Kolga Seltsimaja lugu 1873-.... Kolga aleviku serval männimetsas on üks tore maja, mis kunagi oli Eesti ühe suurima omavalitsuse - Kolga valla - keskus.

1. Kolga Seltsimaja lugu
1873-…

2. Kolga Seltsimaja on
renoveeritud endisest 1873.
aastal Liivamäele ehitatud
Kolga kohtumajast, hilisemast
vallamajast.
Kaardil on Kolga mõisa süda
umbes 1880. aastal. Näha on
ka Liivamäe koos magasiaida
ja kohtumajaga
(Gerichtsgebäude)

3. Liivamäe kohtumaja ehk
Kolga vallamaja 1920.
aastatel.
Maja parempoolne osa on
ehitatud 1873. aastal.
1896. aastal ehitati juurde
kohtusaal.
20. sajandi alguses tehti
majale mitmeid täiendusi:
ehitati pesuköök, aida ja
talli katus, uuendati
arestikamber ehk
„vangide puur“.
1930. aastal ehitati
hoonele juurde kivist
arhiiviruum.

4. Magnus Paavel (1863-1929) oli Kolga vallatalitaja
aastatel 1896-1899.
1866. aasta vallavanema ametiraha.

5. Vastavalt „Omavalitsuste ja üldkasulikkude
organisatsioonide maaga varustamise
seadusele“ anti 1932. aastal Kolga vallamaja
12,55 ha suurune krunt (nr A-85) ühes
päraldistega Kolga vallavalitsuse omandusse.
Kolga vallamaja krunt (A-85) 1940. aastal
Liivamäel.

6. Juhan Tobias (Toppenberg) (1875 Kirbla, Lihula
vald, Läänemaa –1957 Uuri, Kuusalu vald,
Harjumaa) oli eesti koolmeister, vallakirjutaja ja
politseitegelane. Aastatel 1902–1917 oli ta Kolga
vallakohtu kirjutaja.
1917. aastal valiti ta Kolga miilitsavanemaks,
hiljem miilitsaülemaks Raasiku jaoskonnas. Kui
loodi Eesti politsei, sai Tobias Raasiku jaoskonna
politseiülemaks. 1924. aasta mais asus Tobias
tööle Harju maakonna politseiülema abina.
1933. aastal kandideeris Tobias Haapsalu
jaoskonna politseikomissariks, kus ta töötas kuni
pensionini 1936. aasta märtsil. 1935. aastal anti
Tobiasele Kaitseliidu Kotkaristi IV klassi
teenetemärk.
Juhan Tobias on maetud Kuusalu kalmistule.

7. Kolga vallamaja
1930-ndate lõpus.

8. Jakob Kalle (1896 Kolga vald, Harjumaa –1942
Sosva laager, Sverdlovski oblast) oli Eesti Vabariigi
ajal tuntud omavalitsusjuht ja põllumees.
Ta oli Kahala külas asuva Kaarnavälja talu
peremees ja mitmete kohalike põllumajandust
edendatavate ühingute liige. Ta oli abielus Kahala
külast pärit Leontine Riibergiga. Neil oli kaks poega.
Kalle oli Kolga vallavanem alates 1934. aasta
veebruarist kuni 1940. aasta riigipöördeni.
Ta kuulus Rahvuskogusse ja Riigivolikogusse.
1938. aastal anti talle Eesti Punase Risti V klassi
teenetemärk.
Jakob Kalle arreteeriti nõukogude võimu poolt 14.
juunil 1941 ja saadeti Venemaa vangilaagrisse.
Talle määrati surmaotsus, mis viidi täide 1942.
aastal.
Tema naine ja lapsed küüditati Siberisse, kus nad
peatselt surid.

9. Kolga vallavalitsuse liikmed Liiva laadal 1930. aastate keskel. Vasakult esimene
abivallavanem Konstantin Tomingas, keskel vallavanem Jakob Kalle.

10. Arhitekt August
Volbergi poolt 1939.
aastal koostatud Kolga
vallamaja ümber-
ehituse eelkavand.
Maja pidi tulema
kahekordne, kuid
säilitama ikka oma
arhailise välja-
nägemise.
1940-ndate aastate
sündmuste tõttu
ümberehituse plaan ei
realiseerunud.

11. Konstantin Tomingas (1896-1983) oli
Kolga vallavanem aastatel 1941–1944.

13. Nõukogude aja algusest 1950. aastani tegutses majas Kolga valla täitevkomitee. Hiljem
on hoones olnud raamatukogu ja ETKVLi kauplus. Taasiseseisvumise alguses tegutsesid
maja jõepoolses osas baar ja erakauplus, mida kutsuti Ülejõe poeks.

14. Vaade hoovi poolt. Madalas majaosas osas asus ka raamatukogu.

15. 2010. a märts. Kolga vanas vallamajas asuvad sotsiaalkorterid.

16. 2010. a märts.

17. 2010. aastal, enne renoveerimistööde algust, nägi Kolga vana vallamaja välja
selline. Maja jõepoolset osa kasutas Jahimeeste selts oma kokkusaamisteks, maja
koolipoolses osas olid korterid.

18. 2010. aasta kevadel algatas kohalik
eestvedaja Katrin Lellep maja
renoveerimise projekti. Majast pidi
saama kogukonna keskus, kus pidi
hakkama tegutsema enamik Kolgas
asuvaid valla allüksusi, sh raamatu-
kogu, muuseum, noortekeskus ja
eakate päevakeskus. Samuti olid
majas planeeritud ruumid
kaugtöökeskusele ja erinevateks
huvitegevusteks. Eraldi juurde-
ehitusena oli kavandatud saali osa.
Maja projekteerimiseks ja
renoveerimiseks taotleti raha
erinevatest toetusprogrammidest.
Arhitekt Aleksander Skolimowski
vormistas esialgase visiooni
projektiks.

19. Esimesed talgud 2010. aasta mais. Alustatud sai õue ala korrastamisest.

20. Tegevust jagub alati kõigile!

21. R
Õ
Õ
M
T
E
H
T
U
D
T
Ö
Ö
S
T
!

22. 2011. aasta suvel alanud lammutustööd olid mastaapsed, kuid nende käigus püüti
siiski säilitada võimalikult palju maja esialgset olemust. Pildil on näha arestikamber
ja kivist arhiiviruum (lammutatud).

23. Ehitustööd jätkusid 2011. ja 2012. aastal. Kuna hoone seinad ei oleks uut katust
kanda suutnud, ehitati vana maja ümber täies ulatuses uus karkass. Maja
vundament parandati ja kogu maja ulatuses valati põrandad koos kütte- ja
veetorustikega. Sisuliselt jäi vana maja uue sisse.

24. 2011. a suvi

25. 2012. a veebruar

26. Talgud, 2012. a mai.

27. Majas oli toredaid tapeedileide.

28. Veel leide, mis talgulistele alati huvi pakuvad!

29. Eks raske oli ikka ka!

30. Jõepoolse majaosa väljaehitus.
Tänaseks maja kõige suurem
tuba.

31. Talgutel kõlas ka muusika.
Samast pundist kasvas välja ansambel “Uuri4ever”!
Pildil paremalt teine ehitustööde projektijuht Urmas Paomees.

32. Ehitustööde esimene suurem etapp lõppes 2012. aasta suvel. Maja oli saanud uue
välisilme, sisetööd olid lõpetatud maja jõepoolses osas.

33. 2012. aasta sügisel kolisid majja MTÜ Õnne Maja ja MTÜ Lahemaa kaugtöö- ja
koolituskeskused. Maja avati ka kogukonna inimestele ja selles hakkasid toimuma
erinevad üritused nii majas sees kui ka õue alal.

34. 13. veebruar 2013 avati Kolga Seltsimaia (siis Kolga Rahva Maja) esimene
renoveeritud maja pool ametlikult piduliku üritusega. Pildil Andres Paomees,
toonane vallavanem Urmas Kirtsi, maja idee eestvedaja Katrin Lellep ja
Lahemaa Kaugtöö- ja Koolituskeskused juht Kadri Seeder.

35. Küttepuude tegemine. 2014. a märts.

36. 2014. a mai. Seltsimaja õueala on korrastatud ja avardatud, pinnast tasandatud ja
loodud õues ürituste korraldamiseks mõnusad tingimused. Õueala aitab hooldada
Kuusalu vald, MTÜ Kolga Arendus ja Hoolela.

38. Kogukonna toetusega püstitati maja ette 2020. aastal lipumast!
Uhke kingitus EV100 raames meile endile! Aitäh toetajatele!

39. 2020. aastal leidis Kuusalu vallavalitsus võimaluse rahastada maja
renoveerimise lõpetamist. Maja sai vee- ja küttesüsteemi, lõpetati maja
välisviimistlus ning maja koolipoolse osa siseviimistlus.

40. Pintseldamist jagus tõesti igasse ruumi ja nii see talv mööduski!

41. 2021. a mai. Heakorratalgud.

42. 2021 mai. “Uurikad” harjutavad kontserdiks ja maja on avamise ootel!

43. Kolga Seltsimaja https://www.facebook.com/kolgaseltsimaja
Suur tänu kõigile toetajatele ja kaasa
aitajatele!