Rahvaloendus 2011

2011. aasta rahva ja eluruumide loendus Anni Vahtras REL 2011 regioonijuht

Mis on rahvaloendus?
Rahvaloendus on andmekogumise meetod, mis võimaldab saada kindla ajahetke seisuga andmeid riigi rahvastiku ja eluruumide kohta. Ükski teine uuring seda ei võimalda.
Rahvaloendus on kõikne , st ühesuguseid andmeid kogutakse iga riigi elaniku ja eluruumi kohta.

Rahvaloenduste tüübid
Traditsiooniline rahvaloendus – rahvaloendaja külastab kodusid ja täidab eluruumi, leibkonna ja elanike kohta paberankeedid. Enamik riike viib läbi traditsioonilist rahvaloendust.
Registripõhine rahvaloendus – kõik vajalikud andmed saadakse riiklikest registritest. Üksikutel riikidel on õnnestunud sellele üle minna. Kasutab nt Soome. Eestil on kavas teha järgmine rahvaloendus 2021. aastal registrite põhjal.
Segameetod – andmeid kogutakse erinevate meetoditega: nt täitmine internetis, rahvaloendajate külastused kodudesse, registriandmete kasutamine. Kasutavad nt Lõuna-Korea, Leedu, Läti, Eesti jt.

Miks rahvaloendusi korraldatakse? (I)
Rahvaloenduse eesmärk on saada andmeid riigi:
elanike arvu ja paiknemise kohta,
inimeste soo ja vanuse,
haridustaseme,
elatusallikate,
tööhõive, tegevusalade jt näitajate kohta,
leibkondade ja perekondade arvu ning koosseisu,
rahvastiku elamistingimuste kohta.

Miks rahvaloendusi korraldatakse? (II)
Rahvaloendus on ainus uuring, mis annab põhjaliku statistika selle kohta, kui palju on Eestis tegelikult elanikke, millistes piirkondades ja tingimustes elatakse.
Viimase kümnendi jooksul on toimunud rahvastikus muutused, nt väljaränne, mille kohta puuduvad täpsed andmed (inimesed ei registreeri end alati välja).
Rahvastikku arvestatakse 2000. aasta rahvaloendus “+” sünnid ja sisseränne, “-” surmad ja väljaränne. Pika aja jooksul muutub number ebatäpseks.

Miks rahvaloendusi korraldatakse? (III)
Loendusstatistikat kasutatakse paljude planeeringute ja erinevate investeerimisotsuste tegemisel (nt REL 2000 andmeid kasutati KOV-de üldplaneeringute tegemisel).
Kaasaegne ühiskond peab oma tulevikku puudutavate otsuste tegemiseks kasutama võimalikult head statistikat. Nii saab ühiskond jagada kõige mõistlikumalt oma ressursse.

130 aastat rahvaloendusi Eestis
Esimene täiemõõduline rahvaloendus toimus Eestis 29. detsembril 1881 .
Kokku on Eestis toimunud kümme rahvaloendust : 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal.
Toimunud rahvaloendused on kümme põhjalikku sissevaadet Eesti rahvastikku – muid nii põhjalikke andmeid pole.
Kümne rahvaloenduse andmete omavahelise võrdlemise teeb mõnikord keeruliseks vaid see, et 130 aasta jooksul on haldusüksuste piirid korduvalt muutunud.

Maailma rahvaloendused (I)
ÜRO eestvõttel korraldavad enamik maailma riike 2010/2011. aastal rahvaloendused .
Euroopa Liidus toimuvad rahvaloendused 2011. aastal.
Praeguseks on rahvaloendus toimunud 157 riigis/territooriumil , 71-s on veel ees ja vaid 6 riiki ei korralda rahvaloendust (enamasti seotud sõja, üleüldise vaesuse vms).
ÜRO hinnangul on praeguseks loendatud 5,66 miljardit inimest ehk 82% maakera elanikest .

Maailma rahvaloendused (II)
Toimunud on Hiina, India, Indoneesia, USA, Suurbritannia, Saksamaa jt suurriikide loendused.
Leedus ja Lätis toimus rahvaloendus kevadel 2011. Leedus elas võrreldes eelmise rahvaloendusega 430 000 inimest vähem (3,058 mln). Läti pole tulemusi veel avaldanud.
India elanikkond suurenes kümnendiga 181,4 miljoni inimese võrra (rahvaarv: 1 210 193 422).
Hiina rahvaloendusel oli 6,5 miljonit ja Indias 2,5 miljonit rahvaloendajat.

Rahva ja eluruumide loendus Eestis
Ettevalmistused algasid 2006. aastal , kui erinevaid osapooli kaasates hakati koostama loendusprogrammi (millised teemad/küsimused).
Rahvaloendus algab 31. detsembri varahommikul kell 00.00 , kõik andmed kogutakse selle hetke seisuga.
Esmakordselt võimalik valida , kas täita küsimustik internetis või oodata rahvaloendaja külastust.
Rahvaloendus toimub kahes etapis :
31.12.2011 - 31.01.2012 toimub e-loendus
16.02-31.03.2012 külastavad rahvaloendajad neid leibkondi, kes ei täitnud küsimustikku internetis.

Keda küsitletakse?
Rahvaloendusel küsitletakse inimesi, kelle püsielukoht on Eestis:
püsielukohas veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast. See võib erineda registreeritud elukohast.
Inimese püsielukoht on Eestis, kui:
ta on Eestis pidevalt elanud vähemalt 12 kuud enne 31. detsembrit 2011 või
ta on Eestisse elama asunud 2011. aastal enne 31. detsembrit ja kavatseb siia jääda vähemalt üheks aastaks.

Küsimused
Küsimustik koosneb leibkonna-, eluruumi- ja isikuankeedist. Kaks esimest täidetakse ühiselt, viimane iga inimese kohta eraldi.
Esmakordselt võimalik märkida küsimustikku murrete oskus ja piirkondlike keelte oskus (nt seto, võro, mulgi, kihnu).
Täpne küsimuste arv sõltub vastajast , nt meestelt ei küsita sünnitatud laste kohta, vähemalt algharidusega inimestelt ei küsita kirjaoskuse kohta.
Leibkonna kohta 6, eluruumi kohta 11-13 ja isiku kohta 13-39 küsimust.

Kohustuslikkus
Iga Eesti elaniku osalemine rahvaloendusel on kriitilise tähtsusega , seepärast on see (riikliku statistika) seaduse järgi ka kohustuslik.
Seadus näeb ette võimaluse vajadusel rakendada ka sunniraha, kuid seda pole rahvaloenduste puhul kunagi kasutatud. Ka prooviloendusel 2009/2010 olid inimesed koostööaltid.

Töökohad rahvaloendusel
Kokku palgatakse rahvaloenduse jaoks üle 2400 inimese:
2200 rahvaloendajat (sh 200 ooteajal loendajat)
132 piirkonnajuhti
90 andmetöötluse operaatorit (töökoht Tallinnas)
25 personalitöötajat
15 ringkonnajuhti.
2000. aasta rahvaloendusel oli töötajaid üle 5000, 1922. aasta rahvaloendusel üle 16 000.
lisainfo: www.REL2011.ee

Rahvaloenduse teavitus
detsember 2011 – märts 2012 teavituskampaania
15. detsembriks teavitusmaterjal igasse Eesti eluruumi

Hetkeseis
Kaks kolmandikku (66%) koguvalimist kavatseb loendusel osaleda interneti teel , 27% ootab koju rahvaloendajat, 7% ei oska veel öelda.
Loendust peetakse üldiselt Eestile vajalikuks (93% , st väga vajalik 69%, pigem vajalik 24%).
Kõige olulisemaks peetakse Eesti tegeliku rahvaarvu väljaselgitamist (62%), sellele järgnevad andmed Eesti rahva elamistingimuste kohta (39%) ning Eestist väljarännanute hulk ja perede koosseis/suurus (mõlemad 22%).
Allikas: Faktum & Ariko (august 2011)

Lisainfo rahvaloenduse kohta
lisainfo Statistikaameti infotelefonilt 625 9100
veebilehelt www.REL2011.ee
REL 2011 ringkonnajuhtidelt, kontaktid www.REL2011.ee

Miks “Igaüks loeb”?
Rahvaloenduse õnnestumiseks ja ühiskonna jaoks parima teadmise saamiseks on vajalik iga inimese osalemine .
Rahvaloenduse tulemused on Eestile tugevaks ja tulevikku kujundavaks signaaliks. Need on andmed, mille põhjal tehakse järgmise kümnendi jooksul otsuseid.

Seepärast …
… oleme valmis olema väga visad.
Slovakkia 2011
http://www.youtube.com/watch?v=zp1uSLLdzNA&feature=related

Igaüks loeb!

Rahvaloendus 2011

by Statistikaamet / Statistics Estonia on Dec 20, 2011

Accessibility

Categories

Tags

Upload Details

Usage Rights

Statistics

Rahvaloendus 2011 — Presentation Transcript