Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal Eesti Pank
Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis
Rasmus Kattai ettekanne "Restart pärast kriisi"Eesti Pank
Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai esines Palga Päev 2020 konverentsil ettekandega, milles keskendus küsimustele: kuidas on Eesti majandus seni kriisile vastu pidanud, millised on olnud väljakutsed ja mida võiks oodata nii aasta teiselt poolelt kui ka järgmiselt aastalt.
26.06.2018 pressikonverentsi slaidid, kus keskpanga president Ardo Hansson ning asepresident Ülo Kaasik tutvustavad Eesti majanduse viimase aja arengut ja keskpanga majandusprognoosi.
Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja käis Ehituskonsultatsiooni Ettevõtete Liidu (EKEL) aastakoosolekul rääkimas majanduse hetkeseisust ja pikkadest trendidest, mis kujundavad Eesti ehitusturgu.
Tänavu esimese poolaastaga laekus keskvalitsusele makse 3,05 miljonit eurot ehk 8,1 protsenti rohkem kui möödunud aastal sama ajaga. Juunis kogus maksu- ja tolliamet 524,1 miljonit eurot makse ehk 2 protsenti enam kui aasta varem. Poole aastaga on riigieelarvest täidetud 48,7 protsenti. Varasematel kuudel oli kasv kiirem, juuni aeglasema kasvu taga on tagasihoidlikumalt laekunud tulumaks.
Presentation by Maret Merisaar, MP Member of the social commitee, Estonian Greens, during the conference on "The impact of the crisis on employment in the Baltic states" in Vilnius (19 Nov 2010)
Kolga Seltsimaja lugu 1873-.... Kolga aleviku serval männimetsas on üks tore maja, mis kunagi oli Eesti ühe suurima omavalitsuse - Kolga valla - keskus.
Salaries in baltic_states_dec_2018_publishingKadri Seeder
This document summarizes wage trends in Estonia, Latvia, and Lithuania from 2008 to 2018, with forecasts through 2022. It finds that average monthly gross wages have steadily increased in all three countries over this period. Estonia has seen the highest average wages, reaching over 1,500 euros by 2018, while Latvia and Lithuania earn less at around 1,000 euros. Real wages, which account for inflation, have also grown consistently in recent years. Minimum wages in the Baltic states are a much lower percentage of average wages than in other European nations.
This document contains information about wages and salaries in the Baltic states of Estonia, Latvia, and Lithuania from 2008 to 2022. It shows that average monthly gross wages have generally increased over time in all three countries, with Estonia typically having the highest wages and Lithuania the lowest. Minimum wages as a percentage of average gross wages have also risen. Wage growth has slowed in recent years but remains positive in most periods.
Salaries in the Baltic States March 2018Kadri Seeder
This document analyzes wages and salaries in the Baltic States from 2008 to 2018. It finds that:
- Average monthly gross wages have generally increased each year in Estonia, Latvia, and Lithuania, with forecasts of continued growth through 2021. Estonia typically has the highest wages while Latvia has the lowest.
- Average monthly net wages have also risen annually but are lower than gross wages. The gap between gross and net pay has widened in recent years.
- Minimum wages in each country, expressed as a percentage of average gross wages, have risen over time but remain under 20% in all three Baltic nations.
- Wage growth has been higher in quarters compared to the same period the previous
This document summarizes wage and salary trends in Estonia, Latvia, and Lithuania from 2008 to 2017. Some key points:
- Average monthly gross wages have generally increased each year in all three countries, with Estonia typically having the highest wages and Latvia the lowest. Wages increased between 4-10% per year from 2015-2017.
- Average monthly net wages followed a similar trend but were lower than gross wages. Net wages increased 3-9% per year from 2015-2017.
- Minimum wages in each country remained steady at around 30-45% of average gross wages between 2008-2017.
3. Mõisted ja metoodika
Statistikaameti tööjõu-uuringu mõisted
Tööealine rahvastik – 15–74-aastased
Majanduslikult aktiivne rahvastik ehk tööjõud – isikud, kes töötavad või soovivad töötada, st hõivatute ja töötute summa.
Majanduslikult passiivne ehk mitteaktiivne rahvastik – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
(Tööga) hõivatu – isik, kes uuritaval perioodil töötas, sh ka need, kes ajutiselt ei töötanud.
Tööhõive määr – tööga hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.
Töötu – isik, kes ei tööta mitte kusagil ega puudu ajutiselt töölt, on töö leidmisel valmis kahe nädala jooksul tööd alustama, otsib
aktiivselt tööd.
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.
Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad
statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
9. Mõisted ja metoodika
Statistikaameti palgastatistika
Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Valimis on üle 10 000 ettevõtte,
asutuse ja organisatsiooni. Statistikaameti andmed on tekkepõhised ehk näiteks oktoobri palgana võetakse arvesse oktoobri eest
arvestatud töötasu.
Kuupalk – sisaldab nii tasu tegelikult töötatud aja kui ka mittetöötatud aja eest. Tasu töötatud aja eest sisaldab põhipalka ja
erinevaid lisatasusid, nt seadusega ettenähtud lisatasu ületundide, öötöö vms eest, tulemustasud ja preemiad, staaži ja
kvalifikatsioonitasud jms. Tasu mittetöötatud aja eest sisaldab näiteks puhkusetasusid ja erinevaid toetusi.
Keskmine kuupalk on taandatud täistööajaga töötajale, nt kaks poolekohaga töötajat lähevad arvesse ühena.
Tunnipalk – sisaldab tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest tunnipalk ei sisalda.
Tööjõukulu – sisaldab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.
Reaalpalga muutuses on võetud arvesse tarbijahinna indeksi muutus.
Maksu- ja tolliameti väljamaksete statistika
Maksu- ja tolliamet avaldab statistikat isiku kohta tehtud keskmise ja mediaan väljamakse kohta. Andmete aluseks on
maksudeklaratsiooni TSD lisa 1. Maksu- ja tolliameti väljamaksete statistika on kassapõhine ehk tasud lähevad arvesse kuu järgi
millal nad välja maksti. Maksu- ja tolliameti keskmine väljamaksete statistika sisaldab nii täis- kui ka osalise ajaga töötajatele tehtud
väljamakseid.
Keskmine brutoväljamakse – sisaldab töötasu ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja
sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
15. 1080
1257
1752
1502
2257
1345
1317
932
1397
2360
1858
1119
1337
1204
1340
1048
1573
1173
1341
1546
0 500 1000 1500 2000 2500
Muud teenindavad tegevused
Haridus
Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Finants- ja kindlustustegevus
Töötlev tööstus
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite remont
Majutus ja toitlustus
Tegevusalade keskmine
Info ja side
Elektrienergia, gaasi jms varustamine
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Veondus ja laondus
Haldus- ja abitegevused
Ehitus
Kinnisvaraalane tegevus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Mäetööstus
Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi
III kv 2019 III kv 2018
Allikas: statistikaamet
Muude teenindavate tegevusalade keskmise brutokuupalga muutust mõjutas statistikaameti palgastatistika metoodika muudatus, mille
kohaselt on 2018. aastast vaatluse all ka alla 50 töötajaga MTÜd ja sihtasutused.
15,4%
11,0%
11,0%
10,0%
9,2%
9,0%
8,9%
8,6%
8,2%
8,2%
8,1%
7,6%
7,1%
6,5%
5,3%
4,4%
1,2%
0,5%
-0,7%
-3,0%
Muutus
16. 80%
90%
77%
81%
77%
83%
90%
86%
84%
89%
80%
80%
87%
87%
85%
71%
59%
74%
79%
87%
15%
6%
16%
14%
17%
13%
6%
10%
10%
8%
13%
16%
10%
10%
9%
24%
38%
18%
18%
12%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Kokku – kõik tegevusalad
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Mäetööstus
Töötlev tööstus
Elektrienergia, gaasi jmsvarustamine
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Ehitus
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite remont
Veondus ja laondus
Majutus ja toitlustus
Info ja side
Finants- ja kindlustustegevus
Kinnisvaraalane tegevus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Haldus- ja abitegevused
Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
Haridus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Muud teenindavad tegevused
Brutopalga kogusumma koostisosad, III kv 2019
Põhitasu koos regulaarse lisatasuga Tasu ületunnitöö eest
Lisatasu vahetustega, öötöö ja riigipühal töötamise eest Ebaregulaarsed preemiad
Tasu mittetöötatud aja eest Mitterahaline tasu
Maksed töötajate hoiuskeemidesse
Allikas: statistikaamet
17. 1120
1055
1183
1083
1433
1115
1203
1132
1119
829
1896
1796
911
1367
1028
1239
744
1113
888
937
0 500 1000 1500 2000 2500
Kokku – kõik tegevusalad
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Mäetööstus
Töötlev tööstus
Elektrienergia, gaasi jms varustamine
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Ehitus
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite remont
Veondus ja laondus
Majutus ja toitlustus
Info ja side
Finants- ja kindlustustegevus
Kinnisvaraalane tegevus
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Haldus- ja abitegevused
Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
Haridus
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Muud teenindavad tegevused
Brutopalga kogusumma koostisosad, III kv 2019
Põhitasu koos regulaarse lisatasuga Muud töötasu koostisosad
Allikas: statistikaamet
18. 0 500 1000 1500 2000
Muud teenindavad tegevused
Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite remont
Haridus
Majutus ja toitlustus
Avalik haldus ja riigikaitse, kohustuslik sotsiaalkindlustus
Töötlev tööstus
Elektrienergia, gaasi jms varustamine
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
Kokku – kõik tegevusalad
Finants- ja kindlustustegevus
Haldus- ja abitegevused
Info ja side
Veondus ja laondus
Ehitus
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Kinnisvaraalane tegevus
Mäetööstus
Põhitasu koos regulaarsete lisatasudega
Põhitasu koos regulaarse lisatasuga III kv 2019 Põhitasu koos regulaarse lisatasuga 2018 III kv
Allikas: statistikaamet
10,3%
9,5%
9,2%
9,1%
9,0%
8,5%
7,8%
7,6%
7,4%
7,1%
6,6%
6,4%
5,4%
5,4%
4,3%
3,9%
3,8%
1,2%
-0,5%
-3,6%
Muutus
20. 1224
1273
1172
1101
1408
1209
1067
1212
1081
1008
1397
1111
1087
1461
1519
1532
1197
1089
0 500 1000 1500 2000
Põlva maakond
Lääne maakond
Pärnu maakond
Võru maakond
Tartu maakond
Viljandi maakond
Valga maakond
Järva maakond
Saare maakond
Hiiu maakond
Eesti keskmine
Ida-Viru maakond
Lääne-Viru maakond
Harju maakond v.a Tallinn
Harju maakond
..Tallinn
Rapla maakond
Jõgeva maakond
Keskmine brutokuupalk maakonniti
III kv 2019 III kv 2018
Allikas: statistikaamet
17,4%
16,1%
13,5%
11,2%
10,7%
10,6%
10,2%
9,5%
9,0%
8,7%
8,2%
8,1%
7,7%
7,0%
5,9%
5,4%
4,4%
3,8%
Muutus
21. Allikas: maksu- ja tolliamet
Töötaja on selle maakonna aadressiga, mitte väljamakse tegija
22. Allikas: maksu- ja tolliamet
Töötaja on selle maakonna aadressiga, mitte väljamakse tegija
Töötasud sisaldavad täis- ja osaajaga töötajate andmeid
25. 1723
1221
1259
1650
1397
1562
1111
1171
1533
1291
0 500 1000 1500 2000 2500
Riik
Kohalik omavalitsus
Eesti eraõiguslik isik
Välismaa eraõiguslik isik
Keskmine brutokuupalk
Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi, kvartali statistika
III kv 2019 III kv 2018
Allikas: statistikaamet
10,3%
9,9%
7,5%
7,6%
8,2%
Muutus