Inimeseõpetus1 49 toolehed

2,271 views

Published on

Inimeseõpetuse töölehed põhikoolile.

0 Comments
1 Like
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

No Downloads
Views
Total views
2,271
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
9
Actions
Shares
0
Downloads
27
Comments
0
Likes
1
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Inimeseõpetus1 49 toolehed

  1. 1. nimi: kuupäev: INIMENE 1 S iin maailmas pole oluline mitte see, kus me oleme, vaid see, millises suunas me liigume. Oliver Wendell Holmes Tere! Minu nimi on Lemme. Olen lapsepõlvest saadik tahtnud teada kõike, mis puudutab inimest. Mulle meeldis ja meeldib siiani inimesi jälgida, nendega rääkida, otsida inimestes huvitavaid omadusi. Mulle meeldib uurida põhjuseid, miks inimesed käituvad nii, nagu nad käituvad. Töölehtede täitmine aitab sul mõista iseennast, suhelda teistega ning märgata erinevaid inimesi enda ümber. Inimene on nii põnev, nii müstiline, nii huvitav! Loodan, et jagad oma mõtteid klassikaaslastega ja ka vanematega. Iga mõte, milleni jõuad, on üks osake mosaiigist, mis kokku moodustab INIMESE.1. Arutlege rühmas ja pange ühisele lehele kirja, millised on need teemad, mida võiksõppida inimeseõpetuse tunnis ja mis Sulle eriti huvi pakuvad?2. Sellel õppeaastal arutame inimeseõpetuse tundides järgmisi teemasid: * Mis on elukaar ja murdeiga selles? * Kuidas suhelda? * Mis on sotsiaalsed suhted? * Mida tähendab sallivus? * Kuidas ennetada ja lahendada konflikte? * Kuidas toime tulla stressiga? * Kuidas teha valikuid? * Mis on sõltuvus? * Kuidas saan vajadusel abi? © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  2. 2. nimi: kuupäev: INIMENE 2LEPING 1.Kujuta endale ette ühte põnevat ja kasulikku inimeseõpetuse tundi. Pane märksõnadega kirja, mida kõike võiksid selles tunnis teha õpetaja ja õpilased, et tund oleks põnev ja kasulik.2. Loe oma märksõnad teistele rühmaliikmetele ette.3. Moodustage märksõnadest reeglid, mida võiks arvestada inimeseõpetuse tunnis.4. Lugege reeglid klassikaaslastele ette. Põhjendage, miks on oluline just neid reegleidtäita.5. Valige koos välja 6 kõige tähtsamat reeglit, mis sobiksid klassi reegliteks?6. Pane valitud reeglid siia kirja! 1. 2. 3. 4. 5. 6. Kui sa oled valitud reeglitega nõus, siis kinnita oma otsust allkirjaga >7. Iga rühm teeb ühest reeglist plakati. Leppige klassis kokku, millise reegli iga rühmkujundab! © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  3. 3. nimi: kuupäev: INIMENE 3LOGIRAAMAT Mis see on? a idesse, mis on nagu laev ed salvestatakse logifail soorit atud tegevus Kõik serveris b, kus on käid ud logira amat - näita Logiraamatu (päevaraamatu) täitmine siseveekogudel ja rannasõidus ei ole kohustuslik hoida laeva logiraamat aastaist 1943-1944. Edua rd Leppikul õnnestus alal Vahitorni laual o li logiraamat, ku suundunud ja sea hu minutilise täp lt naasnud aluse susega kantud si d, paadid ... sse kõik merele pe al on logiraamat, es majas suures toas laua Kui keegi ku nagi Kerile satub, siis suur rjas. kus kõik toimunu täpselt kiNii nagu laeva kapten peab logiraamatut, kuhu märgib üles tähtsamadpäevasündmused, nii pea ka sina õppimise logiraamatut. Kirjuta igal nädalal üles: - mida uut ja huvitavat sa õppisid - mis sulle segaseks jäi - mida sa õpitud teemade kohta veel teada tahad - oma nädala mured - oma nädala rõõmudVõid ka iga päev midagi üles kirjutada. Ära muretse, kui sa ei suuda oma mõtteidtäpselt kirja panna või kui sisse tulevad kirjavead. Õppimise logiraamatusse pane omamõtted kirja nii, nagu oskad. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  4. 4. nimi: kuupäev: INIMENE 4 O le see, kes Sa oled, Ja räägi hingest ja südamest - See on parim, mida inimene teha saab. Hubert H. Humphrey1. Igal su klassikaaslasel on selja peal leht. Käi klassis ringi ja kirjuta kaaslastelehtedele, mida sa nende juures hindad, tähtsaks pead.2. Võta oma leht ja joonista selle järgi töölehele endast pilt. Kasuta mõtteid, mida teisedon sinu kohta kirjutanud. Lisa omadusi ja oskusi, mida ise tähtsaks pead. / Kui Sullenäiteks meeldib ujuda, aga teised seda ei tea, siis võid end ujumas joonistada.Joonistus võib olla lihtne. Suhtu asjasse loovalt. Igal inimesel on midagi sellist, mis teeb temast ainulaadse inimese.3. Näita oma joonistust teistele rühmaliikmetele ja seleta, mille poolest on iga detailpildil tähtis. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  5. 5. nimi: kuupäev: INIMENE 51. Joonista siia üks loom, kelle välimuses peegeldub sinu iseloom! (Kui sa näiteks oleduudishimulik, siis on sellel loomal suured silmad või kõrvad või suur nina.)Looma nimi: 3. Jutusta oma loomast rühmakaaslastele: Mis ta nimi on? Missugusediseloomuomadused tal on? Kus ta elab? Mida ta sööb? Kuidas sai Sinu loom endale nime?4. Tehke klassis piltidest näitus. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  6. 6. nimi: kuupäev: INIMENE 6 T õde on ainus kindel pind, millele toetuda. Elizabeth Cady Stanton1. Lõpeta järgmised laused:Mulle maitsevadMulle ei maitseKodutöödest meeldib mulle tehaKodutöödest ei meeldi mulle üldse tehaKolm minu kõige paremat omadust onKolm minu kõige halvemat omadust onMa tunnen enda üle uhkust, kui maTeistes inimestes hindan ma järgmisi omadusi:Teistes inimestes ei meeldi mulleKaks heategu, mida olen teistele teinud © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  7. 7. nimi: kuupäev: INIMENE 71. Kas töölehe I N I M E N E 6 lauseid oli Sul kerge lõpetada? Põhjenda.2. Milliste lausete lõpetamisele kulus Sul rohkem aega? Miks?3. Räägi rühmas töölehe I N I M E N E 6 põhjal iseendast. Sa ei pea rääkima kõigest.Vali, mida Sa tahad, et teised Sinust teaksid. Too näiteid.4. Arutlege rühmas, a) millised on inimestes need omadused, mida me kõrgelt hindame,ja b) millised need omadused, mida me peame negatiivseks?5. Arutelu kokkuvõte pane kirja tabelisse: POSITIIVSED OMADUSED NEGATIIVSED OMADUSED 6. Kas mõni negatiivne joon võib vahel olla ka positiivne? Mõni positiivne joon vahelnegatiivne? Miks? Põhjenda. Kirjuta Venni diagrammi vasakpoolsesse ossa kindlaltpositiivsed omadused, parempoolsesse kindlalt negatiivsed omadused. Keskele kirjutaneed omadused, mis võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed. Jagage oma arvamusiterve klassiga. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  8. 8. Õp e t a j a l e INIMENE2. tund. Sissejuhatav tund.Eesmärk: Rühmaliikmete omavaheliste kontaktide arendamine , s.o rühma soojendamine, etkõik lapsed hakkaksid omavahel suhtlema.I mäng: KARUSSELL (või KOHTUMISED)Aeg: 10–30 min (olenevalt küsimuste arvust)Vahendid: Tool igaühele (+ 1 lisatool, kui rühmaliikmeid on paaritu arv).Mängida võib ka püsti seistes. Harjutuse käik: Toolid on paigutatud kahte ringi nii, et iga laps saaks istuda vastamisi kellegagi teisest ringist. Igaüks valib endale koha. Kui lapsi on paaritu arv, jääb üks tool tühjaks. Üksteise vastas istujatel palutakse 2 minutit omavahel rääkida, alustades etteantud teemal. (Lausete algused võib kirjutada tahvlile või paberile, et lastel oleks kergem alustada.) Kahe minuti pärast liigub välisring koha võrra paremale. Seejärel palutakse vastastikku istujatel taas omavahel 2 min rääkida, alustades lausega uuel teemal. Kahe minuti pärast liigub sisering koha võrra paremale jne. See, kellel paarilist pole, mõtleb, millest ta paarilisele räägiks.Lause algused, millest räägitakse: Minu tänane hommik oli… Kooli tulles ma mõtlesin, et … Ma kavatsen sellel aastal… © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  9. 9. Õp e t a j a l e INIMENE2. tund. Sissejuhatav tund.Eesmärk: Rühmaliikmete omavaheliste kontaktide arendamine , s.o rühma soojendamine, etkõik lapsed hakkaksid omavahel suhtlema.II mängAeg: ~10 min (oleneb äraarvamise kiirusest)Vahendid: Tool igaühele (+ 1 lisatool, kui rühmaliikmeid on paaritu arv).Mängida võib ka püsti seistes. Harjutuse käik: (4)–6 liikmeline rühm seisab ringis. Neile antakse 1 minut aega selleks, et vaadelda üksteist tähelepanelikult. Seejärel keerab üks teistele selja. Teised muudavad enda juures ü h e detaili (näiteks keeravad pluusi krae ülesse). Muuta võib enda juures kõike (juukseid, ehteid, riideid, jalanõusid). Kui kõik on seda teinud, keerab seljaga olija ennast taas teiste poole ja püüab ära arvata, mida keegi enda juures muutis. Äraarvatud detail muudetakse tagasi esialgsesse asendisse. Kõik rühma liikmed saavad olla äraarvaja rollis. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  10. 10. Õp e t a j a l e INIMENE3. tundEesmärk: Meeskonna kujundamine, tutvumine rühma teiste liikmetega, oma kohateadvustamine rühmas. (Neid harjutusi on hea teha suuremas ruumis, näiteks koridoris). Harjutuse käik: Ridade moodustamine Palve klassile: "Palun moodustage rida tähestiku järjekorras, mille paremas otsas on A-tähega ja vasakus otsas Y-ga algavate eesnimedega õpilased" Kontrolli rida üle! Nüüd sama sünnikuupäeva järgi (nt noorim paremas, vanim vasakus otsas). Kui rida on valmis, ütleb igaüks valjusti oma sünnikuupäev. Kõige vanemalt ja kõige nooremalt võib küsida, kuidas nad end grupis tunnevad. Leia ka endale koht reas oma. Kaardid Märgi põrandale mõtteline põhja-lõuna suund ja Eesti asukoht. Palu õpilastel leida maa, kuhu ta tahaks reisida. Uuri kõikidelt, kuhu nad minna tahaksid ja miks. Samal teepoolel Palu õpilastel seista ruumi keskele. Ühele poole ruumi pane silt "JAH", teisele poole silt "EI". Esitad neile teatud väiteid. Nemad peavad pärast väite nimetamist võimalikult kiiresti valima poole. Kui nad on nõus, siis liiguvad nad "JAH" poolele, kui ei ole, siis "EI" poolele. Pärast oma poolele jõudmist vaatab igaüks, kes on veel temaga koos samale teepoolele tulnud. Seejärel liiguvad nad tagasi keskele, ootamaks uut väidet ja tegema uut otsustust. V ä i t e d : Mul on koduloom, Mul on noorem õde või vend, Mul on praegu käed taskus, Ma mängin hästi jalgpalli, Ma käisin suvel laagris, Mulle maitseb jäätis, Mul on kell käe peal, Mulle meeldib hommikuti vara ärgata, Ma pesen vähemalt kaks korda päevas hambaid, Mulle meeldib laulda, Mulle meeldib lugeda, Ma teen vähemalt kaks korda nädalas hommikuvõimlemist, Ma armastan väga oma vanemaid, Ma saan kergesti vihaseks, Mulle meeldib süüa tehaHarjutus võimaldab näha gruppi erinevatest vaatekohtadest ja loob gruppi turvalisust. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  11. 11. nimi: kuupäev: INIMENEARENG JA KASVAMINE 11. Ühenda täpid omavahel. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2. Lisa juurde detaile, et saaksid pildi ühest fantastilisest loomast.3. Mõtle oma loomale nimi ja elulugu. Pane elulugu kirja märksõnadega.4. Jutusta oma looma elulugu klassikaaslasele. Kuula tema looma elulugu ja panesellest kirja 3-4 märksõna. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  12. 12. nimi: kuupäev: INIMENEARENG JA KASVAMINE 2I nimene muutub ja areneb kogu elu jooksul. Arenemine on kulgemine küpsuse saavutamise suunas. Mis inimesearengus on juba toimunud, seda ei saa enam olematuks muuta. Arengon pöördumatu. Arenemine on järjestikuste muutuste rida organismielu algusest kuni surmani. See on organismi omaduste muutumine.Arenemise käigus toimuvad inimeses ka omaduste muutused, mida eisaa otseselt jälgida (mõtlemine, hoiakud, tahtmised, huvid). Miski areneb ja kujuneb välja, täiustub, miski muu aga taandareneb,hävib.Kasvamine tähendab keha välismõõtmete ja elundite suurenemist.Kasvamine lõpeb täiskasvanuks saamisega. Kasvamine onjärjestikuste füüsiliste muutuste rida organismi viljastumise jatäiskasvanuks saamise vahel.1. Too inimese arengu kohta näiteid.Näide: Vanemate kõnest arusaamine - võõrkeelse kirjanduse lugemine2. Millal on inimesel areng kiirem, millal aeglasem? Millal toimub inimese elustaandareng?Kiire arengu näited:Aeglasema arengu näited:Taandarengu näited:3. Kirjuta 5–6 muutust, mis on toimunud sinus viimase kolme aasta jooksul (hobid,suhtumised, unistused vmt)? © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  13. 13. nimi: kuupäev: INIMENEELUKAAR 11. Leia arenguperioodide ülesannete kirjeldamiseks näiteisikud. Kirjuta igaarenguperioodi juurde ülesanne, mis sinu arvates on tähtis.Näide: 0–1 naabermaja imik kohaneda temperatuuri muutumisega Arengu- Näiteisik Arenguülesanne periood 0–1 1–3 3–6 6–12 12–19 20–25 26–65 65–(137)2. Arutage vastuseid paarilisega. Täienda oma tabelit. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  14. 14. nimi: kuupäev: INIMENEELUKAAR 2A1. Maria elulugu on esitatud 2 lõiguna.Missugust arenguperioodi üksikud lõigudesindavad? Mis on selle arenguperioodiarenguülesanne? Jätka tabelite täitmist. 3–6 varajane Maria läks 3-aastaselt lasteaeda. Tema maailmaks ei lapsepõlv olnud enam ainult kodu. Ta pidi hakkama suhtlema paljude lastega ja ka erinevate täiskasvanutega. Maria pidi aru saama lubatust ja keelatust. Reeglid olid tunduvalt tähtsamad kui enne. Samuti oli vaja aru saada, mis on hea ja mis halb. Lasteaia hakkas Maria rohkem näitama oma tahtmisi ja iseloomu. Ta tahtis uusi asju õppida, oma jõudu proovile panna. Lasteaia aastad olid ühed põnevad avastamise aastad. Tema fantaasia arenes suure kiirusega. Kui Maria oli 12-aastane, tekkis tas äkki suur segadus. Talle tundus, et probleeme on nii palju ja ta ei saa nendega hakkama. Talle tundus, et vanemad ei saa temast enam aru. Vanad sõbrad on kuidagi kaugeks jäänud. Maria tahtis, et sõbrad teda kuulaksid, temaga arvestaks. Maria oli tihti väsinud, kuid samas energiat täis ja rahulolematu. Tema kehas toimusid muutused – tal oli häbi ja kummaline tunne. Kõik tundus vastuoluline ja konflikte täis. Mõne aja möödudes hakkas olukord veidi rahunema. Tunded ei olnud enam äärmusest äärmusesse – kõik oli selgem, püsivam ja sügavam. Maria hakkas leidma iseennast. Ta tegi palju tähtsaid otsuseid. Maria teadis, et ta tahab edasi minna õppima ülikooli ja saada keeleteadlaseks. Ta leidis sõpruskonna, kellega tal oli huvitav rääkida ja kes väärtustasid samu asju, mis temagi. Maria arutas oma tulevikuplaane ka vanematega ning sai sealt toetuse ja mõistmise. Maria saigi ülikooli sisse. Ta kolis Tartusse –alustas iseseisvat elu. Õppis ja läks samal ajal ka tööle. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  15. 15. nimi: kuupäev: INIMENEELUKAAR 2B1. Maria elulugu on esitatud 3 tabelina.Missugust arenguperioodi üksikud tabelidesindavad? Mis on selle arenguperioodiarenguülesanne? Jätka tabelite täitmist. 3–6 varajane Maria läks 3-aastaselt lasteaeda. Tema maailmaks ei lapsepõlv olnud enam ainult kodu. Ta pidi hakkama suhtlema paljude lastega ja ka erinevate täiskasvanutega. Maria pidi aru saama lubatust ja keelatust. Reeglid olid tunduvalt tähtsamad kui enne. Samuti oli vaja aru saada, mis on hea ja mis halb. Lasteaia hakkas Maria rohkem näitama oma tahtmisi ja iseloomu. Ta tahtis uusi asju õppida, oma jõudu proovile panna. Lasteaia aastad olid ühed põnevad avastamise aastad. Tema fantaasia arenes suure kiirusega. Tööle asudes oli Maria 20-aastane. Ülikooli ajal ta kurameeris palju, kuid nüüd leidis ta omale noormehe, kellega ta tahtis päriselt kokku jääda. Kihluti ja kahe aasta pärast ka abielluti. Paari aasta pärast sündis ka esimene poeg. Ja kolme aasta pärast teine poeg. Neil oli oma kodu – perekond. Maria tegi ka palju tööd ja saavutas omal erialal suure tunnustuse. Marial on ees veel põnev eluperiood. Töö ja ühiskondlik tegevus on selles eas väga tähtsal kohal. Maria ajakirjanikust ema oli sel perioodil olnud kõige produktiivsem ja loomingulisem. Lapsed olid suured ja ta sai oma armastatud tööle palju aega pühendada. Samal ajal surid Maria vanaema ja vanaisa ning Maria vanematel tuli leppida vananemiste, haiguste ja surmaga. Kui inimesel pole sellist tööd, mida ta armastaks või pole sellist lähisuhet, mis teda rahuldaks, võib ta sattuda keskea kriisi. Mida vähem inimene rakendab oma vaimseid ja kehalisi võimeid, seda kiiremini need taandarenevad. Sel perioodil on inimesel tavaliselt aega mõtiskleda, lapselastega olla, oma mälestustest lastele ja lastelastele rääkida. Aga füüsiline jõud hakkas tasapisi kaduma. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  16. 16. nimi: kuupäev: INIMENEELUKAAR 2C1. Maria elulugu on esitatud 3 tabelina.Missugust arenguperioodi üksikud tabelidesindavad? Mis on selle arenguperioodiarenguülesanne? Jätka tabelite täitmist. 3–6 varajane Maria läks 3-aastaselt lasteaeda. Tema maailmaks ei lapsepõlv olnud enam ainult kodu. Ta pidi hakkama suhtlema paljude lastega ja ka erinevate täiskasvanutega. Maria pidi aru saama lubatust ja keelatust. Reeglid olid tunduvalt tähtsamad kui enne. Samuti oli vaja aru saada, mis on hea ja mis halb. Lasteaia hakkas Maria rohkem näitama oma tahtmisi ja iseloomu. Ta tahtis uusi asju õppida, oma jõudu proovile panna. Lasteaia aastad olid ühed põnevad avastamise aastad. Tema fantaasia arenes suure kiirusega. 7-aastaselt läks Maria kooli. Osa tema klassikaaslaseid oli kooli tulnud ka 6-aastaselt, kuid neid oli vähe. Koolis oli lõbus. Õpetaja oli kõige targem ja kõige parem. Maria päevad olid täis tegemisi. Maria õppis lugema, kirjutama, arvutama. Ta oli aktiivne ja asjalik. Osales erinevate huviringide töös, tegi sporti. Marial oli klassis palju sõpru ja need olid talle väga tähtsad. Maria kuulus ühte kampa, kellega sai igal pool koos olla ja kõike põnevat teha. Ta oli väga töökas ja kohusetundlik. See tema edasises elus oli väga oluline. Maria sündis 15. märtsil 1968. aastal. Tal olid väga armastavad vanemad ja ilus kodu. Maria ema oli kodune, isa tegi väga palju tööd ja oli tihti kodust ära. Ema rääkis Mariaga juba siis, kui ta oli alles ema kõhus. Ka hiljem arutas ta temaga kõike, mis päevakorras oli. Mariale meeldis, kui ema temaga rääkis, siis möödusid kõik hirmud ja ebamugavused. Maria arenes kiiresti. Iga kuu tõi uusi edusamme. Ta õppis ennast pöörama, pead tõstma, istuma, roomama, kõndima, ise lutipudeli hoidma jne. Sai aru sellest, mida talle öeldi. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  17. 17. nimi: kuupäev: INIMENEELUKAAR 2D1. Maria ja ta vanemate eluloost on esitatud 3perioodi. Missugust arenguperioodi üksikudtabelid esindavad? Mis on selle arenguperioodiarenguülesanne? Jätka tabelite täitmist. Maria läks 3-aastaselt lasteaeda. Tema maailmaks ei olnud 3–6 varajane enam ainult kodu. Ta pidi hakkama suhtlema paljude lastega lapsepõlv ja ka erinevate täiskasvanutega. Maria pidi aru saama lubatust ja keelatust. Reeglid olid tunduvalt tähtsamad kui enne. Samuti oli vaja aru saada, mis on hea ja mis halb. Lasteaia hakkas Maria rohkem näitama oma tahtmisi ja iseloomu. Ta tahtis uusi asju õppida, oma jõudu proovile panna. Lasteaia aastad olid ühed põnevad avastamise aastad. Tema fantaasia arenes suure kiirusega. Maria vanemad on juba pensionil. Nad elavad kahekesi maal. Kumbki ei käi enam tööl, aga kodus ja kodu ümber on tegemist palju. Maria isal nüüd rohkem aega margikogu jaoks ja ema saab tegeleda lilleaiaga. Tihti käivad külas Maria ja teised lapsed. Suvel on vanaema ja vanaisa juures laste lapsed. Koos käiakse loodust uurimas, tehakse maatöid ja räägitakse juttu. Kurb on aga, et sõpru on vähemaks jäänud, paljud sõbrad on haiged. Samuti ei liiguta enam nii palju ringi, et pidevalt üksteise juures käia. Jõud väheneb, haigused on tihedamad. Maria vanemad oskavad oma vanadust nautida. Kord aastas käivad nad reisimas, milleks neil enne kuidagi aega ei jätkunud. Maria on arvestanud ka sellega, et ükskord peab ta oma vanemad enda juurde elama võtma või ise maale minema, sest varsti võivad nad ise mitte hakkama saada. Nad jäävad nõrgaks, haigeks ja ei pruugi enam toime tulla. Varsti õppis Maria käima, jooksma, ronima, iseseisvalt sööma. Selgeks said paljud normid ja kindlaks kujunesid mõnedki hoiakud. Maria muutus juba palju iseseisvamaks. Ta õppis oma tahet kas läbi viima või maha suruma. Vanemad olid Mariaga väga kannatlikud ja mõistvad. Ema oli väga hoolitsev ja lubas Marial paljut läbi proovida. Isa oli karmim, tema seadis Mariale ka piirid, mida tohtis ja mida mitte. Keelatut põhjendati Mariale väga kindlameelselt ja väsimatult. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  18. 18. nimi: kuupäev: INIMENEELUKAAR 3 Parajalt paks mees1. Võrdle iseenda ja oma vanemate praegust eluperioodi. Täida oma parimatesVenni diagramm. aastates. mina vanemad2. Kirjuta märksõnadega, kuidas mõjutavad sind sinu ja su vanemate need erinevused? © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  19. 19. nimi: kuupäev: INIMENEINIMESE VALIKUD 1A1. Lugege paarilisega tekst läbi. 1944. aastal oli mu vanaema koos mu emaga Pärnus I ga mees on oma saatuse sepp sõjapaos. Rinde lähenedes püüdsid paljud eestlased ja oma õnne valaja. laevadega põgeneda. Minu vanaema koos minu 9-aastase Paul-Eerik Rummo emaga pidi ka laevaga Rootsi minema. Neil olid kohad ostetud, kuid nad ootasid isa, kes pidi nendega sadamas kokku saama. Kõik teised läksid laeva peale. Vanaema oli sunnitud otsustama - kas minna laevale ilma oma meheta või jääda teda ootama. Kõik laevad ei jõudnud üle mere Rootsi, kuid paljud siiski jõudsid. Mu vanaema jäi oma lapsega Eestisse. Hiljem selgus, miks isa ei tulnud ja nad laevalt maha jäid. Pärnu jõe sild pommitati puruks, mu vanaisa oli lihtsalt kaldale maha istunud, ega hakanud üle jõe ujuma.2. Arutage paaris teemal Kas inimese elutee on ette määratud? Pane kirja põhjendused. Jah Ei Kas inimese elutee on ette määratud ? Kokk u õt v e3. Võrrelge ülesande 2 põhjendusi teiste paaridega, kes lahendasidtöölehte Inimese valikud 1A. Lisa oma lehele veel põhjendusi, kuikuuled teistelt midagi tähtsat. Koosta kokkuvõte. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  20. 20. nimi: kuupäev: INIMENEINIMESE VALIKUD 1B1. Lugege paarilisega tekst läbi. Helle Meri, neiuna Pihlak, sündinud 14. märtsil 1949, on elukutselt näitleja. I ga mees on oma saatuse sepp Ta on kasvanud üles Harjumaal Rapla alevis sepa peres neljanda lapsena. Koolipõlves oli Helle Meri sportlik tüdruk. Eriti armastas ta korvpalli ja ja oma õnne valaja. kuulus mõnda aega ka Eesti noortekoondisse. Sport on siiani jäänud Helle Paul-Eerik Rummo Meri huvideringi.Pärast keskkooli lõpetamist astus Helle Meri lavakunsti õppima. Saanud 1972. aastal kutselise näitleja diplomi, mängis ta kakskümmend aastat Tallinnas Eesti Draamateatri laval. Eesti publik ja teatrikriitika võtsid Meri osatäitmised hästi vastu Helle. Tal on olnud edukaid rolle eesti klassikute August Kitzbergi ja Anton Hansen Tammsaare ning nüüdisaja eesti autorite Jaan Krossi ja Jaan Kruusvalli näidendites. Helle Meri on mänginud muusikalides, laste- ja estraadietendustes ning filmides. Eesti Draamateatri trupi liikmena on ta käinud ringreisidel ja külalisetendustel Riias, Vilniuses, Kiievis, Moskvas, Vladivostokis, Berliinis ja Torontos. Helle Meri loobus näitlejatööst 1992. aasta aprillis, kui tema abikaasa, Eesti välisminister Lennart Meri, määrati Eesti Vabariigi esimeseks sõjajärgseks suursaadikuks Soomes.2. Arutage paaris teemal Kas inimese elutee on ette määratud? Pane kirja põhjendused. Jah Ei Kas inimese elutee on ette määratud ? Kokk u õt v e3. Võrrelge ülesande 2 põhjendusi teiste paaridega, kes lahendasidtöölehte Inimese valikud 1A. Lisa oma lehele veel põhjendusi, kuikuuled teistelt midagi tähtsat. Koosta kokkuvõte. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  21. 21. nimi: kuupäev: INIMENEINIMESE VALIKUD 1C1. Lugege paarilisega tekst läbi. Leila sündis Venemaal Sulbani külas. Ta elas seal umbes kaks aastat, kuni I ga mees on oma saatuse sepp küla hakati lammutama. Enamus inimesi läks elama BAM-i aladele. BAMi aladel elas pere mitu aastat, Leila käis lasteaias. Mõnda aega elas Leila ka ja oma õnne valaja. Gruusias oma isapoolsete vanavanemate juures. Gruusias oli soe ja Leilale Paul-Eerik Rummo meeldis seal väga. Kui Leila oma ema ja isa juurde Venemaale tagasi läks, said nad mõnda aega koos elada. Siis tuli perel järjekordselt oma kodust lahkuda. Kolimise ajaks saadeti Leila Gruusiasse. Poole aastaga õppis Leila selgeks gruusia keele, et sõpradega rääkida. Kui ema Leilale järele tuli, ei tundnud Leila teda algul ära. Leila kolis koos emaga Eestisse, kus elasid tema emapoolsed vanavanemad. Kui nad olid end sisse seadnud, hakkas Leila õppima eesti keelt. See ei olnud kerge. Aastaga õppis ta keele selgeks ja läks Mäetaguse kooli esimesse klassi. Mäetaguse koolis käis ta kolm aastat ja õppis ainult viitele. Alates neljandast klassist läks Leila õppima Jõhvi Gümnaasiumi. Leila valdab hästi eesti ja vene keelt. Toime tuleb ta ka inglise ja gruusia keelega. Elukohaks on tal Kalina küla, kus ta elab koos oma emaga. Vahel käib ta Gruusias oma vanaemal külas.2. Arutage paaris teemal Kas inimese elutee on ette määratud? Pane kirja põhjendused. Jah Ei Kas inimese elutee on ette määratud ? Kokk u õt v e3. Võrrelge ülesande 2 põhjendusi teiste paaridega, kes lahendasidtöölehte Inimese valikud 1A. Lisa oma lehele veel põhjendusi, kuikuuled teistelt midagi tähtsat. Koosta kokkuvõte. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  22. 22. nimi: kuupäev: INIMENEINIMESE VALIKUD 1D1. Lugege paarilisega tekst läbi. Ester Kindlami elulugu algab Narvast. Tema isa oli Jõhvi mõisa möldri I ga mees on oma saatuse sepp poeg, kes läks Narva elama ja ehitas sinna maja. Narva oli siis tõusev linn, sest Kreenholm aina kasvas. Ester Kindlami kool oli eesti ühisgümnaasium, ja oma õnne valaja. mille ta 1935. aastal lõpetas. Sealt saigi Ester mõtte õppida gümnaasiumi Paul-Eerik Rummo eesti keele õpetajaks, eeskujuks üks pedagoog. Vene keelt ta kolmekümnendail aastail ära ei õppinud - polnud tarvis. Kuni 1940. aastani polnud Ester Kindlami õpiteel mingeid käänakuid. Tütarlaps oli hoolas ja tema siht selge. Ta sooritas kõik eksamid. Maailmakirjanduse õppejõud Gustav Suits oli väga nõudlik mees. Eksam kestis viis päeva järjest, neist esimesel oli viietunnine kirjalik eksam. Sakslaste aegu sai narvalanna ajutise, saksa ja eesti keeles kirjutatud diplomi. Nõukogude kord tunnistas selle aga kehtetuks ning nii tuli veel mitu aastat seda kõige õigemat teadust omandada. Alles 1947. või 1948 sai ta kätte diplomi, mis polnud ajutine ja mis oli nii eesti- kui venekeelne. Selleks ajaks oli Ester Kindlam abiellunud ja pojagi sünnitanud, oli ka tööinimeseks saanud.2. Arutage paaris teemal Kas inimese elutee on ette määratud? Pane kirja põhjendused. Jah Ei Kas inimese elutee on ette määratud ? Kokk u õt v e3. Võrrelge ülesande 2 põhjendusi teiste paaridega, kes lahendasidtöölehte Inimese valikud 1A. Lisa oma lehele veel põhjendusi, kuikuuled teistelt midagi tähtsat. Koosta kokkuvõte. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  23. 23. nimi: kuupäev: INIMENEINIMESE VALIKUD 2 K ui püüad kõigest väest, saad üle igast mäest!1. Loe. Inimese arengut mõjutavad pärilikkus keskkond ta ise Areng sõltub pärilikkuse ja keskkonna koosmõjust. Ka inimesel endal on oluline osa elutee kujundamisel. Rännates eluteel, jõuab inimene pidevalt ristmikele. Igal teelahkmel tuleb langetada otsus, kuhu liikuda. Vahel on vaja juhatust, et valida õige teeharu. Valiku teeb ja otsuse langetab inimene ise. Sageli tundub lai ja sile tee meeldivam, aga soovitud eesmärgile viib hoopis kitsas ja konarlik rada. Inimese elus on tähtis suund - eesmärk, mille poole pürgida ja mille nimel tegutseda.2. Kirjuta a) 3 näidet selle kohta, mida oled oma elutee kujundamiseks ette võtnud ja b)2 näidet selle kohta, kuidas su saatust on mõjutanud keegi teine.3. Kuidas sa suhtud oma ebaõnnestumisesse? Kas ebaõnn on saatus või õppetund? Toonäiteid. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  24. 24. nimi: kuupäev: INIMENEINIMESE VALIKUD 21. Vaata puu pilti. Otsi seoseid oma eluteega: esivanemad, lapsepõlv, valikud…Kirjuta pildi alla, peale või kõrvale sobivaid märksõnu. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  25. 25. nimi: kuupäev: INIMENEKIINDUMUSSUHTED 1A See on imelik ja1. Sõnasta küsimus, millele lapsed on vastanud nii: imeline tunne. • See on asi, mis teeb inimese elavaks. • See on punane. • See on imelik ja imeline tunne. • See on, kui keegi hoolib ja on hea. • Seda vist küll keegi ei tea. • See on usaldus, mis iial ei kao.Mis on ?2. Kuidas vastaks sellele küsimusele auto, kormoran, molekul, kompass, vanaisa? Sõnasta vastused.Auto:Kormoran:Molekul:Kompass:Vanaisa:3. Leia kolm kaasõpilast, kes täitsid sama töölehte. Võrrelge 1. ja 2. tööülesande lahendusi. Valige välja kõige põnevamad küsimuste ja vastuste paarid.I. Vastus: Küsimus:II. Vastus: Küsimus:III. Vastus: Küsimus:IV. Vastus: Küsimus:V. Vastus: Küsimus:Armastust võib tunda erinevate inimeste ja ka asjade vastu. Armastusel on ka palju alaliike:inimesearmastus, enesearmastus, loomaarmastus, loodusearmastus, tööarmastus, kodumaa-armastus vm. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  26. 26. nimi: kuupäev: INIMENEKIINDUMUSSUHTED 1B1. On väga palju erinevaid viise, kuidas armastada. Täida lüngad. Näiteks võib armastada nii, nagu Pipi armastas Tommyt ja Annikat, nagu Tommy ja Annika armastasid Pipit, nagu Pipi armastas vabadust, nagu sinu ema armastab_________________________, nagu ___________________ armastab diivanit, nagu ___________________ armastab oma koera, Mu kallis diivan! nagu munk armastab _____________________, nagu ___________________ armastab Juliat, nagu ___________________ armastab elu, nagu sina armastad iseennast nagu _______________________________________________________________2. Kellest/millest räägitakse, kui räägitakse armastusest? Koosta loend. Leia vähemalt kümme sõnapaari.Pipi – vabadus, naaber – miljonimäng,3. Loe tekst läbi. Mõtle eelmisele kooliaastale ja pane kirja need asjad, mis sulle on meeldinud, mida oled armastanud.Armastusest ei pääse keegi, isegi koolis. Armastus lihtsalt seisab koolimaja uksel. Ta eikavatsegi sealt kuhugi minna. Armastus on uksel ja saab kätte kõik, kaasa arvatud hilinejad,direktori ja sööklatädid. Sa pole nõus? Sest koolis pole armastusest kippu ega kõppu?Alguses võib tõepoolest tunduda, et kool on ainult tuupimine ja piimasupp. Tegelikultkoosneb kool natuke tuupimisest, natuke piimasupist ja natuke armastusest. Armastust võibseal teinekord isegi päris palju olla. Eva Koffi järgiNäide: pinginaaber, kellega saab kõigest rääkida VÕI õpetaja, kelle tunnid on alatihuvitavad ja kes kuulab meid VÕI vägev lõke VÕI loodusfilm, mida suvel laagris vaatasime © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  27. 27. nimi: kuupäev: INIMENEKIINDUMUSSUHTED 2 Kui prooviks hoopis joonistada armastust ... Huvitav, mis värvi ta on? A rmastusest ei pea rääkima ega kirjutama, tema peale ei pea näpuga näitama – kui ta on kohal, saab inimene sellest niigi aru. Seda on TUNDA.Armastusest kirjutatakse hirmus palju – kirjutatakse armastuskirju, armastusromaane jaarmastusluuletusi. Ooperites, muusikalides ja popplauludes peaaegu muust ei lauldagi.1. Arutage paarilisega, miks kirjanduses ja kunstis ja muusikas nii palju armastusest räägitakse. Kirjuta kolm väidet.2. Kujuta ette, et oled kas a) keskaegne rüütel, kes soovib võita oma südamedaami tähelepanu, või b) kõrgest soost daam, kes tahab vastata rüütli armastuskirjale. Kirjuta cinquain armastusest. RMASTUS 2 omadussõna 3 teonime4-sõnaline lause kokkuvõttev sõna3. Moodustage rühmad, kus on kas ainult rüütlid või ainult daamid. Kuulake kõigi rühmaliikmete luuletusi.4. Koostage oma rühma cinquain: 1) koostage loendid (4) iga rea jaoks sobivatest sõnadest; 2) valige ühiselt iga rea jaoks parimad sõnad ja 3) kirjutage need suurele lehele. Otsustage, kuidas te luuletuse kogu rühmaga klassile ette kannate. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  28. 28. nimi: kuupäev: INIMENEKIINDUMUSSUHTED 31. Leia isa lausele “Kuule, poiss! Kui ma sind veel katusel näen, hakkavad laksud lendama!” sobiv seletus. Põhjenda oma A rmastusest räägitakse otse ja ümbernurga. valikut paarilisele. Ma kardan, et sa võid katuselt alla kukkuda. Miks sa teed keelatud asju! Ma armastan sind. Ma ei taha, et sinuga midagi halba juhtub. Ometi saan sind karistada! Hea põhjus oma halba tuju sinu peale välja valada.2. Kirjuta enda jaoks olulisele inimesele kiri. Väljenda ilus minu joonistatud mark: oma hoolimist otse või ümbernurga, nii nagu sulle paremini sobib. Jälgi kirja vormistamise reegleid: pöördumine adressaadi poole, kuupäev ja kirja kirjutamise koht jne. kirjutamise koht ja aeg pöördumine 2004 EESTI 6,50 © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  29. 29. nimi: kuupäev: INIMENEKIINDUMUSSUHTED 41. Arutage paarilisega ja pane kirja kõikvõimalikud halvad ja kurvad asjad, mis seostuvad armastusega. A rmastus on tihtipeale OHTLIK ja HIRMUS – nagu peaaegu kõik suured asjad. K ui on armastus, võib alati midagi JUHTUDA. Et armastust kogeda, peab olema julgust RISKIDA.2. Kirjuta, mida head võib inimesega juhtuda, kes armastab või keda armastatakse. Inimesearmastus on kogu muu armastuse alus. Kui inimene ei armasta teisi inimesi enda ümber, ei suuda ta armastada ka iseennast, oma tööd ja tegevust. Enesearmastus – kui inimene ei armasta iseennast, siis ei suuda ta armastada ka teisi inimesi enda ümber, sest madal enesehinnang ning alaväärsustunne lasevad mõelda ainult iseendast ega lase sulada tõelistesse ja omakasupüüdmatutesse suhetesse. Ma armastan sind! © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  30. 30. nimi: kuupäev: INIMENEERINEVAD GRUPID JA INDIVIIDI OSA NENDES 11. Tuleta meelde vajaduste püramiidi. Kirjuta püramiidile vajaduste liigid. Oo, ma vajan sind!Suhtlemine ja vajadus teistega suhelda kuulub inimese põhivajaduste hulka. Kõike, midainimene vajab, saab ta vaid väga paljude üksteisest sõltuvate inimeste tegevuse tulemusena.Inimesel on vaja kuuluda erinevatesse gruppidesse ehk rühmadesse.Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, ! kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid; ! kes suhtlevad omavahel; ! kes tunnevad, et nad kuuluvad ühte ja on vastastikku seotud; ! kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad üksteist vajavad.2. Millistesse gruppidesse kuulud Sina? Olulisemad grupid kirjuta endale lähemale, vähemolulised aga endast kaugemale. MINA © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  31. 31. nimi: kuupäev: INIMENEERINEVAD GRUPID JA INDIVIIDI OSA NENDES 21. Gruppe võib liigitada mitmete tunnuste abil. Too iga liigitusaluse juurde näiteid.D Suuruse alusel. (Väikseim grupiliikmete arv on 2.)D Moodustumise viisi alusel. Formaalsed grupid, ametlikud grupid on moodustatud kellegi poolt. Mitteformaalsed grupid, mitteametliku grupid, millesse koondutakse ühise huvi, vastastikuse sümpaatia alusel. Mitteformaalsed võivad muutuda ka formaalseteks ja vastupidi!D Kokkukuuluvustunde alusel. primaarsed (esmased) grupid - suhted väga lähedased, isikliku ja küllalti püsivad. sekundaarsed (teisesed) grupid - moodustatud teatud eesmärgi saavutamiseks.2. Kas inimene saab kuuluda ainult ühte gruppi? Põhjenda!Kui mingi grupi kehtivad reeglid, normid , kombed ja väärtused muutuvad inimesele erititähtsaks, siis seda gruppi nimetatakse referent- e. etalongrupiks.3.Too näiteid etalongruppide kohta. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  32. 32. nimi: kuupäev: INIMENESUHTLEMISE ABC 11. Kirjelda 5 lausega maailma, milles I nimene vajab teist inimest, tundmaks ennast. inimesed omavahel ei suhtle? Tommy Tabermann Inimest panevad tegutsema vajadused. Ei saa elada õhuta, veeta, magamata ja peavarjuta. Inimesel on ka psühholoogilisi vajadusi, nagu näiteks suhtlemine teiste inimestega. Me suhtleme suhtlemisvajaduse tõttu, aga ka selleks, et teisi vajadusi rahuldada.2. Pane kirja juhtumeid, kohti, kus inimene suhtleb. Täienda loendit rühmaarutelu järel.Näide: Kaupluses - küsib hinda, toote omadusi.3. Kirjuta, milliseid vajadusi saame rahuldada suheldes, milliseid ilma suhtlemiseta. Suhtlemisega Suhtlemiseta Ühise ruumi õhutamine – millal seda Hingamine teha? © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  33. 33. nimi: kuupäev: INIMENESUHTLEMISE ABC 2 Inimestevaheline suhtlemine e. kommunikatsioon on võimatu, kui üksteisest midagi ei teata. Suhtlemine eeldab partneri(te) olemuse, tunnete, mõtete, elamuste tunnetamist. Inimestevaheliseks suhtlemiseks ja suhete loomiseks on vaja, et inimesed julgeksid iseendast rääkida – julgeksid ennast avada. Eneseavamine sõltub sellest, kas inimene on meile lähedane või mitte. On kindlaks tehtud, et inimesi, kes end mõõdukalt avavad, hinnatakse rohkem. Oluline on oma seisukoha väljaütlemine. Oluline on kuulamine.1. Kirjelda, missugune on sulle lähedane inimene?Abivalmis,2. Mida sa ootad lähedaselt inimeselt?Usaldust ja lubadustest kinnipidamist,Meist igaüks on kui aken, millel neli väikest ruutu: AVATUD ALA: endale ja teistele PIME ALA: endale võõras, teistele teatud ning tuntud (omadused, hoiakud, teada ja tuntud (omadused, tunded jm, tunded, käitumisviisid) mida teised sinu juures tajuvad, kuid sa ise ei arva endal neid olevat) VARJATUD ALA: endale tuntud, TUNDMATU ALA: Endale ja teistele teistele võõras (Omadused, tunded, mis võõras (jooned, mis tavaolukordades ei sul on, kuid mida tahaksid teiste eest ilmne) varjata) A. Millised alad, millised ruudud on olulised selleks, et paremini teistega suhelda? Miks? B. Kas „ruudud“ on alati ühesuurused ja püsivad? Millest see sõltub? © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  34. 34. nimi: kuupäev: INIMENESALLIVUS 11. Selle alusel, kuidas inimene tajub maailma ja suhtub kaasinimestesse, võime eristada kahte moodi inimesi: mustvalge maailmapildiga inimesed ja mitmevärvilise maailmapildiga inimesed. Kirjuta järgnevad omadused sobivasse lahtrisse.ei jaga kõike ümbritsevat ainult heaks ja halvaks; jagavad kõik filmid õnnestunuteks jaebaõnnestunuteks; kasutavad isikute ja asjade kirjeldamisel mitmekesist sõnavara; näevadelus ainult head või halba. Must-valge maailmapildiga inimesed Värvilise maailmapildiga inimesedVärvilise maailmapildiga inimesed suhtuvad ümbritsevasse tolerantselt, sallivalt.Tähtsaim omadus, mis iseloomustab tolerantseid inimsuhteid, on aktsepteerimine.Teiste inimeste mõistmiseks ja aktsepteerimiseks on oluline empaatiavõime.2. Ühenda mõiste sobiva selgitusega. teise inimese, tema seisukohtade ja TOLERANTSUS maailmapildi vastuvõetavaks tunnistamine või heakskiit sallivus/ - eri inimeste erinevate hoiakute, EMPAATIA suhtumiste, väärtushinnangute tunnistamine kaasaelamisvõime, võime mõista teise inimese AKTSEPTEERIMINE tõelisi tundeid, oskus panna end teise inimese olukorda © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  35. 35. nimi: kuupäev: INIMENESALLIVUS 21. Loetle olukordi, kus oled kohanud sallimatust.2. Arutage paarilisega loendite põhjal, kas sallivust on võimalik õppida. Pane kirja oma seisukoht ja selle põhjendus.3. Pane kirja põhjused, mille pärast sinu arvates tuleks teist inimest enda kõrval sallida?4. Iseloomusta inimest, kes sinu arvates on teiste suhtes salliv? Miks te jagelete! Nagu koer ja kass! © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  36. 36. nimi: kuupäev: INIMENEEMPAATIA1. Lugege paarilisega lugu karupoja pimeduse kartusest.K aruema kallistas oma poega ja pani ta pehmessevoodisse magama. Sättis pojakesele teki mõnusalt peale jasoovis head ööd! Siis kustutas karuema tuled ja istuspraksuva kamina ette raamatut lugema.“Ema, ma kardan, siin on nii pime,” hüüdis arglik hääl toanurgast.“On jah pime,” ütles karuema ja pani väikese öölambi põlema. Karupoeg pani silmad kinnija karuema läks tagasi kamina ette raamatut lugema.“Ema, ma kardan, toa nurgad on nii pimedad.” Raamat oli küll väga põneva koha pealtpooleli, aga karuema läks ja pani laetule põlema. “Nüüd on palju valgem!” julgustaskaruema karupoega ja hakkas uuesti raamatut lugema.“Ema, mul on hirm. Akna taga on väga pime.”“Oi jah, on tõesti pime.”Karuema võttis karupoja sülle ja astus uksest õue. “Vaata, poja, seal kõrgel särab kuu japaljud-paljud tähed annavad meile valgust ….” Karupoeg nohises juba jupike aega ema soojas süles ja kuulis vaid ema hääle rahustavatüminat. Suur hirm oli ema turvalises kaisus saanud värviliseks unenäoks.2. Loe väiteid. Iga väite juurde kirjuta oma mõtted, ideed, mälestused, seosed, mis väidet lugedes tekivad.Sõna ei ole alati kõikvõimas.Headus ei ole alati ratsionaalne, mõistuspärane.Vanemad panevad laste jaoks küünlaid põlema. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  37. 37. nimi: kuupäev: INIMENEKOOSELU NORMID JA SEADUSED 11. Kirjuta 5-lauseline lugu, kasuta selles sõnu õigus, õpilane, roll, juhtimine.2. Moodustage 4-5-liikmelised rühmas. Lugege üksteisele oma lood ette. Valige välja kõige erilisem, leppige kokku, kuidas seda teistele rühmadele tutvustada. Esitage lugu klassile.3. Loe läbi järgnevad väited. Märgi lause ette + , kui oled väitega nõus. Norm tuleb ladinakeelsest sõnast reegel või juhis. Grupil pole oma liikmete suhtes mingeid ootusi. Seadused on vabatahtlikuks täitmiseks. Juhi roll rühmas on vähetähtis. Normid aitavad grupil jõuda ühtsete tulemusteni. Liikluseeskirjad on universaalsed normis, mis on kõikidele täitmiseks.4. Loe teksti. Kontrolli oma hinnanguid eelmise ülesande väidetele. Grupil on oma liikmete suhtes alati teatud ootused. Grupp juhib, koordineerib ja kontrollib liikmete tegevust normide abil. NORM on grupi liikmete poolt ühiselt vastu võetud käitumisstandard, mille alusel hinnatakse oma tähelepanekute paikapidavust, tunnete ja käitumise vastuvõetavust. NORM erinev universaalne kehtib ainult teatud rühmas, maksab kõikide puhul ühtmoodi (perekond, skaudirühm jne) (liikluseeskirjad jms) SEADUSED on selgelt paika pandud, täpselt sõnastatud ja tavaliselt kirjalikult esitatud normid, mille täitmine on kohustuslik. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  38. 38. nimi: kuupäev: INIMENEKOOSELU NORMID JA SEADUSED 2 Seadused määravad, mis on lubatud ja mis keelatud. Seadused juhivad vastava rühma kõikide liikmete käitumist. Normide mõte on toetada ja kinnistada käitumist. See kergendab ühist tegevust ja vähendab ühist tegevust takistavat käitumist. Inimesel on rühmas või kambas alati mingi positsioon ehk asend. See on koht teiste liikmete seas, millega kaasnevad teatud õigused ja kohustused.1. Mõtle õpetaja erinevatele positsioonidele erinevates olukordades, erinevates gruppides. (Nt õpetaja tunnis, õpetaja-ostja.) Kirjuta märksõnad õpetaja positsiooni kohta.2. Joonista siia oma rollikaart: Näide: koristaja poeg sõber Deniss armunu väikevend3. Hinda oma rolle.! Kas sinu positsioon grupis on alati ühesugune? Tõmba laineline joon alla rollile, mille positsioon on kõrgem.! Kas sinu rollid elus on ühesuguse tähtsusega? Jooni alla need rollid mis on sulle tähtsamad.! Milline on sinu lemmikroll? Märgi see ringiga.! Milline on sulle kõige vastumeelsem roll? Joonista sellele rollile raam ümber.4.Tee kokkuvõte oma rollikaardist. Kirjelda, kuidas sa käitud erinevates rollides. Kirjelda oma tundeid a) kõige vastumeelsemas rollis, b) kõige meeldivamas rollis. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  39. 39. nimi: kuupäev: INIMENEKOOSELU NORMID JA SEADUSED 3 Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olevale inimesele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks.Formaalses grupis või organisatsioonis on põhirollide jaotus ametlik, mingite olulisteülesannete täideviijad kas valitakse või määratakse. On rolle, mille täitmisega on seotud suurvastutus, milles tuleb kõikide huvides lahendada keerulisi ja vastutusrikkaid ülesandeid.1. Too näiteid ametlikest rollijaotustest:Rühmas on keskne juhi roll. Mida keerulisemaid ülesandeid grupp täitma peab, sedavajalikum on hea juhi olemasolu ja seda kõrgemad nõudmised juhile esitatakse.2. Loetle rollid, mida oled rühmatöös täitnud. Kirjuta iga rolli juurde, missugused olid ülesanded.3. Moodustage 4-5-liikmelised rühmad ja arutage, millised rollid aitaksid rühmatööd teha tulemuslikumalt?4. Kirjuta hinnang ja soovitused rühmatöö reeglite ja rollide kohta. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  40. 40. nimi: kuupäev: INIMENESUHTLEMISE TASANDID 11. Kirjelda, kuidas sa nende inimestega suhtled? Võid valida sobiva vastusevariandi ülesande lõpust või kirjeldada suhtlemist oma sõnadega. Täpsusta igast paarist ka suhtluspartner – tõmba talle ring ümber.Näide:Ema /isa – tavaliselt ema küsib igapäevaseid kooliasju ja mina vastan. Kui ma olen emapeale solvunud, siis ei vaata ma talle otsa. Kui mul on aga suur mure, siis lähen ise emagarääkima. Häid asju teatan tavaliselt kohe, kui koju jõuan.Vanaema/vanaisa -Õde/vend -Sõbranna/sõber -Koolikaaslane -Oma rühmakaaslane (klassis) -Aineõpetaja -Tuttav poemüüja -/ räägin talle ära oma mured / kui kohtan, siis teretan, kuid pikemalt ei räägi / kui mina küsin,siis tema vastab ja kui tema küsib, siis mina vastan / toetame üksteist, jagame muresid, agakõiki saladusi ei räägi / räägime üksteisele kõik ära, arutame koos edasisi plaane / vahetamehäid mõtteid, abistame üksteist, toetame üksteist / saan rääkida talle ka oma tunnetest / © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  41. 41. nimi: kuupäev: INIMENESUHTLEMISE TASANDID 2 SUHTLEMINE on teise inimese tajumine ning teabe vahetamine, mille käigus inimesed üksteist mõjutavad.Suhtlemine e teabevahetus võib toimuda viiel tasandil. Vastavalt sellele, milline on teate sisuja kes on teate edastaja, kes on teate vastuvõtja. Tava- väljendite Faktidevahetamine Mõtete ja esitamine ideede Tunnete ja avaldamine tundmuste Usalduse tasand väljendamine (pihtimuse tasand)1. Kirjuta iga ringi alla isikuid, kellega sa vastaval tasandil suhtled.2. Vaata pilti ja otsusta, kas suhtlemistasandi valik sõltub ka sellest, kellena või missugusena inimene oma suhtluspartnerit näeb.Nii näen mina, Niisugune on Niisugune on Niisugune on Niisugusena Niisugusena näebAnna, ennast. Anna ema Anna isa Anna väikese näeb Annat Annat klassi arvates. arvates. õe arvates. koer Muki. popim poiss. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  42. 42. nimi: kuupäev: INIMENESUHTLEMISE TASANDID 3 (LAPSE)VANEM LAPS MINA TÄISKASVANUNeed on kolm tasandit, mida me suhtlemises teistega kogu aeg kasutame.1. Arutage rühmas ja pange kirja näited ja järelduseda) lapseliku käitumise ja suhtlemise kohta,b) vanemliku käitumise ja suhtlemise kohta,c) täiskasvanuliku käitumise ja suhtlemise kohta.2. Ühenda noolega suhtlemistasandi kirjeldus ja nimetus.Suhtleja näitab nii oma kõne sisu kui ka hääletooni ja miimikaga, et ta LAPSEon teisest kõrgemal. Ta võib olla nii toetaja kui aitaja või ka karm ja TASANDkuri, kes noomib, karistab, on range. Tunneb end vastutavana.Suhtlemispartnerisse suhtub kui võrdsesse. Suhtlemine on asjalik, vähe TÄISKASVANUemotsionaalne, lahendusi pakkuv. Vastutust jagatakse. TASANDSuhtlemine võib olla sõbralik ja suhtluspartnerisse suhtutakse kuivõrdsesse. Või asetatakse end partnerist madalamale, tuntakse sõltuvust VANEMAteisest inimesest. On palju emotsioone ja spontaansust. Ei võeta TASANDvastutust. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  43. 43. nimi: kuupäev: INIMENESUHTLEMISE TASANDID 4: HARJUTUS PAARIDES1. Lugege erinevaid kommentaare. Leidke iga olukorra kohta erinevate tasandite kommentaarid. Märgi lünka vastav täht: L – lapse tasand, V – vanemlik tasand, T – täiskasvanu tasand Mis kell on? Mis kell on? Auh, auhh!___: Peaksid ise kella kandma, siis sul poleks vaja teisi inimesi tülitada.___: Kell on kaksteist.___: Tühja sest kellast, mängime ikka lõpuni! Lähme sööme kooki!___: Minul pole praegu isu, aga kui sina tahad, siis võime küll kohvikusse minna.___: Oi, kui ilusad koogid! Võtame jah!___: Sa ei tohiks, sa lähed niiviisi paksuks! Kostab vali kaasaegne muusika!___: Tahaks tantsida!___: Igasugust rämpsu need tänapäeva noored ka kuulavad!___: Muusika on minu jaoks liiga vali, panen toa ukse kinni.2. Arutage, kuidas kommenteeritaks olukorda vanema (V), täiskasvanu (T), lapse tasandilt (L). Mul kadus mobiiltelefon ära!V-T-L- Sõber jääb kohtumisele hiljaksV-T-L- Lähme matkale!V-T-L- © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  44. 44. nimi: kuupäev: INIMENESUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU I lt ausalt, muidu saad kokk u vale inimese, Püüa ülesandeid täita võimaliku keda tegelikult polegi olemas. Me kõik vaatame peeglisse. Vahel mitu korda päevas. Teinekord aga ainult hommikul hambaid pestes. Juhtub ka, et suvel matkal olles ei näe me enda peegelpilti mitu nädalat. Kui aga hinges justkui keegi kraabib ja torgib, tahaks tundide kaupa peegli ees istuda, et ometigi aru saada, KES MA OLEN?1. Vaata peeglisse. Kujuta ette, et sa näed endale otsa vaatavat inimest esimest korda. Kirjelda teda võimalikult täpselt.2. Vaata veel oma peegelpilti. Kujuta ette, et sa saad salvestada kõik selle inimese, st iseenda tunded, mõtted ja unistused. Pane kirja vähemalt kümme mõtet, tunnet, unistust, mis sa salvestasid.3. Nüüd oled sa iseenda vari. Jäljendad kõiki igapäevaseid tegusid. Pane kirja vähemalt kümme tegemist oma eelmisest nädalast. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  45. 45. nimi: kuupäev: INIMENESUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU II Kui me püüame aru saada, kes me oleme, ei jõua me siiski ühe ja õige vastuseni. Midagi jääb alati puudu. Aga seda tasub küsida. Enda käest. Julgelt ja iga päev.1. Tõmba joon alla väidetele, millega sa oled nõus.Ma pean endast lugu sellisena, nagu ma olen.Ma olen sellise välimuse ja oskustega ja see on loomulik.Ma pole täiuslik, kuid pean endast lugu ja püüan paremaks saada.Ma olen vilets, võrdlen end teistega ja pole rahul, et ma olen selline, nagu olen.Mul pole tugevaid külgi ja uusi asju ei õpi ma niikuinii ära.Ma olen teistega võrdväärne.Ma lahendan probleeme ja teen otsuseid ise. Ma vastutan ise.Ma parem ei ütle midagi, sest äkki ütlen vale asja.Ma tunnen oma tugevaid külgi. Mida ma ei oska, seda võin (tahan) juurde õppida.Ma ütlen oma arvamuse välja, sest mul on õigus oma mõtteid välja öelda. Inimese suhtumine iseendasse määrab suuresti tema suhtumise ümbritsevasse (erinevatesse inimestesse ja olukordadesse) ning mõjutab oluliselt tema tulevikku. Hea läbisaamine enda ja teistega tugineb kolmel põhilisel hoiakul: enesearmastus, sallivus ja eneseusaldus.2. Täida lüngad.Enesearmastus ei tähenda egoismi, vaid enese tunnetamist ………….., tubli ja võrdsena. Seeon tingimusteta enesearmastus, kus ei ole vaja pidevalt võidelda, et saada teistelt………………... (Tingimuslik enesearmastus tähendab, et pead endast lugu vaid siis, kuioled saanud millegagi ……………… hakkama ja sind on teised selle eest tunnustanud,kiitnud.) Sallivus nii enese kui ka teiste vastu …….................... võimaluse enesearmastuseks. Kuima sallin ennast sellisena, nagu olen, siis on mul võimalik ka endast …………. ………..Inimesed on erinevad. Ma austan ka teiste erinevust. Eneseusaldust ei saa ………………… enesearmastusest ja sallivusest. Kui ma peanendast lugu, siis ma …………. eksida, sest inimesed ………. eksivad. Kui ma eksingi, siispüüan ………….. oma vigu parandada. Kui ma aga “olen vilets”, siis ma …………. endaleeksimist lubada, sest see teeb mind …………………………... Negatiivse enesehinnangugainimene otsib …………….. maailmast enda sobimatuse märke. Ta näeb neid …….. sealgi,kus neid tegelikult pole. Näiteks tõlgendab kaaslase naeratust …………….., kuigi see niipole. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  46. 46. nimi: kuupäev: INIMENESUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU III1. Kirjuta, mida arvad oma elust? (Oled sa eluga rahul? On sul kõik, mida vajad eluks? Meeldib sulle see, mis sinuga toimub/juhtub? Soovid sa, et midagi oleks teisiti?) Enesehinnang on tunne, mis näitab kui väärtuslikud, head ja pädevad me enda arvates oleme. Kui hindad end heaks, on sinu enesehinnang kõrge ja sul on hea enesetunne. Madal enesehinnang näitab, et sa ei pea end armastuse ja lugupidamise vääriliseks. Enesehinnangu aluseks on sinu mina-pilt. Mina-pildil on suur mõju sellele, mida tunned ja kuidas toimid. Sinu arusaamine endast (milline sa enda arvates oled) on selline, milline sa tahad olla ja millisena end teistele näidata tahad.2. Koosta enesehinnangu kohta meenutamisspikker.3. Selgita oma sõnadega skeemi. Positiivne Negatiivne mina–pilt mina–pilt Minu elu on Minu elu MINU KÄTES SÕLTUB TEISTEST © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  47. 47. nimi: kuupäev: INIMENESUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU IV M a olen see, kes ma TAHAN olla, ja see, kuidas näevad mind mu SÕBRAD. Kui sa väga tahad, siis sul on võimalus muutuda. Sul on võimalus ISEENDALE NATUKE ROHKEM (VÕI VEEL ROHKEM) MEELDIMA HAKATA.1. Pane kirja kõikvõimalikke asju, mida sa oskad.Näide: Laulda, sõpru naerma ajada, jalgrattaga sõita, liita ja lahutada ...2. Pane kirja, mida sa tahaksid veel osata.Näide: Rulaga sõita, vabalt eesti keeles rääkida, aidata oma sõpra, kui tal on raske ...3. Kirjuta ringi keskele oskus, mida sa tahaksid selgeks saada, või omadus, mida tahaksid enda juures muuta. Ringi ümber kirjuta tegevusi, mida sa peaksid tegema, et saada, mida tahad. Seejärel nummerda tegevused tähtsuse järjekorras. Skeemi alla kirjuta esimene tegevus, mida saad teha KOHE (täna, homme, järgmisel nädalal, sel suvel) Näide: tõus en hom 10 min va mikul rem st kooli õpin pära Laiskus kohe ära unistan vähem teen ro hkem su htleja tiivsem olen ak 1. tegevus: Täidan inimeseõpetuse töölehe lõpuni ja alles siis vaatan aknast välja. © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  48. 48. nimi: kuupäev: INIMENESUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU V Vastutustunne on enesearengu seisukohalt üks tähtsamaid isiksuseomadusi. Kes ei tunne otsest vastutust oma tuleviku ning selle kujundamise eest, ei saa rääkida endast kui ennast pidevalt arendavast, ennastjuhtivast ning eluaegsest õppijast. Vastutuse teadvustamine on arusaamine oma tegude mõttest, nende tagajärgedest endale ning teistele. Eksisteerib kahte tüüpi vastutust: sisemine ja välimine. Vastutustunde määra alusel on võimalik eristada sotsiaalselt küpseid ning ebaküpseid isiksusi.1. Leidke paarilisega näiteid sisemise ja välimise vastutuse kohta? Pange neist mõned kirja. Kirjuta sisemise ja välimise vastutuse kohta kokkuvõte.2. Kirjuta, mida tähendab vastutus erinevas eas inimestele?3.Kirjuta mõned näited selle kohta, kuidas sina vastutad oma tuleviku eest? © KEELEKÜMBLUSKESKUS
  49. 49. n i m i: kuupäev: INIMENE SUHTUMINE ENDASSE, TEISTESSE JA OMA TULEVIKKU VI Pane luuletuse iga salmi mõte oma sõnadega kirja. MINU KÕNNITEE SEES ON AUK Portia Nelson Näide: Ma olen raskes olukorras ja teen vea. Olen segaduses ja ei oska kuidagi käituda. Süüdistan M a jalutan mööda tänavat. Kõnnitee sees on sügav auk. olukorras kõiki teisi. Enne kui olukord laheneb, kulub väga palju aega. Ma kukun sisse. Ma olen eksinud….ma olen abitu. See pole minu süü.Väljapääsu leidmiseks kulub terve igavik. Ma jalutan mööda sedasama tänavat. Kõnnitee sees on sügav auk. Ma teesklen, nagu ei näeks seda. Ma kukun jälle sisse.Ma ei suuda uskuda, et ma olen samas kohas. Kuid see pole minu süü. Välja pääsemine võtab ikka kaua aega. Ma jalutan mööda sedasama tänavat. Kõnnitee sees on sügav auk. Ma näen, et see seal on. Ma kukun siiski sisse. See on harjumus. Mu silmad on avatud. Ma tean, kus ma olen.See on minu süü. Ma saan kohe august välja. Ma jalutan mööda sedasama tänavat. Kõnnitee sees on sügav auk. Ma lähen ümber selle. Ma jalutan ühel teisel tänaval. © KEELEKÜMBLUSKESKUS

×