e-õpe 2.0 Terje Väljataga Haridustehnoloogia keskus Tallinna Ülikool

Veebi evolutsioon - Tehnoloogiline revolutsioon - Veeb kui meedium - Personaalsed veebileheküljed Kataloogimine (taksonoomia) Sisuhaldus-süsteem Britannica online Infotehnoloogia - Sotsiaalne revolutsioon - Veeb kui platvorm - Ajaveebid Märgistamine (folksonoomia) Wiki Wikipedia Interaktsiooni-tehnoloogia

- Tehnoloogiline revolutsioon

- Veeb kui meedium

- Personaalsed veebileheküljed

Kataloogimine (taksonoomia)

Sisuhaldus-süsteem

Britannica online

Infotehnoloogia

- Sotsiaalne revolutsioon

- Veeb kui platvorm

- Ajaveebid

Märgistamine (folksonoomia)

Wiki

Wikipedia

Interaktsiooni-tehnoloogia

Sotsiaalne tarkvara

Sotsiaalse tarkvara definitsioon Clay Shirkey (2002): “Sotsiaalne tarkvara toetab grupi interaktsiooni luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks” . Wikid Blogid Sotsiaalsed järjehoidjad Jne.

Clay Shirkey (2002): “Sotsiaalne tarkvara toetab grupi interaktsiooni luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks” .

Wikid

Blogid

Sotsiaalsed järjehoidjad

Jne.

Sotsiaalse tarkvara liigid Ajaveebid Wikid Artefaktide jagamine (fotod, dokumendid, videod, jne.) Online kogukonnad Sotsiaalsed järjehoidjad

Ajaveebid

Wikid

Artefaktide jagamine (fotod, dokumendid, videod, jne.)

Online kogukonnad

Sotsiaalsed järjehoidjad

Sotsiaalse tarkvara omadused Webb (2004 ) : Identiteet Kohalolek Suhted Vestlus Grupid Reputatsioon Jagamine

Webb (2004 ) :

Identiteet

Kohalolek

Suhted

Vestlus

Grupid

Reputatsioon

Jagamine

e-õpe 1.0 ja e-õpe 2.0

Õppijavajadustest lähtuv Institutsioonivajadustest lähtuv Personaliseerimine Unifitseerimine Autonoomsus, määramatus Isolatsioon, piirangud Kogukonnad, võrgustikud Individuaalne õppimine Detsentraliseeritud, avatud õpikeskkonnad, sotsiaalne tarkvara Tsentraliseeritud, suletud õpikeskkonnad, õpihaldussüsteemid Õppija loodud materjal Etteantud materjal Sisu jagamine osadeks Terviklik kursus e - õpe 2.0 e - õpe 1.0

Suletud ja avatud e-õppe maastikud

Institutsiooniline maastik institutsiooni omandis ja peamiselt kommertsvaralised õpihaldussüsteemid, repositooriumid, raamatukogu süsteemid - minimaalne või olematu interoperaablus õppija kui “resident”, kelle tegevused jäävad antud institutsiooni maastiku piiresse - suletud

institutsiooni omandis ja peamiselt

kommertsvaralised õpihaldussüsteemid,

repositooriumid, raamatukogu süsteemid

- minimaalne või olematu interoperaablus

õppija kui “resident”, kelle tegevused

jäävad antud institutsiooni maastiku piiresse

- suletud

Personaalne maastik - õppija valitud tööriistad/tarkvara õppija kui “nomaad”, kes valib endale sobivad tööriistad/tarkvara, loob oma õpikeskkonna ja ka vajaliku võrgustiku enda seatud õpieesmärkide saavutamiseks seos institutsioonilise maastikuga seisneb projektidega ühinemises, tagasiside või näiteks ametlike ainepunktide saamises omandatud teadmistele ja oskustele - avatud

- õppija valitud tööriistad/tarkvara

õppija kui “nomaad”, kes valib endale sobivad

tööriistad/tarkvara, loob oma õpikeskkonna ja

ka vajaliku võrgustiku enda seatud

õpieesmärkide saavutamiseks

seos institutsioonilise maastikuga seisneb

projektidega ühinemises, tagasiside või näiteks

ametlike ainepunktide saamises omandatud

teadmistele ja oskustele

- avatud

Kombineeritud maastik - kahe eelneva maastiku integratsioon institutsiooni pakutud põhilised vahendid, kuid õppijal endal ka võimalus valida lisa, et täiustada olemasolevat õpikeskkonda õppija kui “immigrant” või “emigrant”, kes liitub institutsiooniliste maastikega teatud eesmärkidel emigrant huvitub väljaspool institutsiooni piire pakutavast immigrant uurib institutsiooni kasulikkust ja sobivust oma õppimisele

- kahe eelneva maastiku integratsioon

institutsiooni pakutud põhilised vahendid, kuid

õppijal endal ka võimalus valida lisa, et

täiustada olemasolevat õpikeskkonda

õppija kui “immigrant” või “emigrant”, kes

liitub institutsiooniliste maastikega teatud

eesmärkidel

emigrant huvitub väljaspool institutsiooni piire

pakutavast

immigrant uurib institutsiooni kasulikkust ja

sobivust oma õppimisele

Personaalne õpikeskkond Tekkimas vastandina praegustele õpihaldussüsteemidele Alternatiivne lähenemine, ei ole ühtne tarkvara lahendus On õppija poolt kombineeritud, hallatav ja kontrollitav maastik süsteemidest, töövahenditest ja võrgustikest, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ja suhtlemisel teistega

Tekkimas vastandina praegustele õpihaldussüsteemidele

Alternatiivne lähenemine, ei ole ühtne tarkvara lahendus

On õppija poolt kombineeritud, hallatav ja kontrollitav maastik süsteemidest, töövahenditest ja võrgustikest, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ja suhtlemisel teistega

Personaalne õpikeskkond Iseloomulik on: Detsentraliseeritus - õppijapoolne kontroll, vastutus Kestvus ja arenemisvõime Personaalsus, kohandatavus Ühendatavus, paindlikkus Terviklikkus Ligipääsetavad

Iseloomulik on:

Detsentraliseeritus - õppijapoolne kontroll, vastutus

Kestvus ja arenemisvõime

Personaalsus, kohandatavus

Ühendatavus, paindlikkus

Terviklikkus

Ligipääsetavad

Virtuaalne versus personaalne õpikeskkond

Paradigma muutused Õppijakeskne lähenemine Õppimine on pidev ja jätkuv protsess Õppimine toimub laiemas kontekstis Mitteformaalne õppimine Õppimisel kesksel kohal inimesed, võrgustikud Õppimine on konstruktivistlik, ka sobiva töövahendi (keskkonna) loomine Õppimine ei ole hallatav, vaid toetatav Õpikeskkond kohandub õppijaga

Õppijakeskne lähenemine

Õppimine on pidev ja jätkuv protsess

Õppimine toimub laiemas kontekstis

Mitteformaalne õppimine

Õppimisel kesksel kohal inimesed, võrgustikud

Õppimine on konstruktivistlik, ka sobiva töövahendi (keskkonna) loomine

Õppimine ei ole hallatav, vaid toetatav

Õpikeskkond kohandub õppijaga

Õppimisparadigmad

Enesejuhitud õppimine Olulise kohal õppija, kes ise - märkab õppimisvajadust - püstitab õpieesmärgid - leiab õppimisressursid - valib sobiva õppimisstrateegia - sooritab õpitegevused - evalveerib õpitulemust

Olulise kohal õppija, kes ise

- märkab õppimisvajadust

- püstitab õpieesmärgid

- leiab õppimisressursid

- valib sobiva õppimisstrateegia

- sooritab õpitegevused

- evalveerib õpitulemust

Enesejuhitud õppimine Olulised teatud isiksuse omadused: - Vastutus - Enesealgatus - Iseseisvus - Motivatsioon - Kohanemisvõime

Olulised teatud isiksuse omadused:

- Vastutus

- Enesealgatus

- Iseseisvus

- Motivatsioon

- Kohanemisvõime

Ühisõpe Ühis- e. kooperatiivses õppes toimub tööjaotus rühmaliikmete vahel - igaüks lahendab konkreetseid alaülesandeid planeerimisest kuni tulemuseni. Rühmaliikmete tööde tulemus liidetakse ühtseks tervikuks Ühisõppele on iseloomulik motivatsioonisüsteemideväline motivatsioon (kiitus, hinne); sisemine motivatsioon (eesmärgi täitmisest saadav rahulolu) - rakendamine. Rühma liikmed ei saa saavutada isiklikke eesmäre kui kogu rühm sellle heaks ei tööta. Rühma ühtsus on teine oluline tegur ühise töö õnnestumiseks - rühma liikmed töötavad rühma heaks, sest nad hoolivad oma rühmast.

Ühis- e. kooperatiivses õppes toimub tööjaotus rühmaliikmete vahel - igaüks lahendab konkreetseid alaülesandeid planeerimisest kuni tulemuseni. Rühmaliikmete tööde tulemus liidetakse ühtseks tervikuks

Ühisõppele on iseloomulik motivatsioonisüsteemideväline motivatsioon (kiitus, hinne); sisemine motivatsioon (eesmärgi täitmisest saadav rahulolu) - rakendamine. Rühma liikmed ei saa saavutada isiklikke eesmäre kui kogu rühm sellle heaks ei tööta.

Rühma ühtsus on teine oluline tegur ühise töö õnnestumiseks - rühma liikmed töötavad rühma heaks, sest nad hoolivad oma rühmast.

Ühesõpe Ühes- e. kollaboratiivses õppes ei jagata tööülesannet rühma liikmete vahel osadeks, vaid kõik on kaasatud probleemi ühisesse lahendamisesse, milles nad võivad täita erinevaid rolle. Ühesõppe kasutegur tuleneb õpilaste erinevatest teadmistest ja kogemustest rühmas - üksteiselt omandatakse teadmisi ja oskusi. Rühmaliikmete vaheline arutelu tekitab omamoodi sünnergilise efekti, mille kaudu luuakse uusi teadmisi.

Ühes- e. kollaboratiivses õppes ei jagata tööülesannet rühma liikmete vahel osadeks, vaid kõik on kaasatud probleemi ühisesse lahendamisesse, milles nad võivad täita erinevaid rolle.

Ühesõppe kasutegur tuleneb õpilaste erinevatest teadmistest ja kogemustest rühmas - üksteiselt omandatakse teadmisi ja oskusi. Rühmaliikmete vaheline arutelu tekitab omamoodi sünnergilise efekti, mille kaudu luuakse uusi teadmisi.

Sotsiaalsed võrgustikud Tänu sotsiaalsele tarkvarale võimalus kuuluda veebikogukondadesse Sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel Ühine mälu, sõnavara Avatus uutele liikmetele Informatsiooni kiire liikuvus

Tänu sotsiaalsele tarkvarale võimalus kuuluda veebikogukondadesse

Sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel

Ühine mälu, sõnavara

Avatus uutele liikmetele

Informatsiooni kiire liikuvus

Kasutatud materjalid http://www.futurelab.org.uk/research/personalisation.htm http://www.cetis.ac.uk/members/ple/ http://www.cetis.ac.uk/members/scott/ http://terrya.edublogs.org/2006/01/09/ples-versus-lms-are-ples-ready-for-prime-time/ http://mohamedaminechatti.blogspot.com http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.htm

http://www.futurelab.org.uk/research/personalisation.htm

http://www.cetis.ac.uk/members/ple/

http://www.cetis.ac.uk/members/scott/

http://terrya.edublogs.org/2006/01/09/ples-versus-lms-are-ples-ready-for-prime-time/

http://mohamedaminechatti.blogspot.com

http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.htm