Ilmastikunähtused EestisSademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi (Lääne koolkonna käsitlus).Vene koo...
Eestis ületab sademete hulk auramise ligi pooleteisekordselt. Tekkiv niiskuse ülejääk jatasasest reljeefist tingitud halb ...
Hall on sama nähtus mis kaste ja tekib siis, kuiöösiti aluspinna (maapind, taimkate) temperatuurlangeb alla 0º. Maapinna k...
Jäide tekib sagedamini talve algul ning lõpul (novembris-detsembris ja märtsis, mil ilmad onüldiselt väga ebapüsivad) õhut...
Miraaž - miraažid tekivad siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte.Miraaž kujutab endast reaals...
Kasutatud materjal:http://agromet3.weebly.com/index.htmlhttp://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/Sademete_tekkim...
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ilmastikunähtused Eestis

3,710 views

Published on

0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
3,710
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
138
Actions
Shares
0
Downloads
13
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

Ilmastikunähtused Eestis

  1. 1. Ilmastikunähtused EestisSademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi (Lääne koolkonna käsitlus).Vene koolkonna mõjul loetakse Eestis tavaliselt sademete hulka kuuluvaks ka härmatist,kastet, halla ning vedelat ja tahket kirmet.Sademete tekkimine. Vesi aurub maapinnalt ja veekogudelt. Veeaur tõuseb üles ja segunebõhuga. Tõusvates õhuvooludes toimub adiabaatiline jahtumine (õhu tõusmisel ruumalasuurenemine, mille käigus õhk jahtub) ja seega veeauru kondenseerumine. Tekivad väikesedveepiisad (pilvepiisad), mis on liiga väikesed ja kerged, et alla sadada. Need jäävad õhkuhõljuma ja moodustavad pilved. Sademete tekkimiseks peavad väga paljud pilvepiisad liitumaja moodustama vihmatilga.Tüüpilise kondensatsioonituuma diameeter on » 0.2 µm pilvepiisa oma 20 µm vihmatilga oma 2000 µmSeega tüüpilise vihmatilga läbimõõt on ca 100 kordasuurem kui pilvepiisal.Kondensatsioonituum on vedeliku või tahke keha, nttolmu, väike osake atmosfääris, mille pinnale kondensee-rub veeaur väikeste veetilkade või jääkristallide kujul.Tavaliselt mõõdetakse sademetehulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. NäiteksEestis on sademete keskmine aastane hulk 550-750 mm. Maailma keskmine sademete hulk onu 1000 mm/a. Aasta jooksul jaotuvad sademed ebaühtlaselt - kõige vähem sajab veebruaris jamärtsis, kõige rohkem juulis ja augustis.Keskmise sademete hulga territoriaalne jaotus ja ööpäeva maksimaalne sademete hulk 2005-2008 / 1961-2004Kõige rohkem saab sademeid kõrgustike-eelne vöönd Lääne-Eestis, mis jääb rannikust 30-60km kaugusele. Seal sajab maha suur osa merelt maismaale kantud niiskusest. Kaugemalsisemaal sõltub sademete hulk eelkõige reljeefist. Rohkem sajab kõrgustikel, eriti nendelääne- ja edelanõlvadel. Rannikualadel, kus pilvisus on väiksem, on ka sademeid vähem, eritikevadel ja suve esimesel poolel. Mõnevõrra vähem sajab ka kõrgustike tuulealustel nõlvadel(Peipsi ääres ja Võrtsjärve madalikul).
  2. 2. Eestis ületab sademete hulk auramise ligi pooleteisekordselt. Tekkiv niiskuse ülejääk jatasasest reljeefist tingitud halb vete äravool põhjustavad soostumist.Vihm - vedelad sademed, mis langevad maapinnale erineva suurusega piiskadena. Sajabenamasti täispilvituse korral. Laussadu kestab tavaliselt pikemat aega, isegi mitu ööpäeva.Saju intensiivsus on aga enamasti nõrk või mõõdukas ja muutub vähe. Laussademed langevadulatuslikule maa-alale. Hoogsadu kestab tavaliselt lühikest aega. Saju intensiivsus on muutlik,kuid üldiselt suur. Esineb võrdlemisi piiratud maa-alal. Sajab rünksajupilvedest. Võibkaasneda äike, rahe. Hoogvihma piisad on tavaliselt lausvihma piiskadest suuremad.Sademete hulk on üldjuhul suur. Uduvihm - vedelad sademed, mis langevad väga väikestepiiskadena. Nende langemist ei ole silmaga peaaegu märgata. Veepinnale ringe ei teki.Tumedale riidele jääb uduvihmast hallitust meenutav sade. Uduvihma sajab tavaliseltkihtpilvedest või udust.Rahe - sademed, mis kujutavad endast väga erineva kuju ja suurusega jäätükke. Nendesüdamik on läbipaistmatu, edasi vahelduvad läbipaistvad (jäised) ja läbipaistmatud (lumised)kihid. Kõige sagedamini on raheterade diameeter väike (alla 0,5 cm), harvadel juhtudel võibulatuda mõne sentimeetrini. Suured raheterad kaaluvad mõne grammi, aga erakordseteljuhtudel - mõned sajad grammid. Rahet sajab soojal aastaajal rünksajupilvedest tavaliselt kooshoogvihmaga. Rohke, jäme rahe on peaaegu alati seotud äikesega.Raheterade tekkimine. Suure paksu pilve ülemises osas on külm. Seal tekivad lumehelbed.Lumehelbed langevad allapoole. Pilve alumises osas on soojem. Lumehelbed sulavad. Igastlumehelbest jääb järele veepiisk. Veepiisk liigub pilves jälle ülespoole ning külmub uuesti.Veepiisast saab pisike rahetera. Rahetera suureneb, muutub raskemaks ja sajab lõpuks alla.Lumi - tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kuiõhutemperatuur on alla 0°C. Lumehelbed tekivad, kui külmades õhukihtides jäätunud veekristallid ühinevad omavahel.Lörts - sademed, mis langevad maapinnale suurte räitsakatena ja sulavad kiiresti.Õhutemperatuur on nullilähedane. Vahel sajab koos räitsakatega ka vihmapiisku.Lisaks võib talvel sadada veel lumekruupe, jääkruupe, lumeteri, jäänõelu ja jäävihma.Udu koosneb pisikestest veepiiskadest, mis on nii väikesed, et ei lange maa peale, vaidhõljuvad õhus. Udu tekib, kui alumise õhukihi temperatuur langeb alla kastepunkti ja õhusolev veeaur kondenseerub. Udu tekib enamasti öösel, sest öösel õhk jahtub. Uduses õhus onpiisku nii palju, et nende vahelt ei paista valgus otse läbi. Sellepärast polegi udus kaugelenäha.Kaste tekib tavaliselt öösel, kui maapind jahtub.Jahtub ka maapinna kohal olev õhk. Jahtuvastõhust hakkab eralduma veeaur. See kogunebtilkadena jahedatele esemetele. Tekib kaste.Kuna rohi on öösel jahe, koguneb kaste rohule.Päikese käes vesi aurub ja rohi kuivab.
  3. 3. Hall on sama nähtus mis kaste ja tekib siis, kuiöösiti aluspinna (maapind, taimkate) temperatuurlangeb alla 0º. Maapinna kohal olevast õhusttiheneb siis veeaur taimedele või maapinnalekristallilise sademena. Vee kristallisatsioonisoodustavad aluspinna igasugused väljaulatuvadteravikud ning ebatasasused.Metsas tekib hall metsakõdu pinnal hõlpsamini kui paljal mullal, sest kõdukiht, olles halbsoojusjuht, takistab soojuse kandumist sügavamalt pinnale soojusjuht, takistab soojusekandumist sügavamalt pinnale soojusjuht, takistab soojuse kandumist sügavamalt pinnaleHärmatis ehk härm on valgekohev lumetaoline sademekiht, mistekib puuokstele, traatidele jmkülma uduse ilmaga või eriti tugevakülmaga. Eristatakse kristallilist jateralist härmatist.Teraline härmatis tekib uduse tuulise ilmaga õhutemperatuuril -2...-7° C. Võib esineda kamadalamatel temperatuuridel. Teralisel härmatisel on amorfne (kristallideta) ehitus. Teralisehärmatise pind on mügarane, ilma kristalltahkudeta. Teraline härmatis tekib allajahtunududupiiskade külmumisel esemetele. Udupiisad külmuvad nii kiiresti, et ei jõua kaotada omavormi ja annavad lumetaolise ladestuse, koosnedes külmunud terakestest, mida ei olevõimalik silmaga eristada.Temperatuuri tõusuga ja udupiiskade üleminekuga uduvihmaks, moodustuva teralisehärmatise tihedus suureneb ja ta läheb üle jäiteks.Seoses külma tugevnemisega ja tuule nõrgenemisega moodustuva teralise härmatise tihedusväheneb ja ta muutub kristalliliseks härmatiseks.Teralise härmatise ladestus võib tõusta ohtlike mõõtmeteni.Kristalliline härmatis koosneb peene ehitusega jääkristal-lidest. Selline härmatis on koheva pitsi taoline, mis raputa-misel kergesti maha variseb. Kristalliline härmatis tekibtavaliselt öötundidel selge taeva või õhukeste pilvede jakülma tuulevaikse ilmaga, kui esineb udu või uduvine.Tekib veeauru sublimeerumisel, kui temperatuur on -11..-25°C.Mõningatel juhtudel võib kristalliline härmatis tekkida udu võiuduvineta õhus sisalduva veeauru arvelt. Kristallilist härmatiston vahel raske eristada teralisest härmatisest. Teadma peab, et isegi väga terasel vaatamisel eiole teralise härmatise pinnal näha kristalle; kui on näha kasvõi üksikuid kristalle, siis on jubategu kristallilise härmatisega.Jäide on tahke sade kas läbipaistva või läbipaistmatu tiheda jääkihi kujul. Ta tekib niirõhtsatel kui ka vertikaalsetel pindadel (okstel, traatidel jne) harilikult tuulepoolsele küljele.Tekkimise põhjused on järgmised: a) kui allajahtunud vihma või uduvihma piisad (mõnikordka udupiisakesed) satuvad külmale pinnale ning külmuvad seal; b) kui pärast tugevaid külmisajab vihma. Mõnikord on jääkihi paksus mitu sentimeetrit, kutsudes esile mitmesuguseidkahjustusi nagu puuokste murdumine, elektri- ja sideliinide katkemine, postide puruneminejne.
  4. 4. Jäide tekib sagedamini talve algul ning lõpul (novembris-detsembris ja märtsis, mil ilmad onüldiselt väga ebapüsivad) õhutemperatuuril 0 kuni –3, –5 ºC. Fotod: Vello KeppartKiilasjää - jääkiht maapinnal. Tekib vedelatesademete - vihma, uduvihma, tihedateudupiiskade, märja lume- aga ka veekihikülmumisel maapinnal. Kiilasjää hulka kuulubka lumekiht, mis on tihenenud ja libedaksmuutunud autotranspordi liikumise tulemusel.Kiilasjää, erinevalt jäitest, esineb ainultmaapinnal, kõige sagedamini teedel. Foto: Aldo LuudÄike esineb atmosfääris elektrilahendusenavälgu ja sellele järgneva müristamise näol.Aeg välgu ja väikese mürina vahel olenebäikese kaugusest. Kui see ajavahe on alla10 sekundi, siis on äike lähemal kui 3 km,ja äikest loetakse lähedaseks. Müristamistvõib kuulda 15-20 km kaugusele, sellejuures võib välku mitte märgata. Eestisvõib äikest esineda igal aastaajal.Pälk ehk põuavälk on kauge äike, millepuhul ei ole äikesemürinat kuulda suurevahemaa tõttu.Virmalised – polaarvalgus, helendus atmosfääri ülaosas põhja- (põhjavalgus) jalõunapolaaralade kohal (lõunavalgus), 60-1000, kõige sagedamini 100 km kõrgusel.Kuju järgi võivad olla difuussed (aeglaseltmuutuvad laigud või ribad), kiirjad (kiirestimuutuvate kiirte-, kardina- võikroonikujulised) vms. Virmalisi põhjustabkosmiline kiirgus. Harilikult on virmalisedsinakasvalged või kollakasrohelised,harvem punakad ja violetsed. Eestis onvirmalisi 4-5 korda aastas, peamiseltmärtsis ja septembris. Foto: Villem
  5. 5. Miraaž - miraažid tekivad siis, kui valguskiired läbivad oma teel erineva tihedusega õhukihte.Miraaž kujutab endast reaalselt eksisteeriva objekti kujutist horisondi kohal, enamasti onkujutis moonutatud. Kujutis võib olla kas päripidine või ümberpööratud. Eristatakse ülemist,alumist ja külgmiraaži. Ülemist miraaži esineb eriti tihti polaaraladel, alumist - kõrbetes.Eestis on miraaže nähtud saarte rajoonis, Soome lahel, Peipsil ja üksikutel juhtudel laiadeasfalteeritud sirgete maanteelõikude kohal. Kaugelt autolt peegeldunud valgus võib vaatajanijõuda mitut erinevat teed pidi, peegeldudes mitmeid kordi erineva tihedusega õhukihtidelt.Pole siis ime, et kauge auto näib hõljuvat tee kohal, olles tundmatuseni moondunudväljanägemisega. Kauge horisondi korral on mõnikord loojuv Päike sakiliste servadega või kamitmeks korrapäratuks ribaks lagunenud nagu läbi lainelise klaasi vaadates. Ka võib juhtuda,et Päike ei vajugi horisondi alla, kustub hoopiski horisondist veidi kõrgemal. Terendus Karepal 10.08.2007. Foto: Urmas Päike kandikul. Foto: Andres Kuusk Peterson. Tume viirg taevas võib olla Soome lõunarannik 80 km kaugusel teisel pool Soome lahte.Keeris - tekib päikesepaistelise ilmaga, kuimaapind tugevasti soojeneb. Keeris tõstabmaapinnalt üles liiva, tolmu, prahti, liigubedasi mõnikümmend meetrit ja siis vaibub.Tromb, vesipüks - on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siishiigelsuure tumeda pilvesambana alla maa- või merepinnale. Tromb esineb maismaa,vesipüks veepinna kohal. Laskudes maa või mere peale, ta pikeneb ning tõmbab keerisessevett, tolmu, liiva, sageli ka raskeid esemeid (palke, katuseid). Suure liikumiskiiruse tõttu ontrombid ja vesipüksid purustava jõuga. Tavaliselt esinevad nad koos äikesepilvega,vihmavalingu, rahega.
  6. 6. Kasutatud materjal:http://agromet3.weebly.com/index.htmlhttp://ael.physic.ut.ee/KF.Private/Piia.Post/meteo/Sademete_tekkimine.pdfwww.emhi.eewww.ne.sePildid:12kuud.netDelfi.eeelutants.blogspot.comallankirjutab.blogspot.comwebhostinggeeks.comLingid:http://vesimaismaa.weebly.com/suur-skaala-kliimamustrid.html kliimategurid

×