1. Loodus
Metsarinded,taimed,loomad ja
metsad

2. Metsarinded (Puurinne)
 Esimene metsarinne on puurinne.
 Puurinde alla kuuluvad kõik puud.
 See on viies rinne metsas.
 Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja
puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud
olla üsna erineva vanusega.
 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-
aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas
on ka noori puid, kes on kasvult madalamad.
 Puurinded on nt. Kuusk,Kask,Tamm,Haab,Mänd,Lepp
jne.

3. Metsarinded (Põõsarinne)
 Põõsarinne on metsas neljas rinne.
Ta on puurindest korrus all pool.
Põõsarinde alla kuuluvad põõsad.
Sarapuu on nime poolest puu, aga päris
puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta
kuulub põõsarinde alla.
Põõsarindes kasvavad näiteks:
Sarapuu,Magesõstar,Toomingas,Kibuvits
jne.

4. Metsarinded (Puhmarinne)
 Puhmarinne on metsas kolmas rinne.
 Puhmarinde moodustavad madalad
puituvate vartega taimed-puhmad.
 Nad meenutavad põõsaid, kuid jäävad
neist tunduvalt madalamaks
 Puhmarinded on näiteks
pohl,mustikas,naat,ülane ja kanarbik.

5. Metsarinded (Rohurinne)
 Rohurinne koosneb mitmesugustest
rohttaimedest.
 Mõnes metsatüübis langeb suvel, kui põõsad on
juba lehes, maapinnale valgust õige vähe ja
rohurinne on seetõttu enamasti väga hõre.
 Selles rindes kasvavad näiteks
sinilill,jänesekapsas,maikelluke ja ussilakk.
 Vahel vaadeldakse puhma- ja rohurinnet ühe
rindena sest rohttaimed võivad olla sama kõrged
või isegi kõrgemad kui puhmad.

6. Metsarinded (Sambla ja
Samblikurinne)
 Koosneb sammaldest ja samblikest. Paljudes
metsatüüpides katab maapinda tihe samblavaip.
 Tavaliselt lepivad samblad väga vähese
valgusega ja saavad seetõttu hakkama isegi nii
hämarates paikades kus rohttaimed enam
kasvada ei saa.
 Puhma- rohu- ja samblarinnet kokku
nimetatakse alustaimestuks.
 Sambla ja samblikurinded on näiteks Islandi
Käokõrv, Palusammal, Põdrasammal, Alpi
põdrasamblik, Laanik.

7. Nõmme- ja Palumets
(Nõmmemets)
 Nõmmemetsa tüüpiliseks puuks on Mänd.
 Nõmmemetsad on kuivadel toitainetevaestel
mullal kasvavad puud metsas.
 Nõmmemetsas ei esine kuuski,mände,tamme
jne. on ainult mänd.
 Alustaimestik on hõre ja liigivaene
 Muld on liivane ja kuiv.
 Nõmmemetsas leidub ka põdrasambliku.
 Mänd on meie kõige tavalisem metsapuu.

8. Palumets
 Palumetsa tüüpiline puu on mänd, männid
kasvavad seal hõredalt.
 Mullas on moreeni ja muld ise on niiske.
 Palumetsas leidub mustikaid, pohli ning
palusammalt.

9. Laane- ja Salumets
(Laanemets)
 Laanemetsa kasvukohas on muld toitainerikkam ja
niiskem kui männikutes.
 Laanemetsadele annavad suursuguse ilme kuused.
 Peale kuuskede kasvab laantes haabasid ja kaski,
mõnikord ka mände.
 Puhmarindes kasvavad mustikad, kuid mustikale tasuks
minna ikka männikusse.
 Rohurindele on loomulikud leseleht, laanelill ja
jänesekapsas.
 Metsaalust katab laanes tihti tihe samblavaip.
 Laanemetsas kasvavad peamiselt kuused.

10. Laane- ja Salumets
(Salumets)
 Salumetsad kasvavad kõige toitaineterikkamal ja
niiskemal mullal.
 Salumetsa peamiseks puuliigiks on kask ja
kuusk
 Salumetsas võib näha sarapuid,näsiniini,
toomingat.
 Ka rohurinne on salumetsades liigirikas
tavalised on naat,sinilill,ülane ja maikelluke.
 Palju on ka sõnajalgu.

11. Loomad (Põder)
 Põder on meie metsades kõige suurem loom.
 Ta on enam-vähem üht kasvu suure hobusega.
 Põdral on suured sarved, emastel ei ole sarvi.
 Põder talub hästi külmi ja lumerohkeid talvesid.
 Põder sööb rohtu, puude oksi, lehti ja puukoort.
 Tema vaenlaseks on metsas hunt.
 Männi- ja kuusekoort ning männivõrseid süües
kahjustab ta sageli noori puid.

12. Putukad
(Sipelgas)
 Männikutes ja teistes okasmetsades näeb
sageli kõrgeid kuklaste pesi.
 Kuklased on suured punase-mustakirjud
sipelgad kes ehitavad pesakuhilaid.
 Sipelgad toituvad ka lehetäide eritavast
magusast nestest ning karjatavad ja
kaitsevad suuri lehetäide kolooniaid.