud 11.02.2011, http://tnk.tartu.ee/0lahutusest.html
5. John Ormel, Rene Veenstra, Andrea F. De Winter, Frank C. Verhulst Parental
Divorce and Offspring Depressive Symptoms: Dutch Developmental Trends During
Early Adolescence. Journal of Marriage and Family 70 (May 2008): 284–293
6. Ingunn Størksen, Espen Røysamb, Torbjørn Moum, Kristian Tambs.
7. Adolescents with a childhood experience of parental divorce: a longitudinal study of
mental health and adjustment. Journal of Adolescence 28 (2005) 725–739
8. Andrew J. Cherlin, P. Lindsay Chase-Lansdale, Christine McRae.Effects of Parental
Divorce on Mental Health Throughout the Life Course. American Sociological
Review, Vol. 63, No. 2 (Apr., 1998), pp. 239-249
9. Kathleen E. Kiernan and Andrew J. Cherlin. Parental divorce and partnership
dissolution in adulthood: Evidence from a British cohort study. Population Studies,
Vol. 53, No. 1 (Mar., 1999), pp. 39-48
10. Frank F. Furstenberg and Kathleen E. Kiernan. Delayed Parental Divorce: How
Much Do Children Benefit. Journal of Marriage and Family, Vol. 63, No. 2 (May,
2001), pp. 446-457
11. Esme Fuller-Thomson, Angela D. Dalton. Suicidal ideation among individuals whose
parents have divorced: Findings from a representative Canadian community survey.
Psychiatry Research, in press. Accepted 2 December 2010
12. Rex Forehand, Bryan Neighbors, Danielle Devine, Lisa Armistead. Interparental
Conflict and Parental Divorce: The Individual, Relative, and Interactive Effectson
Adolescents across Four Years. Family Relations, Vol. 43, No. 4, Family Processes
and Child and Adolescent Development (Oct., 1994), pp. 387-393
13. Jaap Dronkers. The Effects of Parental Conflicts and Divorce on the Well-Being of
Pupils in Dutch Secondary Education. European Sociological Review, Vol. 15, No. 2
(Jun., 1999), pp. 195-212