II Maailmasõda

11,933 views

Published on

Published in: Business
0 Comments
0 Likes
Statistics
Notes
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

No Downloads
Views
Total views
11,933
On SlideShare
0
From Embeds
0
Number of Embeds
286
Actions
Shares
0
Downloads
41
Comments
0
Likes
0
Embeds 0
No embeds

No notes for slide

II Maailmasõda

  1. 1. II MAAILMASÕDA 1939-1945 Kelly Raud
  2. 2. Anšluss <ul><li>1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. </li></ul><ul><li>Esimeseks ohvriks Austria. </li></ul><ul><li>Veebruaris Austriale ultimaatum – natside vabastamine ja nende juhi määramine valitsuse etteotsa. </li></ul><ul><li>Austria alistus. </li></ul><ul><li>Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga – anšluss. </li></ul><ul><li>Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. </li></ul><ul><li>Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. </li></ul>
  3. 3. Saksamaa plaanid Tsehhoslovakkia suhtes <ul><li>Ärevust tekitas Saksamaa ja Austria liitmine ka demokraatlikele riikidele. Aga vastu astumiseks poldud valmis. </li></ul><ul><li>Plaanis rünnata Tsehhoslovakkiat, kel oli kaitseleping Prantsusmaaga. Seega oleks rünnaku korral sõtta astunud kogu Euroopa. </li></ul><ul><li>Rünnaku ettekäändeks: tšehhid olevat Sudeedimaal elavaid sakslasi taga kiusanud. </li></ul><ul><li>Sept. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, keeldumise korral ähvardas sõjaga. </li></ul><ul><li>Tšehhoslovakkia lükkas tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. </li></ul><ul><li>Euroopa seisis sõja lävel. </li></ul>
  4. 4. Müncheni konverents <ul><li>Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida. </li></ul><ul><li>Aktiivne selles osas oli Briti peaminister Chamberlain. </li></ul><ul><li>29. sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe: </li></ul><ul><li>Tšehhoslovakkia pidi loovutama Sudeedimaa, ülejäänud Tšehhoslovakkia pidi jääma puutumatuks. </li></ul><ul><li>Tšehhid alistusid. </li></ul><ul><li>Lääne riigid olid vaimustuses. </li></ul><ul><li>Chamberlain teatas, et ta tõi “rahu kogu meie põlvkonnale”. </li></ul>
  5. 5. Tšehhoslovakkia annekteerimine <ul><li>Müncheni kokkulepet kritiseeris Churchill, et sõda veel tuleb. </li></ul><ul><li>14 märts kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvks Slovakkia. </li></ul><ul><li>Järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari ülejäänud Tšehhoslovakkia. </li></ul><ul><li>Oli teada, et järgmine ohver Poola. </li></ul><ul><li>31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poolat. </li></ul><ul><li>Läbirääkimised NSVL-ga, et viimane Saksamaa-vastasesse liitu kaasata. </li></ul>
  6. 6. MRP <ul><li>Suvi 1939 - kõik trumbid Stalini käes, kõnelused Lääneriikide ja salaja Hitleriga. </li></ul><ul><li>23. aug. 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSVL mittekallaletungilepingu – MRP (kestus 10a.) </li></ul><ul><li>Stalinile oli kasulik, kui Hitler ründab Poolat, et vallandada uus maailmasõda. Kui Euroopa nõrgestunud, siis saab Stalin ise Euroopa vallutada. </li></ul><ul><li>MRP salajane lisaprotokoll: jagati ära Ida-Euroopa - NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Leedu. </li></ul><ul><li>Poola jagati Saksamaa ja NSV Liidu vahel. </li></ul><ul><li>Uus maailmasõda võis alata! </li></ul>
  7. 7. Maailmasõja algus <ul><li>MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. </li></ul><ul><li>Hitler süüdistas Poolat Saksa ründamises. </li></ul><ul><li>1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale sõda kuulutamata kallale. </li></ul><ul><li>3. sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja, kuid sõtta veel tegelikult ei astunud. </li></ul><ul><li>17. sept. NSVL -> Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. </li></ul><ul><li>Poola alistus NSVL-le ja Saksamaale. Poolat ei eksisteerinud enam. </li></ul><ul><li>Nov. 1939 ründas NSVL MRP kohaselt Soomet ja 1940 võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. </li></ul>
  8. 8. Baltimaade annekteerimine <ul><li>24. sept. 1939 nõudis Molotov Eestilt NSVL-ga vastastikuseabistamise lepingut. </li></ul><ul><li>Eesti võttis pakkumise vastu. </li></ul><ul><li>Moskvasse saabunud Eesti delegatsiooni ootasid uued nõudmised. </li></ul><ul><li>Leiti kokkulepe ja 28. sept. kirjutas Eesti baaside lepingule alla. </li></ul><ul><li>18. okt. alustas Punaarmee üksuste paigutamist Eestisse, 25 000 sõdurit. </li></ul><ul><li>2. okt. nõudis Molotov Läti esindajatelt Eestiga sarnast lepingut. </li></ul><ul><li>5. okt. kirjutas Läti lepingule alla, toodi sisse 30 000 meest. </li></ul><ul><li>3. okt. läbirääkimistel pakkus Molotov Leedule võimalust tagasi saada NSVL-t Vilniuse piirkond. </li></ul><ul><li>Vastutasuks nõuti baaside lepingut. </li></ul><ul><li>10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. </li></ul>
  9. 9. Talvesõda <ul><li>NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. </li></ul><ul><li>30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. </li></ul><ul><li>NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. </li></ul><ul><li>Soome jätkas vastupanu. </li></ul><ul><li>Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. </li></ul><ul><li>See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. </li></ul>
  10. 10. Kummaline sõda ja sõjategevus Euroopas 1940 Taani, Norra <ul><li>Peale Poola purustamist paiskas Saksamaa oma väed läände. </li></ul><ul><li>Mõlemad pooled kindlustusid Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinil, oldi väheaktiivsed. </li></ul><ul><li>Merel üritas Saksa laevastik läbi lõigata Inglismaa varustusteid. </li></ul><ul><li>9. apr. 1940 Saksamaa -> Taani (alistus) </li></ul><ul><li>Saksamaa ründas ka Norrat. </li></ul><ul><li>Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuningpere sai põgeneda. </li></ul><ul><li>Appi saabus Inglise-Prantsuse dessant, lahingud jätkusid 1940.a. suveni. Norra alistati. </li></ul>
  11. 11. Sõjategevus Euroopas 1940 Holland, Belgia, Luksemburg <ul><li>Ettevalmistused välksõjaks. </li></ul><ul><li>Algne plaan väejuhatusel anda esialgul löök Belgiale ja Hollandile, meelitades Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse. </li></ul><ul><li>Tegelikult pidid Saksa armee põhijõud hõivama Luksemburgi, tungima üle Ardennide, mööduma Maginot’i liinist ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude taha ja ühe hoobiga purustama. </li></ul><ul><li>10. mai Saksamaa -> Belgiat ja Hollandit. </li></ul><ul><li>Prantsuse ja Briti väed polnud valmis. </li></ul><ul><li>Arvati, et Hitler kordab 1914.a. sõjaplaani, langeti lõksu. </li></ul>
  12. 12. Sõjategevus Euroopas 1940 Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa <ul><li>12.-13. mai ületasid sakslased Maasi jõe. </li></ul><ul><li>Suure vaevaga Briti väed evakueeriti Dunkerque kaudu Prantsusmaalt. </li></ul><ul><li>22. juuni sõlmiti Compiegne'i rahu Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. </li></ul><ul><li>2/3 Prantsusmaast, ka Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. </li></ul><ul><li>Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus, eesotsas marssal Petainiga. </li></ul>
  13. 13. Sõjategevus Euroopas 1940 Ühendatud Kuningriik <ul><li>Peale Prantsusmaa alistumist jätkas vaid Suurbritannia vastupanu. </li></ul><ul><li>Peaminister Churchill lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud. </li></ul><ul><li>16. juuli 1940 Hitler andis käsu Inglise õhujõud purustada. </li></ul><ul><li>Inglismaa jäi peale. Neid aitasid anastatud Poola, Tšehhi jt. sakslaste lendurid. </li></ul><ul><li>See oli Hitleri esimene tõsine tagasilöök II MS ajal. </li></ul>
  14. 14. Itaalia sõttaastumine <ul><li>Sept. 1940 Itaalia -> Egiptus (inglased) </li></ul><ul><li>7. dets. Inglased -> Aafrika (itaallased) – vastu pealetung, Briti väed löödi puruks. </li></ul><ul><li>Hitler pidi tulema Mussoliinile vastu ja saatis Itaalia kaitseks Aafrikasse Aafrika korpuse, eesotsas E. Rommel – suruti Inglise üksused tagasi. </li></ul><ul><li>Briti peamine tugipunkt Aafrikas, Egiptus, sattus ohtlikku olukorda. </li></ul>
  15. 15. Tõesta, et NL valmistus sõjaks <ul><li>Nov. 1940 sai selgeks, et Berliin on peamiseks takistuseks NL sissetungile Euroopasse. </li></ul><ul><li>NL-Saksamaa suhted uues faasis, kontrolli tahtsid mõlemad Euroopas. </li></ul><ul><li>1939 hakkas Venemaa välja töötama plaane sõjaks Saksamaaga. </li></ul><ul><li>1940-1941 – koostati vähemalt 4 operatiivplaani varianti. </li></ul><ul><li>“ Vastulöögi ettevalmistamine” – tegelikult kaitse asemel NSVL viis lõpule vajaliku jõudude kohalevedamise ja plaanis ootamatult rünnata läänepoolsetel piirialadel Saksamaad ja tema liitlasi. </li></ul><ul><li>Algne plaan 12. juuni 1941 – lükkus edasi. Ei tea, miks. </li></ul><ul><li>Oletus – kardeti, et Inglise-Saksa sõda võib katkeda. </li></ul>
  16. 16. Saksamaa kallaletung NSV Liidule <ul><li>22. juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. </li></ul><ul><li>Saksa armee jagatud kolmeks väegrupiks: </li></ul><ul><li>NORD -> üle Baltikumi Leningradi peale. </li></ul><ul><li>MITTE -> Valgevenes asuvad Vene väed purustada, edasi Moskvasse. </li></ul><ul><li>SÜD -> Ukraina. </li></ul><ul><li>Koos Saksamaaga alustas NSVL vastu ka Rumeenia. </li></ul><ul><li>Hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. </li></ul><ul><li>Soomelaste jaoks tähendas see Talvesõja teist vaatust -> Jätkusõda. </li></ul>
  17. 17. Saksamaa kallaletung NSV Liidule <ul><li>Saksamaad saatis edu. </li></ul><ul><li>NSVL õhuvägi purustati. </li></ul><ul><li>Paljud punaväelased andsid end suurema vastupanuta vangi. </li></ul><ul><li>Baltikumis ja Ukrainas võtsid kohalikud sakslasi vabastajatena. </li></ul><ul><li>Sügiseks olid sakslased vallutanud: </li></ul><ul><li>Baltikumi </li></ul><ul><li>Valgevene </li></ul><ul><li>suure osa Ukrainast </li></ul><ul><li>Punaarmeel suured kaotused. </li></ul><ul><li>Näis, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult. </li></ul>
  18. 18. Saksamaa kallaletung NSV Liidule ja Moskva lahing <ul><li>Otsustaval hetkel lõi Hitler kõhklema. </li></ul><ul><li>Pidi ründama Moskvat. Aga suunas osa MITTE väeosad lõunasse, et purustada Kiievit kaitsvad väed, alles siis Moskvasse. </li></ul><ul><li>Toodi vägesid ära Leningradi alt (Venemaal õnnestus seal pealetung peatada) -> Saksamaa ei suutnud linna vallutada, aga võeti piiramisrõngasse (blokaadis suri nälga üle 640000 inimese). </li></ul><ul><li>Sept. lõpul asusid Saksa väed Moskvat vallutama, vaevaliselt. </li></ul><ul><li>Hitler arvas, et talveks sõda läbi, sõduritel polnud talvevarustust. </li></ul>
  19. 19. Saksamaa kallaletung NSV Liidule ja Moskva lahing <ul><li>Ilmad karmis. Läbimatud teed. </li></ul><ul><li>Punaarmee oli algsest löögist toibunud ja tugevnenud. </li></ul><ul><li>Stalin kuulutas selle Isamaasõjaks. </li></ul><ul><li>6. dets. Alustas NSVL Moskva all vastupealetungi. </li></ul><ul><li>Saksamaa sai suuri kannatusi, aga suutis punaarmee peatada. </li></ul><ul><li>Kuid Saksamaa välksõja plaan oli läbikukkunud. </li></ul>
  20. 20. “ Uus kord”, juutide küsimus <ul><li>Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. </li></ul><ul><li>Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. </li></ul><ul><li>Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes – eraldatud linnaosades. </li></ul><ul><li>Koonduslaagrites tapeti kokku 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil). </li></ul>
  21. 21. Vastupanuliikumine ja selle erinevad vormid <ul><li>Osutasid natsirežiimile vallutatud aladel elavad rahvad. </li></ul><ul><li>Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaž ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). </li></ul><ul><li>Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. </li></ul><ul><li>Tšehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. </li></ul><ul><li>NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks. </li></ul>
  22. 22. Atlandi harta, Lend-leasi seadus ja lääneriikide abi NL-e <ul><li>14. aug. 1941 sõnastasid Churchill (Inglise peaminister) ja Roosevelt (USA president) Atlandi harta põhimõtted. </li></ul><ul><li>See toimus Atlandi ookeanil Kanada ranniku lähedal USA sõjalaeva pardal. </li></ul><ul><li>Märts 1941 võttis USA Kongress vastu nn. lend-lease`i /lend-liisi/ seaduse. </li></ul><ul><li>Lend-lease oli USA abiandmissüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt. (Selle raames andis USA abi 50 miljardi $ eest – relvi, lahingumoona, laevu, toidu- ja tooraineid jne. Enamus läks Briti impeeriumi maadele, aga läks ka NSVL-le). </li></ul>
  23. 23. Jaapani kallaletung USA-le <ul><li>7. dets. 1941 ründas jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. </li></ul><ul><li>Nüüd teatasid ka Saksamaa ja Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal. </li></ul><ul><li>Jaapan oli sõja algul edukas, hõivad kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias. </li></ul>
  24. 24. Sõda Aarfikas <ul><li>Sügiseks 1942 oli Rommel jõudnud Suessi kanalini. </li></ul><ul><li>Sellega olid ka sakslaste jõud ammendatud. </li></ul><ul><li>Nov. Briti väed läksid El-Alameini all pealetungile, Saksa-Itaalia väed sunniti taganema Tuneesiasse. </li></ul><ul><li>Ühendriikide väed maabusid Marokos ja Alžeerias -> Saksa väed võeti piiramisrõngasse ja sunniti alistuma. </li></ul><ul><li>Põhja-Aafrika sõda oli lõppenud! </li></ul>
  25. 25. Stalingrad <ul><li>Nov. 1942 – enamik Stalingradist Saksa valduses. </li></ul><ul><li>NSVL oli ettevalmistuste lõpul väed suunanud madalama võitlusvõimega Rumeenia ja Ungari üksuste pihta. </li></ul><ul><li>Saksa luure informeeris Hitlerit sellest, aga viimane ei uskunud. </li></ul><ul><li>19. nov. Alustasid NL väed Stalingradist põhja ja lõuna suunas – piirasid Saksa 6. armee. </li></ul><ul><li>Lahingud kestsid 2 kuud, lõppesid 2. veebr. 1943. </li></ul><ul><li>Sakslased said hoobi, millest nad ei toibunudki. </li></ul>
  26. 26. Kursk <ul><li>Suveks 1943 oli Saksa sõjamasin küll kurnatud, aga Hitler arvas, et tal õnnestub ka sel suvel uuesti instiatiiv haarata. </li></ul><ul><li>5. juuli Kurski saarel pealetung. </li></ul><ul><li>Esialgu jõudsid Sakslased edasi liikuda. </li></ul><ul><li>Punaarmee väsitas neid ja alles siis läks pealtungile. </li></ul><ul><li>Ka Dnepri jõele rajatud nn idavallil ei suutnud Saksa NL vägesid peatada. </li></ul><ul><li>Vene ülekaal sai järjest selgemaks. </li></ul>
  27. 27. 1943. a. Itaalias <ul><li>Kurski lahinguga samaaegselt korraldasid Briti ja USA väed dessandi Sitsiiliasse. </li></ul><ul><li>Itaallased said lüüa tagandasid ise Mussolini. </li></ul><ul><li>Sept. 1943 sõlmis Itaalia USAga ja Inglismaaga vaherahu. </li></ul><ul><li>Itaalia oli Teisest maailmasõjast välja langenud. </li></ul>
  28. 28. Teherani konverents <ul><li>Aasta lõpul 1943 - Teherani konverents. </li></ul><ul><li>Osalesid Roosevelt, Churchill ja Stalin . </li></ul><ul><li>Stalinile tehti järelandmisi – tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire. </li></ul><ul><li>Balti riikidele tähendas see sõja lõpul jälle Moskva võimu alla sattumist. </li></ul><ul><li>Otsustati, et USA ja Inglismaa avavad teise rinde. </li></ul><ul><li>NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu. </li></ul><ul><li>Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. </li></ul>
  29. 29. Vaidlused teise rinde avamise üle <ul><li>Lääneriigid nõustusid “teise rinde” avamisega Lääne-Euroopas . </li></ul><ul><li>S enini olid USA ja Inglismaa kompenseerinud seda võitlusega Saksa ja Itaalia üksuste vastu Põhja-Aafrikas ja Itaalias. </li></ul><ul><li>NSV Liidule tehtud ettepanekuga avada “teine rinne” Balkanil poolsaarel . </li></ul><ul><li>Stalin ei nõustunud, kuna kartis et lääneriigid lõikavad nõukogude väed Euroopa südamest ära. </li></ul>
  30. 30. Strateegiline pommitamine <ul><li>Liitlasvägede (Inglismaa ja USA) strateegilise pommitamisega suudeti purustada tuntav osa Saksa sõjatööstusest ja transpordist ning tekitada sakslastes kaotusmeeleolusid. </li></ul><ul><li>Pommitati tsiviilobjekte, lootes hävitada vastane moraalselt, mis tekitas suuri kannatusi tsiviilelanike seas. </li></ul>
  31. 31. Sõjategevus Euroopas 1944 <ul><li>1944 algas idarindel Punaarmee rünnakutega põhjas ja lõunas. </li></ul><ul><li>Põhjas murti läbi Leningradi blokaad, Narvas jäi pealetung seisma pooleks aastaks. </li></ul><ul><li>Suurem edu Ukrainas, jõuti Rumeeniani. </li></ul><ul><li>22. juuni - pealetung sakslaste tsentri vastu. </li></ul><ul><li>Punaarmee tungis Poolasse, liikus Varssavi poole. </li></ul><ul><li>1. aug. alustas Poola vastupanuliikumine ülestõusu. </li></ul><ul><li>Stalin peatas Punaarmee edasitungi ja lasi sakslastel Varssavi ülestõusu maha suruda. </li></ul><ul><li>Sakslastel tuli taganeda Eestist, Leedust ja Lätist ja tõmbuda nn Kuramaa kotti. </li></ul>
  32. 32. Sõjategevus Euroopas 1944 <ul><li>1944 ründas Vene Soomet, murti läbi Mannerheimi liinist. Sept. sõlmisid nad vaherahu. </li></ul><ul><li>1944 okupeeris Punaarmee Rumeenia ja Bulgaaria. </li></ul><ul><li>Sakslased löödi välja ka Jugoslaaviast. </li></ul><ul><li>Sakslased okupeerisid sõjast väljuda üritanud Ungari. </li></ul>
  33. 33. Jalta konverents <ul><li>4.-11. veebruarini 1945 toimus Nõukogude Liidus Jalta konverents. </li></ul><ul><li>Osalejad jällegi Churchill, Roosevelt ja Stalin. </li></ul><ul><li>Jaltas otsustati sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel (samuti Saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa vahel). </li></ul><ul><li>Asustati ÜRO. </li></ul>
  34. 34. Sõja lõpp <ul><li>10. veebr. 1947 kirjutati Pariisis rahukonverentsil rahulepingutele alla. </li></ul><ul><li>Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. </li></ul><ul><li>Itaalia kaotas Aafrika kolooniad. </li></ul><ul><li>Albaania sai iseseisvaks. </li></ul><ul><li>Ungari suruti tagasi 1938. aasta piiridesse. </li></ul><ul><li>NVSL võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Bukoviina, Soomelt Karjala ja Petsamo. </li></ul>
  35. 35. Sõja lõpp <ul><li>Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, nõuti reparatsioone ja võeti ära Ida-Preisimaa ja arvukalt teisi alasid. </li></ul><ul><li>Võitjariigid sõlmisid rahu Jaapaniga San Franciscos. </li></ul><ul><li>Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. </li></ul><ul><li>Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. </li></ul><ul><li>Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. </li></ul>

×