• Save
e-ope2.0
Upcoming SlideShare
Loading in...5
×
 

e-ope2.0

on

  • 3,897 views

 

Statistics

Views

Total Views
3,897
Views on SlideShare
3,205
Embed Views
692

Actions

Likes
0
Downloads
0
Comments
0

5 Embeds 692

http://kaugkoolitus.wordpress.com 688
http://209.85.135.104 1
http://www.slideshare.net 1
http://translate.googleusercontent.com 1
http://webcache.googleusercontent.com 1

Accessibility

Upload Details

Uploaded via as Microsoft PowerPoint

Usage Rights

© All Rights Reserved

Report content

Flagged as inappropriate Flag as inappropriate
Flag as inappropriate

Select your reason for flagging this presentation as inappropriate.

Cancel
  • Full Name Full Name Comment goes here.
    Are you sure you want to
    Your message goes here
    Processing…
Post Comment
Edit your comment

e-ope2.0 e-ope2.0 Presentation Transcript

  • e-õpe 2.0 Terje Väljataga Haridustehnoloogia keskus Tallinna Ülikool
  • Veebi evolutsioon
    • - Tehnoloogiline revolutsioon
    • - Veeb kui meedium
    • - Personaalsed veebileheküljed
    • Kataloogimine (taksonoomia)
    • Sisuhaldus-süsteem
    • Britannica online
    • Infotehnoloogia
    • - Sotsiaalne revolutsioon
    • - Veeb kui platvorm
    • - Ajaveebid
    • Märgistamine (folksonoomia)
    • Wiki
    • Wikipedia
    • Interaktsiooni-tehnoloogia
  • Sotsiaalne tarkvara View slide
  • Sotsiaalse tarkvara definitsioon
    • Clay Shirkey (2002): “Sotsiaalne tarkvara toetab grupi interaktsiooni luues soodsa keskkonna mõtete ja ideede jagamiseks, kogumiseks ning uute teadmiste tekkimiseks” .
    • Wikid
    • Blogid
    • Sotsiaalsed järjehoidjad
    • Jne.
    View slide
  • Sotsiaalse tarkvara liigid
    • Ajaveebid
    • Wikid
    • Artefaktide jagamine (fotod, dokumendid, videod, jne.)
    • Online kogukonnad
    • Sotsiaalsed järjehoidjad
  • Sotsiaalse tarkvara omadused
    • Webb (2004 ) :
    • Identiteet
    • Kohalolek
    • Suhted
    • Vestlus
    • Grupid
    • Reputatsioon
    • Jagamine
  • e-õpe 1.0 ja e-õpe 2.0
  • Õppijavajadustest lähtuv Institutsioonivajadustest lähtuv Personaliseerimine Unifitseerimine Autonoomsus, määramatus Isolatsioon, piirangud Kogukonnad, võrgustikud Individuaalne õppimine Detsentraliseeritud, avatud õpikeskkonnad, sotsiaalne tarkvara Tsentraliseeritud, suletud õpikeskkonnad, õpihaldussüsteemid Õppija loodud materjal Etteantud materjal Sisu jagamine osadeks Terviklik kursus e - õpe 2.0 e - õpe 1.0
  • Suletud ja avatud e-õppe maastikud
  • Institutsiooniline maastik
    • institutsiooni omandis ja peamiselt
    • kommertsvaralised õpihaldussüsteemid,
    • repositooriumid, raamatukogu süsteemid
    • - minimaalne või olematu interoperaablus
    • õppija kui “resident”, kelle tegevused
    • jäävad antud institutsiooni maastiku piiresse
    • - suletud
  • Personaalne maastik
    • - õppija valitud tööriistad/tarkvara
    • õppija kui “nomaad”, kes valib endale sobivad
    • tööriistad/tarkvara, loob oma õpikeskkonna ja
    • ka vajaliku võrgustiku enda seatud
    • õpieesmärkide saavutamiseks
    • seos institutsioonilise maastikuga seisneb
    • projektidega ühinemises, tagasiside või näiteks
    • ametlike ainepunktide saamises omandatud
    • teadmistele ja oskustele
    • - avatud
  • Kombineeritud maastik
    • - kahe eelneva maastiku integratsioon
    • institutsiooni pakutud põhilised vahendid, kuid
    • õppijal endal ka võimalus valida lisa, et
    • täiustada olemasolevat õpikeskkonda
    • õppija kui “immigrant” või “emigrant”, kes
    • liitub institutsiooniliste maastikega teatud
    • eesmärkidel
    • emigrant huvitub väljaspool institutsiooni piire
    • pakutavast
    • immigrant uurib institutsiooni kasulikkust ja
    • sobivust oma õppimisele
  • Personaalne õpikeskkond
    • Tekkimas vastandina praegustele õpihaldussüsteemidele
    • Alternatiivne lähenemine, ei ole ühtne tarkvara lahendus
    • On õppija poolt kombineeritud, hallatav ja kontrollitav maastik süsteemidest, töövahenditest ja võrgustikest, mis toetavad õppijat õpieesmärkide püstitamisel, õppesisu ja protsessi organiseerimisel ja suhtlemisel teistega
  • Personaalne õpikeskkond
    • Iseloomulik on:
    • Detsentraliseeritus - õppijapoolne kontroll, vastutus
    • Kestvus ja arenemisvõime
    • Personaalsus, kohandatavus
    • Ühendatavus, paindlikkus
    • Terviklikkus
    • Ligipääsetavad
  • Virtuaalne versus personaalne õpikeskkond
  • Paradigma muutused
    • Õppijakeskne lähenemine
    • Õppimine on pidev ja jätkuv protsess
    • Õppimine toimub laiemas kontekstis
    • Mitteformaalne õppimine
    • Õppimisel kesksel kohal inimesed, võrgustikud
    • Õppimine on konstruktivistlik, ka sobiva töövahendi (keskkonna) loomine
    • Õppimine ei ole hallatav, vaid toetatav
    • Õpikeskkond kohandub õppijaga
  • Õppimisparadigmad
  • Enesejuhitud õppimine
    • Olulise kohal õppija, kes ise
    • - märkab õppimisvajadust
    • - püstitab õpieesmärgid
    • - leiab õppimisressursid
    • - valib sobiva õppimisstrateegia
    • - sooritab õpitegevused
    • - evalveerib õpitulemust
  • Enesejuhitud õppimine
    • Olulised teatud isiksuse omadused:
    • - Vastutus
    • - Enesealgatus
    • - Iseseisvus
    • - Motivatsioon
    • - Kohanemisvõime
  • Ühisõpe
    • Ühis- e. kooperatiivses õppes toimub tööjaotus rühmaliikmete vahel - igaüks lahendab konkreetseid alaülesandeid planeerimisest kuni tulemuseni. Rühmaliikmete tööde tulemus liidetakse ühtseks tervikuks
    • Ühisõppele on iseloomulik motivatsioonisüsteemideväline motivatsioon (kiitus, hinne); sisemine motivatsioon (eesmärgi täitmisest saadav rahulolu) - rakendamine. Rühma liikmed ei saa saavutada isiklikke eesmäre kui kogu rühm sellle heaks ei tööta.
    • Rühma ühtsus on teine oluline tegur ühise töö õnnestumiseks - rühma liikmed töötavad rühma heaks, sest nad hoolivad oma rühmast.
  • Ühesõpe
    • Ühes- e. kollaboratiivses õppes ei jagata tööülesannet rühma liikmete vahel osadeks, vaid kõik on kaasatud probleemi ühisesse lahendamisesse, milles nad võivad täita erinevaid rolle.
    • Ühesõppe kasutegur tuleneb õpilaste erinevatest teadmistest ja kogemustest rühmas - üksteiselt omandatakse teadmisi ja oskusi. Rühmaliikmete vaheline arutelu tekitab omamoodi sünnergilise efekti, mille kaudu luuakse uusi teadmisi.
  • Sotsiaalsed võrgustikud
    • Tänu sotsiaalsele tarkvarale võimalus kuuluda veebikogukondadesse
    • Sotsiaalsed suhted ja sidemed üksikisikute vahel
    • Ühine mälu, sõnavara
    • Avatus uutele liikmetele
    • Informatsiooni kiire liikuvus
  • Kasutatud materjalid
    • http://www.futurelab.org.uk/research/personalisation.htm
    • http://www.cetis.ac.uk/members/ple/
    • http://www.cetis.ac.uk/members/scott/
    • http://terrya.edublogs.org/2006/01/09/ples-versus-lms-are-ples-ready-for-prime-time/
    • http://mohamedaminechatti.blogspot.com
    • http://www.eurodl.org/materials/contrib/2006/Christian_Dalsgaard.htm