3. Rakvere Veepuhastusjaam
• Vajadus veetöötlusjaama järele
tekkis Rakveres juba 1970-
ndatel
• Esmakordselt jõudis töödeldud
vesi tarbijateni 2001. aastal
• Jaam peaks katma linna ja selle
lähiümbruse veevajaduse
lähema 25 – 30 aasta jooksul
• Linn saab vee viiest puuraugust
http://www.rakvesi.ee/public/files/maja.jpg
4. • Linn saab vee viiest puuraugust
• Jaama tööd juhib täielikult arvuti
• Jaamas jälgitakse ka piirkonniti
vee tarbimise ja surve
muutumist
• Vee puhastamisel kasutatakse
plastikkettaid ja
sundventileerimist
• Filtreeritud vesi juhitakse kahte
1000m3 suurusesse mahutisse
http://www.elkoral.ee/wp-content/uploads/2013/03/2013-11-21-086.jpg
5. Raua eemaldamiseks kasutatavad kettad
• Veetöötlusjaam kasutab
rauarohket kambrium-vendi
veehorisondi vett
(kuni 2mg/l)
• Filtriliivana kasutatakse
pestud kvartsliiva tera läbi-
mõõduga 1,2mm
Vasakul puhas ja paremal kasutatud plastikketas
6. Rakvere Reoveepuhastusjaam
• Asutati 1990. aastal
• Puhastab kogu linna reovett
• Kogu ööpäeva jooksul tuleb
puhastada ~20 000 m3 vett
• Suurim reoveeallikas Rakvere
Lihakombinaat
• Puhastatud vesi juhitakse Selja jõkke
http://f5.pmo.ee/f/2013/06/13/1827276t81hb5ca.jpg
7. Reovee puhastamine
• Puhastamisel mitu etappi –
mehaaniline ja keemiline
puhastamine.
• Mehaaniline puhastamine
metallvõre, polümerlahus
• Keemilisel puhastamine
aktiivmuda
Vette lisatakse aktiivmuda
8. • Esmane puhastus – veest
eemaldatakse suurem mustus
läbi metallvõre
• Eelsetiti – Lastakse osakestel
settida
• Aerotangides lastakse valla
aktiivmuda, mis lagundab
orgaanilist ainet
• Järelsetiti – Eemaldatakse muda
polümeerlahuse abil
9. Aru karjäär
• Kunda tsemenditehase tooraine
allikas
• Lubjakivi lõhatakse karjääris ja
transporditakse tehasesse
raudteel
• Toodab aastas ~1,6miljonit tonni
• Karjäärist väljapumbatav vesi
juhitakse Toolse jõkke
• Tulevikus kui karjäär on end
ammendanud, kujundatakse
sellest järv
https://encrypted-tbn2.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcT8L_uCh-
nFWvGh4DiItqhs-Kkt_8vNQJXAMOSetoqKBsvrx732
10. Kunda Nordic Tsement
• Asutus alustas tööd 1870. aastal
• Toodab ehitustsemente ja
lubjakivi killustikku ning pakub
sadamateenuseid
• Tegu on neljanda tehasega sellel
territooriumil
• Toodang eksporditakse
suuremjaolt suurfirmadele
Kunda Nordic Tsemenditehas
11. • Tsemendi valmistamisel on
tooraineteks lubjakivi ja savi ning
ahju kütusena kasutatakse
põlevkivi, naftakoksi ja olmeprügi
• Lubjakivi kaevandatakse 6km
kaugusel asuvas Aru karjääris
• Savi kaevandatakse 2km kaugusel
asuvas mereäärses savikarjääris
• Tsemendi tardumisaja
reguleerimiseks kasutatakse kipsi ja
põlevkivituhka
Pöördahi, milles põletatakse savilobri klinkriks
12. Tootmisprotsess
• Lubjakivi purustatakse lõug- ja haamerpurustites
• Savilobri valmistamine toimub kahes savikarussellis savi segamisel
veega
• Kütus doseeritakse etteantud vahekorras eraldi punkrite kaudu
• Klinkri põletamine toimub kahes pöördahjus, pöördahju ühest otsast
antakse sisse lobri ja teisest kütus
• Ahju temperatuur kasvab, alguses ~ 200°, ahju lõpus on temperatuur
kuni 2000°
• Ahjust väljub füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena valmiv
klinker, mis jahutatakse restjahutajaga
• Ahi toodab tunnis keskmiselt 45 tonni klinkrit
• Tsement väljastatakse kas lahtiselt või pakituna paberkottidesse
13. • Pöördahjust väljuvad
suitsugaasid puhastatakse
elektrifiltris ja suunatakse
korstnasse
• Elektrifiltris kinnipüütud tolm
ladustatakse silos
• 1996. aastal oli õhkulendunud
tolmu kogus 36kg/1t, tänu
uutele filtritele on Kunda
välisõhu tolmusisaldus madalam
Eesti normidest
• Klinkritolmu on kasutatud
happeliste põldude lupjamisekshttp://www.bioneer.ee/static/files/057/t2_
rdf_vastuvotu_solm_ja_laohoone.jpg
14. Neeruti maastikukaitseala
• Kõrguste ja kauguste
silmamõõduline määramine
• Taimed
• Taimede veesisalduse
määramine
• Metsatüübid
http://www.virol.ee/static/files/042/t2_000030.jpg
15. Töö ülesanne: Uurige ruutmeetrisel alal kasvavate taimede ehitust, püüdes
põhjendada, kuidas on nende ehitus, kuju jne. Seotud nende eluviisi ja elupaigaga
Töö käik:
Võtsime Neeruti metsas
ruutmeetri suuruse ala ning
uurisime seal kasvavaid taimi.
Tõime välja mõned liigid ning
uurisime nende kohastumusi
selliseks elupaigaks.
Prooviruudul oli märgata võilille. Kuna võilill on
putuktolmleja, on tal kollased õied putukate
ligimeelitamiseks. Võilill kasvab enamasti valguse
käes ja selleks on tal pikk juur, et pinnasest palju
vett saada elus püsimiseks.
Märgata oli ka kõrrelisi. Kitsad lehed on neil
selleks, et vee aurumine oleks väiksem ning
puitunud vars aitab neid kaitsa tuule eest. Neil ei
ole värvilisi õisi, sest nad on tuultolmlejad.
16. Kõrguse ja kauguste silmamõõduline
määramine
• Eesmärk: omandada kauguste ja kõrguste silmamõõdulise määramise
põhimõte ja praktiseerida seda looduses
Töö käik:
• Valisime välja üksiku puu ja mõõtsime sammudega vaatluspunkti mis
oleks intuitiivselt lähedane puu kõrgusele
• Mõõtsime joonlauaga puu kõrguse, joonlaua nullpunktiks oli puu latv
• Teisendasime joonlaua lugemi meetritesse
17. Metallioonide määramine taimedes
Töö käik:
• Valisime välja 2 taime ning tuhastasime need põleti leegis
• Kogusime tuha keeduklaasi ja lisasime vesinikkloriidhapet (HCl)
• Selles protsessis lahustus taimedes sisalduv raud
• Eraldasime jäägid filtrisse, jagasime filtraadi 2 kahteklaasi
• Ühele osale lisasime kaaliumtiotsüanaadi (KSCN) lahust ja teisele
osale kollase veresoola K4Fe(CN)6 lahust
• Raua sisalduse korral muutub esimene lahus roosakaks ja teisel juhul
sinakaks
18.
19. Ca iooni tõestamine taimes
• Taaskord tuhastasime taime ja
kogusime tuha keeduklaasi
• Ca ioonid muutusid lahustuvaks
äädikhappe lisamisel
• Kogusime puhta filtraadi millele
lisasime ammooniumoksolaadi
(NH4)2C2O4 lahust
• Ca sisalduse korral tekib valge
sade(hägu)
20. pH taseme määramine taimedes
• Kogusime hapu maitsega taimi
(nõges, kuuse okkad,
jänesekapsas)
• Peenestasime taimed uhmris
• Töödeldud taimed kogusime
katseklaasidesse
• Lisasime katseklaasidesse
võrdselt destilleeritud vett
• Mõõtsime lahuste pH väärtused
Peenestatud taimed
21. Taimede veesisalduse määramine
• Kaalusime kolme eri liiki korjatud taimi (võilille leht, harilik
nurmenukk, tamme leht)
• Jätsime taimed neljaks päevaks kuivama
• Kui taimed olid neli päeva kuivanud, kaalusime neid taas
Liik Kuupäev Kaal (g) Kuupäev Kaal (g) Vee hulk (g)
Võilille leht 27.mai 0,8 30.mai 0,1 0,7
Harilik nurmenukk 27.mai 1,59 30.mai 0,3 1,29
Tamme leht 27.mai 1,38 30.mai 0,3 1,08
22. Metsatüübid
• Määrasime metsatüübiks
salumetsa
• Metsas kasvavad kuusega
kõrvuti mitmed lehtpuud
• Viljakas puhmarinne
• Muld on viljakas, paks
huumuskiht
• Liigirikas metsatüüp
Rinne Näide
Puurinne Harilik kuusk
Põõsarinne Pihlakas
Rohurinne Harilik jänesekapsas
Samblarinne Salusammal
Salumets
