Eesti rahvastik REL2011 andmetelEesti rahvastik REL2011 andmetelEne-Margit TiitEne-Margit TiitTartu Ülikool, Statistikaame...
SisukordSisukord• Rahvaloenduse (REL2011) tulemusedo Rahvaarvu muutumine 2000—2012o Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle m...
Rahvaarvu muutumine 2000—2012Rahvaarvu muutumine 2000—2012
Rahvaarvu muutus jooksvaRahvaarvu muutus jooksvastatistika andmetelstatistika andmetel• Jooksva statistika andmetel, mis t...
Rahvaarvu muutus loendusteRahvaarvu muutus loendusteandmetelandmetel• Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eestipüsielanikku,...
Millest tuleb jooksva statistika jaMillest tuleb jooksva statistika jarahvaloenduse andmete erinevus?rahvaloenduse andmete...
Rahvastiku soo-vanuse jaotusRahvastiku soo-vanuse jaotus
Rahvastiku vanusejaotus 2000 jaRahvastiku vanusejaotus 2000 ja20112011
Rahvastikupüramiid 2011Rahvastikupüramiid 2011 0510152025303540455055606570758085+60 000 40 000 20 000 0Mehed0 20 000 40 0...
Vanusrühmade vahekorrad aastalVanusrühmade vahekorrad aastal2000 ja 20112000 ja 2011
Eesti rahvastik vananebEesti rahvastik vananeb……Eesti ja EL keskmine.Eesti ja EL keskmine.Vanuserühmade suhtelised arvukus...
Loomulik iiveLoomulik iive
• Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestisloomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja oliaastal 2010 posi...
Sünnid ja surmad aastail 2000—Sünnid ja surmad aastail 2000—20122012
Eestlaste sünnid ja surmad aastailEestlaste sünnid ja surmad aastail2000—20112000—2011
Summaarne sündimuskordajaSummaarne sündimuskordaja• Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks onsummaarne sündimuskordaja (TF...
Summaarne sündimuskordajaSummaarne sündimuskordaja
Sünnitaja vanuse dünaamikaSünnitaja vanuse dünaamika
Summaarse sündimuskordaja jaSummaarse sündimuskordaja jasünnitamisvanuse seossünnitamisvanuse seos• Kui sünnitamisvanus tõ...
Oodatav eluigaOodatav eluiga• Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet määravnäitaja suremus, seda iseloomustab oodatav ...
Oodatav eluiga sünnil ja 50-Oodatav eluiga sünnil ja 50-aastaseltaastaselt
• Üheteistkümne aasta jooksul (2000—2011) on Eestisoodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5aasta võrra. Siiski ...
Eestimaalaste oodatav eluigaEestimaalaste oodatav eluigarahvuste lõikesrahvuste lõikes
Eestlaste oodatav eluiga EuroopaEestlaste oodatav eluiga Euroopavõrdlusesvõrdluses• Suhteliselt madal oodatav eluiga on ol...
Oodatav eluiga Euroopa riikidesOodatav eluiga Euroopa riikides(mehed ja naised)(mehed ja naised)
ImikusuremusImikusuremus• Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa(ja ka maailma) parimate hulgas.• Tänapäeva Eest...
Alla aasta vanuselt surnud laste arvAlla aasta vanuselt surnud laste arv1000 vastsündinu kohta1000 vastsündinu kohta
Imikusuremus 2011 EuroopasImikusuremus 2011 Euroopas
VälisränneVälisränne
• Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivseleiibele ka negatiivne välisrände saldo.• Praegu on võimalik detailselt ...
Registreeritud välisränne 2004—2011Registreeritud välisränne 2004—2011
Meeste ja naiste summaarneMeeste ja naiste summaarnevälisränne 2004—2011välisränne 2004—2011
• Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad(registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine onsagedamini jääv (või pi...
Sisse- ja väljarändajateSisse- ja väljarändajatevanusejaotusvanusejaotus
Eesti välisrände siht- ja lähteriigidEesti välisrände siht- ja lähteriigid2004—20112004—2011
• Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kuilähteriigina.• Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31.12.2011üle 30 000 Eest...
SiseränneSiseränne
Rahvastiku paiknemist määravadRahvastiku paiknemist määravadprotsessidprotsessid• Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suuna...
Maarahvastiku arvukuseMaarahvastiku arvukusedünaamika (absoluutarvudes)dünaamika (absoluutarvudes)
Maa- ja linnaelanikudMaa- ja linnaelanikud• Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahaneminetoimus 1934 ja 1959 aasta vahel, m...
Rahvastiku muutus võrreldes 2000.Rahvastiku muutus võrreldes 2000.aastagaaastaga
Rahvaarvu muutus maakondadesRahvaarvu muutus maakondades(%)(%)
Asustustihedus (ruutkaart)Asustustihedus (ruutkaart)
Kuni 17-aastaste laste ja noorukiteKuni 17-aastaste laste ja noorukiteosatähtsus rahvastikusosatähtsus rahvastikusLaste os...
Naiste ja meeste keskmine vanusNaiste ja meeste keskmine vanusmaakonnitimaakonniti
20—34-aastaste meeste arv 10020—34-aastaste meeste arv 100samas vanuses naise kohtasamas vanuses naise kohta84 - 8990 - 11...
Vähemalt 65-aastaste osatähtsusVähemalt 65-aastaste osatähtsusrahvastikusrahvastikus65-aastaste ja vanemate osatähtsus, %E...
Rahvastiku koostis rahvuse jaRahvastiku koostis rahvuse jakodakondsuse järgikodakondsuse järgi
Eesti elanikkonna rahvuslikEesti elanikkonna rahvuslikkoostis 1881—2010koostis 1881—201050
Rahvusliku koostise muutusedRahvusliku koostise muutusedaastail 2000—2011aastail 2000—2011• Rahvastiku rahvuskoostises loe...
Eesti elanike kodakondsus 2000 jaEesti elanike kodakondsus 2000 ja2011 (%)2011 (%)
• Kodakondsuseta isikute osakaal kahanes peaaegukaks korda (12% asemele ligi 7%).• Eesti kodakondsusega isikute osakaal ka...
Eesti elanike põhilineEesti elanike põhilineelatusallikaselatusallikas
Põhiline elatusallikasPõhiline elatusallikas
Muutus võrreldes eelmiseMuutus võrreldes eelmiseloendusegaloendusega
Palgast elatuvate isikute osakaalPalgast elatuvate isikute osakaal
Pensionist elatuvate isikute osakaalPensionist elatuvate isikute osakaal
Elatusallika sõltuvus vanusestElatusallika sõltuvus vanusest
Põhiline elatusallikas maakondadePõhiline elatusallikas maakondadelõikeslõikes
Eesti elanikeEesti elanikesotsiaalmajanduslik seisundsotsiaalmajanduslik seisundja tööränneja tööränne
Eesti elanike sotsiaalmajanduslikEesti elanike sotsiaalmajanduslikseisund sõltuvalt vanusestseisund sõltuvalt vanusest
• Hõivatud on palgatöötajad, ettevõtjad ja muudhõivatud (sh ajateenijad)• Mitteaktiivsed on mittetöötavad õppurid, kodused...
Hõivatute osakaal koguHõivatute osakaal koguelanikkonnast maakonnitielanikkonnast maakonniti
Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohtaMittehõivatute arv 100 hõivatu kohtaÜlalpeetavate arv 100 hõivatu kohta, RL 201199 to ...
Töötute osakaal aktiivsetestTöötute osakaal aktiivsetestsõltuvalt vanuserühmast jasõltuvalt vanuserühmast jarahvusestrahvu...
TööränneTööränne• Töörände puhul töötab inimene teises asulas(maakonnas) või riigis võrreldes püsielukohaga.• Tööränne kuu...
Maakondadevaheline tööränneMaakondadevaheline tööränne
Töörände olulisemad suunadTöörände olulisemad suunad
Välismaal töötajate osakaalVälismaal töötajate osakaalhõivatutest (%)hõivatutest (%)
Eesti elanikeEesti elaniketegevus- ja ametialadtegevus- ja ametialad
TegevusaladTegevusalad
Tegevusalad maal ja linnasTegevusalad maal ja linnas
Tegevusalad maakonniti: töötlevTegevusalad maakonniti: töötlevtööstus (20%tööstus (20%18%)18%)
Kaubandus (15%Kaubandus (15%14%)14%)
Haridus (10%)Haridus (10%)
Põllumajandus, kalandus,Põllumajandus, kalandus,metsandus (6%metsandus (6%4%)4%)
EhitusEhitus
Ametialade jagunemine soo järgiAmetialade jagunemine soo järgi
Muutused ameti- jaMuutused ameti- jategevusvaldkondade struktuuristegevusvaldkondade struktuuris• Suurenenud on tippspetsi...
Haridus ja keelteoskusHaridus ja keelteoskus
Vähemalt 10-aastaste isikuteVähemalt 10-aastaste isikuteüldharidus 2000 ja 2011(%)üldharidus 2000 ja 2011(%)
Vähemalt 10-aastaste isikuteVähemalt 10-aastaste isikutekutseharidus 2000 ja 2011 (%)kutseharidus 2000 ja 2011 (%)
Vähemalt 10-aastaste meeste jaVähemalt 10-aastaste meeste janaiste haridustase 2011naiste haridustase 2011
Haridustaseme sõltuvus vanusestHaridustaseme sõltuvus vanusest
Hõivatute haridustase maakonnitiHõivatute haridustase maakonniti
Eesti keele oskus sõltuvaltEesti keele oskus sõltuvaltvanuserühmastvanuserühmast
Eesti keele oskus sõltuvaltEesti keele oskus sõltuvaltharidustasemestharidustasemest
Võõrkeelte oskus sõltuvaltVõõrkeelte oskus sõltuvaltemakeelestemakeelest
Võõrkeelte oskus maakondadeVõõrkeelte oskus maakondadelõikeslõikes
Õppijad (EHISe andmetel)Õppijad (EHISe andmetel)
ElamistingimusedElamistingimused
EluruumidEluruumid• Eluruum – kas korter kortermajas, peremaja võikorter väikeelamust (nt ridaelamu)• Eluruumide arv on en...
Eluruumide ehitusaegEluruumide ehitusaeg
Keskmine eluruumi pindalaKeskmine eluruumi pindala
Kortermajades peiknevateKortermajades peiknevateeluruumide osakaal maakonnitieluruumide osakaal maakonniti
Püsiva asustuseta eluruumidePüsiva asustuseta eluruumideosakaalosakaal
Allikmaterjal• Kõigi andmete aluseks on Statistikaameti kodulehelesitatud avalik andmebaas, http://pub.stat.ee/px-web.2001...
Tänan kuulamise jaTänan kuulamise jakaasamõtlemise eestkaasamõtlemise eest
Ene-Margit Tiit: Kellele meil oleks riigireformi teha?
Ene-Margit Tiit: Kellele meil oleks riigireformi teha?
Upcoming SlideShare
Loading in …5
×

Ene-Margit Tiit: Kellele meil oleks riigireformi teha?

317 views

Published on

  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Ene-Margit Tiit: Kellele meil oleks riigireformi teha?

  1. 1. Eesti rahvastik REL2011 andmetelEesti rahvastik REL2011 andmetelEne-Margit TiitEne-Margit TiitTartu Ülikool, StatistikaametTartu Ülikool, StatistikaametVabariigi Presidendi mõttekoda9. aprill 2013
  2. 2. SisukordSisukord• Rahvaloenduse (REL2011) tulemusedo Rahvaarvu muutumine 2000—2012o Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muutus• Rahvastiku arengut mõjutavad protsessido Loomulik iiveo Välisränneo Siseränne• Eesti elanikkonna muutused loenduse andmetelo Rahvus ja kodakondsuso Põhiline elatusallikaso Sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränneo Tegevus- ja ametialado Hariduso Emakeel ja võõrkeelte oskuso Elutingimused• Allikmaterjal
  3. 3. Rahvaarvu muutumine 2000—2012Rahvaarvu muutumine 2000—2012
  4. 4. Rahvaarvu muutus jooksvaRahvaarvu muutus jooksvastatistika andmetelstatistika andmetel• Jooksva statistika andmetel, mis tugineb 2000.arahvaloendusele ja mida jooksvalt korrigeeritakseregistreeritud sündide, surmade ja rände arvel, onrahvaarv 12 aasta jooksul (1.01.2000 – 1.01.2012)vähenenud 54 333 inimese võrra.• Sellest kadu negatiivse iibe arvel on 32 409 inimest jakadu negatiivse rändesaldo arvel 22 024 inimest.
  5. 5. Rahvaarvu muutus loendusteRahvaarvu muutus loendusteandmetelandmetel• Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eestipüsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352mehed.• Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva jaeluruumide loendusega on püsielanike arvvähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati1 370 052 püsielanikku).• Seega vähenemine on üle 21 000 isiku võrra suuremkui seletas jooksev statistika (loomulik iive jaregistreeritud välisrände saldo).
  6. 6. Millest tuleb jooksva statistika jaMillest tuleb jooksva statistika jarahvaloenduse andmete erinevus?rahvaloenduse andmete erinevus?Kaks põhjust:1.Registreerimata väljaränne.2.Loenduse alakaetus, st et kõiki loendamiselekuuluvaid isikuid ei õnnestunud kätte saada.Hinnanguliselt oli alakaetuse suuruseks 2,2%, seetähendab, et tegelik rahvaarv on loendatudrahvaarvust suurem.
  7. 7. Rahvastiku soo-vanuse jaotusRahvastiku soo-vanuse jaotus
  8. 8. Rahvastiku vanusejaotus 2000 jaRahvastiku vanusejaotus 2000 ja20112011
  9. 9. Rahvastikupüramiid 2011Rahvastikupüramiid 2011 0510152025303540455055606570758085+60 000 40 000 20 000 0Mehed0 20 000 40 000 60 00020112000Naised12.03.2012 Ene-Margit Tiit
  10. 10. Vanusrühmade vahekorrad aastalVanusrühmade vahekorrad aastal2000 ja 20112000 ja 2011
  11. 11. Eesti rahvastik vananebEesti rahvastik vananeb……Eesti ja EL keskmine.Eesti ja EL keskmine.Vanuserühmade suhtelised arvukusedVanuserühmade suhtelised arvukused
  12. 12. Loomulik iiveLoomulik iive
  13. 13. • Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestisloomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja oliaastal 2010 positiivne.• Aastail 2011 ja 2012 oli loomulik iive taas negatiivne– vastavalt –565 ja –1460.• Eestlaste loomulik iive on olnud viimased neli aastatpositiivne.• Maakondadest on loomulik iive positiivne Harjumaalja Tartumaal
  14. 14. Sünnid ja surmad aastail 2000—Sünnid ja surmad aastail 2000—20122012
  15. 15. Eestlaste sünnid ja surmad aastailEestlaste sünnid ja surmad aastail2000—20112000—2011
  16. 16. Summaarne sündimuskordajaSummaarne sündimuskordaja• Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks onsummaarne sündimuskordaja (TFR).• Selle tavatõlgendus: Kui ühiskonna sündimus-käitumine oleks terve põlvkonna jooksulsamasugune nagu vaatlusaastal, siis näitakssummaarne sündimuskordaja keskmist laste arvunaise kohta.• Summaarset sündimuskordajat kasutatakserahvastikuprognooside tegemisel.• Taastetase, mis tagaks jätkusuutliku arengu, on 2,1.
  17. 17. Summaarne sündimuskordajaSummaarne sündimuskordaja
  18. 18. Sünnitaja vanuse dünaamikaSünnitaja vanuse dünaamika
  19. 19. Summaarse sündimuskordaja jaSummaarse sündimuskordaja jasünnitamisvanuse seossünnitamisvanuse seos• Kui sünnitamisvanus tõuseb, väheneb summaarnesündimuskordaja.• Sellest ei järeldu tingimata, et naised oma elujooksul vähem lapse sünnitavad – nad teevad sedapikema aja jooksul.• Siiski väheneb selle tagajärjel laste arv igalkonkreetsel aastal.
  20. 20. Oodatav eluigaOodatav eluiga• Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet määravnäitaja suremus, seda iseloomustab oodatav eluigasünnil.• Oodatav eluiga sünnil näitab, kui vanaks elakskeskmiselt vaatlusaastal sündinud laps siis, kuisuremus kogu tema eluea jooksul oleks sama naguvaatlusaastal.• Oletatavasti suremus väheneb ka edaspidi japraegu sündinud lapsed elavad tõenäoliselt märksakauem.• Oodatav eluiga on arvutatud iga vanuse kohta.Mida kauem on inimene juba elanud, seda kõrgemon tema oodatav eluiga
  21. 21. Oodatav eluiga sünnil ja 50-Oodatav eluiga sünnil ja 50-aastaseltaastaselt
  22. 22. • Üheteistkümne aasta jooksul (2000—2011) on Eestisoodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5aasta võrra. Siiski on naiste oodatav eluiga sünnil 10aasta võrra pikem kui meestel.• Suur on rahvusest sõltuv erisus: eestlastest meesteoodatav eluiga on mitte-eestlaste omast 3,6, naistelvastavalt 1,7 aastat pikem.• Kasvanud oodatav eluiga, st suremuse vähenemineon oluline iibe kasvu tegur.
  23. 23. Eestimaalaste oodatav eluigaEestimaalaste oodatav eluigarahvuste lõikesrahvuste lõikes
  24. 24. Eestlaste oodatav eluiga EuroopaEestlaste oodatav eluiga Euroopavõrdlusesvõrdluses• Suhteliselt madal oodatav eluiga on olnud Eestiprobleem, mis on taksitanud ka tõusus inimarengus.• Viimastel aastatel on olukord paranenud, me olemeküll taga Lääne-Euroopa riikidest, kuid edestameenamikku Ida-Euroopa riike.
  25. 25. Oodatav eluiga Euroopa riikidesOodatav eluiga Euroopa riikides(mehed ja naised)(mehed ja naised)
  26. 26. ImikusuremusImikusuremus• Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa(ja ka maailma) parimate hulgas.• Tänapäeva Eestis sündinud lapsed jäävad vägasuure tõenäosusega ellu.
  27. 27. Alla aasta vanuselt surnud laste arvAlla aasta vanuselt surnud laste arv1000 vastsündinu kohta1000 vastsündinu kohta
  28. 28. Imikusuremus 2011 EuroopasImikusuremus 2011 Euroopas
  29. 29. VälisränneVälisränne
  30. 30. • Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivseleiibele ka negatiivne välisrände saldo.• Praegu on võimalik detailselt analüüsida ainultregistreeritud välisrännet.• Hinnanguliselt moodustab registreeritud välisrännevaid ca 45% kogu välisrändest.• Aastatel 2000—2011 registreeritud väljarände suurusestmoodustas:o 48% saldo.o 52% sisseränne:o Sisserändajatest 46% on Eesti kodanikud (ca 24% tagasiränne)
  31. 31. Registreeritud välisränne 2004—2011Registreeritud välisränne 2004—2011
  32. 32. Meeste ja naiste summaarneMeeste ja naiste summaarnevälisränne 2004—2011välisränne 2004—2011
  33. 33. • Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad(registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine onsagedamini jääv (või pikaajaline).• Naiste osa registreeritult lahkunutest (saldo) on 2,3korda suurem kui meeste osa. Meeste registreeritudvälisrände saldo oli aastail 2007—2009 positiivne.• Siin võib olla põhjuseks meeste pigem hooajalinetöö või väiksem seaduskuulekus (töötataksemustalt, siis pole vaja ka elukohta registreerida).• Mehed on aktiivsemad pendelrändajad• Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus on üldjoontessarnane.
  34. 34. Sisse- ja väljarändajateSisse- ja väljarändajatevanusejaotusvanusejaotus
  35. 35. Eesti välisrände siht- ja lähteriigidEesti välisrände siht- ja lähteriigid2004—20112004—2011
  36. 36. • Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kuilähteriigina.• Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31.12.2011üle 30 000 Eesti kodaniku/ eesti keelt emakeelenakõneleva isiku/ Eestis sündinu.• Soomest saabunud immigrandid on kõigesagedamini koju tagasipöördujad.• Rändesaldo on Eestil negatiivne suure osa Lääne-Euroopa riikidega ja positiivne endise N. Liidu riikide,aga ka muu maailmaga.• Viimatinimetatud riikidega on rände mahtvõrdlemisi väike.
  37. 37. SiseränneSiseränne
  38. 38. Rahvastiku paiknemist määravadRahvastiku paiknemist määravadprotsessidprotsessid• Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suunas• Ääremaastumine• ValglinnastumineNeed protsessid toimuvad kogu maailmas.Eesti probleemid:• väike, vähenev rahvaarv• madal asustustihedus• protsesside intensiivsus
  39. 39. Maarahvastiku arvukuseMaarahvastiku arvukusedünaamika (absoluutarvudes)dünaamika (absoluutarvudes)
  40. 40. Maa- ja linnaelanikudMaa- ja linnaelanikud• Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahaneminetoimus 1934 ja 1959 aasta vahel, mil 25 aasta jooksulmaaelanikkond vähenes 1/3 võrra (küüditamine,sundkolhoseerimine).• Järgmistel aastatel on maaelanikkonna osakaalkahanenud ca 30%ni.• Tänu linna- ja maaelanike mõiste ningnendevahelise piiri hägustumisele on viimaselperioodil maaelanike osakaal kasvanud 2% võrra,kuigi absoluutarv veidi kahanes.
  41. 41. Rahvastiku muutus võrreldes 2000.Rahvastiku muutus võrreldes 2000.aastagaaastaga
  42. 42. Rahvaarvu muutus maakondadesRahvaarvu muutus maakondades(%)(%)
  43. 43. Asustustihedus (ruutkaart)Asustustihedus (ruutkaart)
  44. 44. Kuni 17-aastaste laste ja noorukiteKuni 17-aastaste laste ja noorukiteosatähtsus rahvastikusosatähtsus rahvastikusLaste osatähtsus, %Eesti keskmine 18,40,0 – 14,915,0 – 19,920,0 – 24,925,0 – 29,9Maakonnad Kohalikud omavalitsusüksusedOmavalitsuslik linn50km100kmVald pindalaga alla 10 km2
  45. 45. Naiste ja meeste keskmine vanusNaiste ja meeste keskmine vanusmaakonnitimaakonniti
  46. 46. 20—34-aastaste meeste arv 10020—34-aastaste meeste arv 100samas vanuses naise kohtasamas vanuses naise kohta84 - 8990 - 110111 - 149150 - 500 Omavalitsuslik linn50kmVald pindalaga alla 10 km2Mehi 100 naise kohta20–35-aastaste seas20–35-aastaseid elanikke vallas ei ole
  47. 47. Vähemalt 65-aastaste osatähtsusVähemalt 65-aastaste osatähtsusrahvastikusrahvastikus65-aastaste ja vanemate osatähtsus, %Eesti keskmine 17,77,8 - 14,915,0 - 19,920,0 - 24,925,0 - 49,1Maakonnad Kohalikud omavalitsusüksusedOmavalitsuslik linn50km100kmVald pindalaga alla 10 km2
  48. 48. Rahvastiku koostis rahvuse jaRahvastiku koostis rahvuse jakodakondsuse järgikodakondsuse järgi
  49. 49. Eesti elanikkonna rahvuslikEesti elanikkonna rahvuslikkoostis 1881—2010koostis 1881—201050
  50. 50. Rahvusliku koostise muutusedRahvusliku koostise muutusedaastail 2000—2011aastail 2000—2011• Rahvastiku rahvuskoostises loendustevahelisel perioodilolulisi muutusi ei toimunud.• Eestlaste osakaal kasvas ühe protsendi võrra, oli 2011.a.69,7%.• Eestlaste absoluutarv oli 902 547.• Loendusandmetel kahanes eestlaste arv Eestis 3% võrra.• Venelaste osakaal oli 25%, ülejäänud rahvusi ca 5%.• Erinevate rahvuste esindajaid oli eelmise loendusegavõrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemus-rahvuste rühmad olid suhteliselt kahanenud.• Rahvusliku struktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnadkahte rühma.o Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osakaalvähenes veelgi, langedes 20%lt 19,5%-le.o Kõigis teistes maakondades oli eestlastel suur ülekaal ja seekasvas veelgi 1—2% võrra.
  51. 51. Eesti elanike kodakondsus 2000 jaEesti elanike kodakondsus 2000 ja2011 (%)2011 (%)
  52. 52. • Kodakondsuseta isikute osakaal kahanes peaaegukaks korda (12% asemele ligi 7%).• Eesti kodakondsusega isikute osakaal kasvas 80%lt85%ni.• Pisut kasvas ka vene kodakondsusega inimeste arv.• Kodakondsuseta isikute osakaalu kahanemistpõhjused:o kodakondsuse võtmine;o maalt lahkumine;o surm.
  53. 53. Eesti elanike põhilineEesti elanike põhilineelatusallikaselatusallikas
  54. 54. Põhiline elatusallikasPõhiline elatusallikas
  55. 55. Muutus võrreldes eelmiseMuutus võrreldes eelmiseloendusegaloendusega
  56. 56. Palgast elatuvate isikute osakaalPalgast elatuvate isikute osakaal
  57. 57. Pensionist elatuvate isikute osakaalPensionist elatuvate isikute osakaal
  58. 58. Elatusallika sõltuvus vanusestElatusallika sõltuvus vanusest
  59. 59. Põhiline elatusallikas maakondadePõhiline elatusallikas maakondadelõikeslõikes
  60. 60. Eesti elanikeEesti elanikesotsiaalmajanduslik seisundsotsiaalmajanduslik seisundja tööränneja tööränne
  61. 61. Eesti elanike sotsiaalmajanduslikEesti elanike sotsiaalmajanduslikseisund sõltuvalt vanusestseisund sõltuvalt vanusest
  62. 62. • Hõivatud on palgatöötajad, ettevõtjad ja muudhõivatud (sh ajateenijad)• Mitteaktiivsed on mittetöötavad õppurid, kodused,mittetöötavad pensionärid ja muud mitteaktiivsed(sh heitunud)• Töötud tööotsijad kuuluvad aktiivsete hulka, kuid eiole hõivatud
  63. 63. Hõivatute osakaal koguHõivatute osakaal koguelanikkonnast maakonnitielanikkonnast maakonniti
  64. 64. Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohtaMittehõivatute arv 100 hõivatu kohtaÜlalpeetavate arv 100 hõivatu kohta, RL 201199 to 125 (28)125 to 150 (54)150 to 200 (90)200 to 300 (49)300 to 489 (5)
  65. 65. Töötute osakaal aktiivsetestTöötute osakaal aktiivsetestsõltuvalt vanuserühmast jasõltuvalt vanuserühmast jarahvusestrahvusest
  66. 66. TööränneTööränne• Töörände puhul töötab inimene teises asulas(maakonnas) või riigis võrreldes püsielukohaga.• Tööränne kuulub pendelrände hulka – liigutakse kasiga päev, iga nädal või muu perioodiga, kuidenam-vähem regulaarselt.• 80% hõivatutest töötasid loendushetkel omamaakonnas, ülejäänud kas mõnes teisesmaakonnas, välismaal (4,5%) või nende töökoht eiole kindla asukohaga seotud (5,5%).• Töökohti on maakonnas rohkem kui sellesmaakonnas elavaid hõivatuid üksnes Harju- jaTartumaal
  67. 67. Maakondadevaheline tööränneMaakondadevaheline tööränne
  68. 68. Töörände olulisemad suunadTöörände olulisemad suunad
  69. 69. Välismaal töötajate osakaalVälismaal töötajate osakaalhõivatutest (%)hõivatutest (%)
  70. 70. Eesti elanikeEesti elaniketegevus- ja ametialadtegevus- ja ametialad
  71. 71. TegevusaladTegevusalad
  72. 72. Tegevusalad maal ja linnasTegevusalad maal ja linnas
  73. 73. Tegevusalad maakonniti: töötlevTegevusalad maakonniti: töötlevtööstus (20%tööstus (20%18%)18%)
  74. 74. Kaubandus (15%Kaubandus (15%14%)14%)
  75. 75. Haridus (10%)Haridus (10%)
  76. 76. Põllumajandus, kalandus,Põllumajandus, kalandus,metsandus (6%metsandus (6%4%)4%)
  77. 77. EhitusEhitus
  78. 78. Ametialade jagunemine soo järgiAmetialade jagunemine soo järgi
  79. 79. Muutused ameti- jaMuutused ameti- jategevusvaldkondade struktuuristegevusvaldkondade struktuuris• Suurenenud on tippspetsialistide ja keskastmespetsialistide osa• Vähenenud on lihttööliste, oskustööliste (shpõllumajanduse oskustööliste) osa• Tegevusvaldkondadest on suurenenud info- ja sidealal töötajate osa• Samuti on suurenenud kunsti ja vaba aja alaltöötajate osa.
  80. 80. Haridus ja keelteoskusHaridus ja keelteoskus
  81. 81. Vähemalt 10-aastaste isikuteVähemalt 10-aastaste isikuteüldharidus 2000 ja 2011(%)üldharidus 2000 ja 2011(%)
  82. 82. Vähemalt 10-aastaste isikuteVähemalt 10-aastaste isikutekutseharidus 2000 ja 2011 (%)kutseharidus 2000 ja 2011 (%)
  83. 83. Vähemalt 10-aastaste meeste jaVähemalt 10-aastaste meeste janaiste haridustase 2011naiste haridustase 2011
  84. 84. Haridustaseme sõltuvus vanusestHaridustaseme sõltuvus vanusest
  85. 85. Hõivatute haridustase maakonnitiHõivatute haridustase maakonniti
  86. 86. Eesti keele oskus sõltuvaltEesti keele oskus sõltuvaltvanuserühmastvanuserühmast
  87. 87. Eesti keele oskus sõltuvaltEesti keele oskus sõltuvaltharidustasemestharidustasemest
  88. 88. Võõrkeelte oskus sõltuvaltVõõrkeelte oskus sõltuvaltemakeelestemakeelest
  89. 89. Võõrkeelte oskus maakondadeVõõrkeelte oskus maakondadelõikeslõikes
  90. 90. Õppijad (EHISe andmetel)Õppijad (EHISe andmetel)
  91. 91. ElamistingimusedElamistingimused
  92. 92. EluruumidEluruumid• Eluruum – kas korter kortermajas, peremaja võikorter väikeelamust (nt ridaelamu)• Eluruumide arv on enamikus maakondadesvähenenud, ent eluruumide arv inimeste kohta onsuurenenud.• Suurenenud on ka eluruumi keskmine pindala
  93. 93. Eluruumide ehitusaegEluruumide ehitusaeg
  94. 94. Keskmine eluruumi pindalaKeskmine eluruumi pindala
  95. 95. Kortermajades peiknevateKortermajades peiknevateeluruumide osakaal maakonnitieluruumide osakaal maakonniti
  96. 96. Püsiva asustuseta eluruumidePüsiva asustuseta eluruumideosakaalosakaal
  97. 97. Allikmaterjal• Kõigi andmete aluseks on Statistikaameti kodulehelesitatud avalik andmebaas, http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/database• Hinnangute juures on kasutatud lisaks Rahvastikuregistrija teiste registrite andmestikke, mis on anonümiseeritultStatistikaameti käsutuses analüüside tarbeks• Kõik andmed on 7.04.2013 seisuga.• Viimase rahvaloenduse (REL2011) andmetest onkasutatud vaid neid, mis on avaldatud lehel http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvaloendus/data• Kaardid on teinud Ülle Valgma Statistikaametist.
  98. 98. Tänan kuulamise jaTänan kuulamise jakaasamõtlemise eestkaasamõtlemise eest

×