Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Projektijuhi e-kooli näidismaterjal - tekst

1,632 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Projektijuhi e-kooli näidismaterjal - tekst

  1. 1. 3.10  Riskijuhtimise  protsess     Riskijuhtimine  on  protsess,  mis  sõltub  projekti  kestusest  ja  keerukusest  ning     selle  protsessi  etapid  on  ära  toodud  järgmisel  joonisel.     Riskijuhtimise     plaanimine         Riskide     Riskide   monitooring  ja     määratlemine   kontroll           Kommunikatsioon       Riskide       Meetmete   analüüs     kavandamine     Kvalitatiivne  analüüs     Kvantitatiivne  analüüs     Joonis  1  Riski  juhtimise  protsess     Riskijuhtimise   protsess   kujutab   endast   suletud   ringi,   mida   läbitakse   projekti   jooksul  korduvalt.  Riskijuhtimise  plaanimine  seisab  väljaspool  ringi  seepärast,  et   plaan   koostatakse   projekti   alguses   ja   seda   kohandatakse   projekti   käigus   ainult   vastava   vajaduse   tekkimisel.   Siiski   kasutatakse   riskijuhtimise   plaani   üpris   tihti.   Seda  siis,  kui  otsitakse  küsimust  mõnele  riskidega  seotud  küsimusele  või  siis,  kui   projekti  meeskonnaga  liitub  uus  liige,  keda  on  vaja  välja  õpetada.       Kõige   olulisem   samm   riskijuhtimise   protsessis   on   riskide   määratlemine,   sest   ainult   neid   riske,   mis   on   määratletud   saab   analüüsida   ja   ainult   nendega   saab   midagi   ette   võtta.     Pidev   kommunikatsioon   on   aga   riskijuhtimise   protsessi   keskne   element   millega   tuleb   tegeleda   pidevalt.   Seetõttu   ei   asu   see   mitte   ringis   koos   teiste   protsessi   etappidega   vaid   keskel.   Juba   ainuüksi   see,   et   riskidest   teavitatakse,  aitab  nende  vähendamisele  kaasa.     Riskijuhtimise  plaanimine  määratleb  ära  kuidas  viiakse  riski  juhtimist  projektis   ellu.  Millised  on  vastutusvaldkonnad,  milliseid  protsesse  kasutatakse  ja  milliseid   tegevusi  teostatakse.     Riskide  määratlemine  peab  välja  tooma  need  ohud  ja  võimalused,  mis  on  seotud   üksikute   tööde,   etappide   või   kogu   projektiga.   Riskide   määratlemise   käigus   koostatakse  loetelu  kõikides  võimalikest  riskidest.     Riskide   kvalitatiivne   ja   kvantitatiivne   analüüs   peab   andma   vastuse   sellele,   milliseid   riske   tuleb   projekti   jooksul   jälgida.   Nende   riskide   jaoks   määratletakse   nende  positiivne  või  negatiivne  mõju  ja  esinemise  tõenäosus.  Olenevalt  projekti     1  
  2. 2. suurusest   või   organisatsioonis   kehtestatud   reeglitest   hinnatakse   riske   ka   kvantitatiivselt  ning  lõpuks  prioritiseeritakse.       Meetmete   planeerimise   käigus   leitakse   võimalused   kuidas   riskide   esinemise   tõenäosust  ja  mõju  vähendada  või  võimaluste  ärakasutamist  suurendada.       Riskide   jälgimise   ja   kontrolli   käigus   jälgitakse,   kas   rakendatud   meetmed   on   piisavalt   tõhusad   riskide   aktsepteeritaval   tasemel   hoidmiseks,   kas   ei   ole   tekkinud  mõni  uus  või  kadunud  varem  määratletud  risk.  Samuti  peab  jälgimise  ja   kontrolli   etapp   andma   aluse   täiendavate   riski   maandamise   meetmete   rakendamiseks.       Kommunikatsiooni   ülesandeks   on   uutest   esilekerkinud   riskidest,   rakendavatest   meetmetest  nii  projekti  meeskonda  ja  ettevõtte  juhtkonda  kui  tellijat  teavitada.     NB!   Riskijuhtimine  on  rohkem  kui  riskianalüüs!     Sageli  võrdsustatakse  riskijuhtimine  ja  riskianalüüs.  See  ei  ole  aga  õige.  Analüüs   on   ainult   riski   ja   selle   esinemise   üksikasjade   väljatoomine.   Riskide   analüüsi   käigus  tehakse  selgeks  millise  riskiga  on  tegemist.  Hinnatakse  seda,  kui  suur  on   iga  konkreetse  riski  mõju  projektile  ja  milline  on  selle  esinemise  tõenäosus.       NB!   Riskijuhtimine  ei  ole  ühekordne  tegevus  vaid  pidev  protsess.     Projektide   elluviimise   juures   võib   sageli   tähele   panna   seda,   et   riskijuhtimisega   tegeletakse  siis,  kui  riskijuhtum  on  esinenud  või  siis  kui  on  ilmselge,  et  see  risk   projektis   esineb.   Teisisõnu   -­‐   riskijuhtimisega   tegeletakse   liiga   hilja.   Tegelikult   tuleb  sellisel  juhul  rääkida  mitte  riski-­‐  vaid  kriisijuhtimisest.       “Me   viisime   riskianalüüsi   läbi   projekti   algusnõupidamisel.   See   teema   on   meie   jaoks  lõpetatud.  Nüüd  saame  me  rahulikult  projekti  ellu  viima  hakata.”  Ka  selline   lähenemine   ei   ole   kahjuks   harukordne.   Arvatakse,   et   kui   projekti   alguses   on   riskid   määratletud,   hinnatud   ja   rakendatavad   meetmed   kavandatud   siis   ongi   riskijuhtimisega  kõik  korras.  Tegelikkuses  sellest  aga  ei  piisa.       Eelnevalt  toodud  näited  illustreerivad  seda,  et  riskijuhtimine  peab  projektis:   • algama  õigeaegselt   • toimuma  pidevalt/perioodiliselt.     Õigeaegse   riskijuhtimise   vajalikkust   näitab   kasvõi   see,   et   kõige   olulisemad   riskid   on   tegelikult   juba   enne   projekti   võimalik   välja   tuua.   Seega   algab   õige   riskijuhtimine  juba  enne  projekti  algust  ning  on  ülesanne,  millega  tuleb  tegeleda   kogu  projekti  jooksul.       Projekti  riskidena  võib  defineerida  kõiki  neid  etteplaneerimatuid  sündmusi,  mis   toimudes   võivad   ohustada   projekti   mingite   tulemusteni   või   põhieesmärgini   jõudmist.     2  
  3. 3. Siinjuures   tuleb   tähele   panna,   et   projekti   riskid   ei   ole   seotud   ainult   projekti   lõppeesmärgi   vaid   ka   vahetulemustega.   Näiteks   võib   projekti   lõpptulemuse   seisukohast   väikene   risk   olla   mingi   vahetulemuseni   jõudmise   suhtes   suureks   riskiks.  Riske  hinnatakse  aga  suurteks  ja  väikesteks  vastavalt  sellele,  milline  on   nende  mõju  ja  toimumise  tõenäosus.     Riskijuhtimise   planeerimisega   pannakse   alus   aktiivsele,   süstemaatilisele   ja   edukale   riskide   juhtimisele.   See   on   protsess,   mille   käigus   määratletakse   kuidas   konkreetse  projekti  korral  riskidega  toimitakse.  Hea  riskijuhtimise  plaan  paneb   aluse   järgnevatele   riskijuhtimise   protsessi   etappidele   ja   suurendab   nende   õnnestumise  tõenäosusele.     Riskijuhtimise  planeerimise  käigus  dokumenteeritakse  riskijuhtimise  strateegia,   mis   sisaldab   endas   seda,   kuidas   riskid   määratletakse,   analüüsitakse   ja   hinnatakse   ning   kuidas   kavandatakse   riskidega   toimetuleku   meetmed   ja   kontroll.  Selle  etapi  tulemuseks  peaks  olema  riskijuhtimise  plaan.       Project   Management   Body   of   Knowledge   alusel   võib   projekti   riskijuhtimise   planeerimist  kirjeldada  järgmiselt:     Sisendid   Väljundid   Meetodid/tööriistad   Projekti  ulatuse     • Planeerimis-­‐ ja  mahu  kirjeldus   nõupidamised   • Kulude  juhtimise   • Analüüsid   plaan     • Tähtajaline   tegevuskava   • Kommunikatsioo-­‐ ni  plaan   • Väliskeskkonna   tegurid   • Ettevõtte   tugevused  ja   Riskijuhtimise     nõrkused   planeerimine     Joonis  2  Riskijuhtimise  planeerimine   • • Riskijuhtimise   plaan     Riskijuhtimise  plaan  võiks  sisaldada  järgmisi  punkte:   • • • • • • • Riskide  määratlemise  metoodika   Rollid  ja  vastutused   Eelarve   Riskide  hindamise  ajaline  plaan  projekti  jooksul   Riskikategooriad   Riski  esinemise  tõenäosuse  ja  mõju  määratlus   Aruandevormid       3  

×