Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

pilved ja sademed

3,915 views

Published on

5.klassi õppematerjal pilvede ja sademete kohta

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

pilved ja sademed

  1. 1. Pilved ja sademed Kaire Sumberg Tartu Veeriku Kool
  2. 2. Kuidas tekivad pilved? <ul><li>Vesi aurub maapinnalt ja veekogudelt.     Aurunud vesi muutub veeauruks . </li></ul><ul><li>Veeaur tõuseb üles ja seguneb õhuga.     Kõrgel õhus on külm. Veeaur jahtub ja kondenseerub . </li></ul><ul><li>Tekivad väikesed veepiisad, mis jäävad õhku hõljuma. Nendest moodustuvadki PILVED . </li></ul>
  3. 4. <ul><li>Pilvedel on looduses suur tähtsus . </li></ul><ul><li>Suvel varjavad pilved tugevat päikesekiirgust. </li></ul><ul><li>Talvel kaitsevad pilved maapinda liigse jahtumise eest. </li></ul>
  4. 5. <ul><li>Pilved taevas on erineva kujuga . Vastavalt kujule on pandud pilvedele nimed. </li></ul>
  5. 6. Rünkpilved <ul><li>RÜNKPILVED on väikesed ja kohevad nagu vatitombud. Rünkpilved tekivad taevasse tavaliselt suvel sooja ilmaga. Keskpäeval, kui maapind on soojenenud, on neid kõige rohkem. Õhtuks nad enamasti hajuvad. </li></ul>
  6. 7. Kihtpilved <ul><li>KIHTPILVED ilmuvad sombuse ilmaga. Need pilved asuvad maapinnale väga lähedal. Tavaliselt on nad tumedad ja me nimetame neid vihma- või lumepilvedeks. Suvel sajabki nendest vihma ja talvel lund. </li></ul>
  7. 8. Kiudpilved <ul><li>KIUDPILVED tekivad kõrgel taevas, kus õhk on väga külm. Nad koosnevad väikestest jääkristallidest. Kiudpilved on hõredad ega varja päikest. </li></ul>
  8. 9. Ülesanne <ul><li>1.Kirjelda pilvede teket. </li></ul><ul><li>2.Millise kujuga pilvi oled taevas märganud? Kas oskad neile nime anda? </li></ul><ul><li>3.Joonista erineva kujuga pilvi ja kirjuta juurde nimetused. </li></ul>
  9. 10. Sademed <ul><li>Sademeteks nimetatakse õhust maapinnale langevat vedelat või külmunud vett. </li></ul><ul><li>Eestis sajab aastas keskmiselt 500-700 mm. Maailma keskmine sademetehulk =1000 mm. </li></ul><ul><li>Eesti kõige sademeterikkam kuu on august. </li></ul>
  10. 11. Sademed on: <ul><li>vihm </li></ul><ul><li>uduvihm </li></ul><ul><li>kaste </li></ul><ul><li>lumi </li></ul><ul><li>rahe </li></ul><ul><li>jäide </li></ul><ul><li>härmatis </li></ul><ul><li>lume- ja jääkruubid </li></ul>
  11. 12. Vihm <ul><ul><ul><li>Vihmapilv tekib, kui väikesed veepiisad ühinevad suuremateks veepiiskadeks . </li></ul></ul></ul><ul><ul><ul><li>Suuremad veepiisad on rasked ja hakkavad allapoole langema. Langemisel ühinevad nad teiste piiskadega ja tekivad veelgi suuremad veepiisad.  Meie nimetame neid vihmapiiskadeks. </li></ul></ul></ul>
  12. 13. Vihm <ul><li>Kui sajab kerget seenevihma, on ka vihmapiisad väikesed. Kui sajab tugevat paduvihma, on vihmapiisad palju suuremad. </li></ul>
  13. 14. Udu <ul><li>Udu tekib, kui veeaur koguneb madalal õhus imepisikesteks veepiiskadeks. </li></ul><ul><li>Udu tekib öösel ja hommikul veekogude kohale ja madalatesse kohtadesse. </li></ul>
  14. 15. Udu <ul><li>Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaid hõljuvad õhus. </li></ul><ul><li>Udu tekib enamasti öösel. Öösel õhk jahtub. </li></ul><ul><li>Õhu jahtumisel hakkab veeaur  piisakesteks kogunema. </li></ul><ul><li>Uduses õhus on piisku nii palju, et nende vahelt ei paista valgus otse läbi. Sellepärast polegi udus kaugele näha. </li></ul>
  15. 16. Kaste <ul><li>Kaste tekib, kui veeaur koguneb tilkadena jahedatele esemetele. </li></ul>
  16. 17. Kaste <ul><li>Kaste tekib tavaliselt öösel, kui maapind jahtub. Jahtub ka maapinna kohal olev õhk. </li></ul><ul><li>Jahtuvast õhust hakkab eralduma veeaur. See koguneb tilkadena jahedatele esemetele. </li></ul><ul><li>Tekib kaste. Kuna rohi on öösel jahe, koguneb kaste rohule. </li></ul><ul><li>Päikese käes vesi aurub ja rohi kuivab. </li></ul>
  17. 18. Lumi <ul><li>Maapinnalt aurunud vesi tõuseb üles külmadesse õhukihtidesse. </li></ul><ul><li>Veeaur koguneb jääkristallideks. </li></ul><ul><li>Kristallid ühinevad omavahel, tekivad lumehelbed. </li></ul><ul><li>Lumehelbed on rasked ja liuglevad alla. </li></ul><ul><li>Kõik lumehelbed on kuueharulised. </li></ul>
  18. 19. Rahe <ul><li>Raheterad tekivad, kui pilve ülemises osas vesi külmub ja pilve alumises osas jälle ära sulab. </li></ul>
  19. 20. Rahe <ul><li>Suure paksu pilve ülemises osas on külm. Seal tekivad lumehelbed. Lumehelbed langevad allapoole. </li></ul><ul><li>Pilve alumises osas on soojem. Lumehelbed sulavad. Igast lumehelbest jääb järele veepiisk.  </li></ul><ul><li>Veepiisk liigub pilves jälle ülespoole ning külmub uuesti. </li></ul><ul><li>Veepiisast saab pisike rahetera. </li></ul><ul><li>Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja sajab lõpuks alla.  </li></ul>
  20. 21. MAAPIND Jääkristallid Jääkristallid ühinevad lumeks ja raheks Vesi aurub Külm õhk Sajab alla
  21. 22. Jäide <ul><li>Jäide tekib, kui talvel vihma sajab. </li></ul><ul><li>Vihmapiisad satuvad maapinnale, mis on külm. </li></ul><ul><li>Vesi külmub ja tekib jää - kiilasjää ehk jäide. </li></ul>
  22. 23. Härmatis <ul><li>Niiske õhk jahtub. </li></ul><ul><li>Veeaur muutub külmas õhus jääkristallideks. </li></ul><ul><li>Kristallid kinnituvad puuokstele jne. Seda nimetatakse härmatiseks. </li></ul>
  23. 24. Lõpp

×