3. Tunni eesmärgid:
1)
Tutvume soos elavate lindudega;
2)
Tutvume sünonüümsete väljenditega;
3)
Kinnistame loodusõpetuses omandatud teadmisi soo
elanikest;
4)
Harjutame küsimuste esitamist ja küsimustele
vastamist teksti kohta.
4. Elutingimused lindudele soos:
Soo sobib lindudele pesitsuspaigaks.
Soo sobib lindudele varjepaigaks.
Soos leidub lindudele liiga vähe toitu.
(Tuletameelde: mida vähem taimi, seda vähemputukaid.
Mida vähem putukaid, seda vähemlinde jne)
5. Sookurg
Sookurg pesitseb soos.
Toitu käib otsimas ka
põldudel ja niitudel.Nad
toituvad konnadest ja
sisalikest. Sookured
saabuvad Eestisse märtsis.
Siis toituvad nad
näiteks jõhvikatest
(kuremari).
6. Hallõgija
Toitub sisalikest ja kiilidest.
Soosaartelt leiab ta ka hiiri.
Tal on kombeks
Soetada toiduvarusid. Ta
riputab püütud saaklooma
mõne oksarao külge.
7. Kaljukotkas
Kaljukotkas pesitseb soosaartel .
Kaljukotkas on meie suurim
röövlind .
Eestis väga haruldane linnuliik.
Rabas on tema jaoks vähe
toitu.Ta lendab saagi otsinguil
metsade ja niitude kohal. Talle
sobivad saakloomaks isegi
kitsetalled või rebased.
Talvitub pesitsuspaiga
lähedal.
Pesa teeb mõne suurepõlismänni
latva.
9. Töö tekstiga „Sookurg ja kalakurg“
Sünonüümsed väljendid
kätt paluma, abielu
ettepanekut tegema
kosja minema
hästi suure rutuga,
kiiresti
seitse versta ühe
tiivalöögiga
jalad
koivad
pikad, peenikesed
kõrendid
sasitud, segamini
katkutud
kõhn, luine
luider
oli piinlik
silmad häbi täis
11. Tagasiside:
Täna tunnis me:
Tutvusime soos elavate lindudega;
Tutvusime sünonüümsete väljenditega;
Kinnistasime loodusõpetuses omandatud teadmisi soo
elanikest;
Harjutasime küsimuste esitamist ja küsimustele
vastamist teksti kohta.