Downloaded 19 times
Atmosfääri koostis -esitlus
- 1. Atmosfääri koostis Sille Tekku Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium 2012
- 2. Atmosfäär ehk õhkkondon Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest, mida hoiab kinni gravitatsioonijõud.
- 3. Atmosfääri tähtsus Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine
- 4. Atmosfääri tähtsus Tagabelu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks
- 5. Atmosfääri tähtsus Tagabelu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed
- 6. Atmosfääri tähtsus Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule
- 7. Atmosfääri tähtsus Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV- kiirguse eest
- 8. Atmosfääri tähtsus Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV- kiirguse eest Seal toimuvad keemilised reaktsioonid, nt oksüdeerumine
- 9. Õhu koostis Teised gaasid 1% Hapnik ~ 21% Teised gaasid: Argoon ~ 0,9% Süsihappegaas 0,03- 0,04% Metaan Veeaur Neoon Heelium Lämmastik ~78% Vesinik Osoon … http://elearning.stkc.go.th/lms/html/earth_science/LOcanada7/701/1_en.htm
- 10. Lämmastik Tekib orgaanilise ainelagunemisel (surnud organismid). Vajalik toitaine taimedele
- 11. Hapnik Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus 6 CO2 + 12 H2O + footonid → C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O süsihappegaas + vesi + valgusenergia → glükoos + hapnik + vesi Vajalik elusorganismidele hingamiseks
- 12. Ööpäevas kulub inimesel hingamiseks ca 11000 liitrit õhku. Sissehingatavas õhus on 78% lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03% süsihappegaasi Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi.
- 13. Hapnikusisaldus Toime organismile 14 – 16% tähelepanuvõime väheneb, pulss kiireneb 10 – 14% hingamishäired, peapööritus, teadvuse kaotamine 6 – 7% südametegevus seiskub
- 14. Süsihappegaas Tekib hingamisel, fossiilsetekütuste põlemisel, vulkaanipurskel Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil
- 15. Veeaur H2O Tekib aurumiselaluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel Neelab soojust, vähendab temperatuurikõikumisi atmosfääris, osaleb veeringes
- 16. Osoon O3 Tekib päikesekiirgusemõjul O2 ja N2O reageerimisel, kõige suurem kogus ekvaatori kohal. Neelab enamiku Päikeselt Maa atmosfääri jõudvast ultraviolettkiirgusest
- 17. Osooniaugud Hõredamad kohad osoonikihis. Tekivadpäikesekiirguse puudumisel (polaaröö) ja freoonide mõjul. Suurim registreeritud osooniauk, Antarktika kohal 2000. a. septembris.
- 18. Kasvuhooneefekt Atmosfääri temperatuuri tõus selle tagajärjel, et teatud gaasid atmosfääris lasevad läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi maailmaruumi Maalt lähtuvat soojuskiirgust. Joonis: annikaseppa.blogspot.com
- 19. Kasvuhoonegaasid CO2, O3ja H2O neelavad otseselt maalt lahkuvat kiirgust ja suunavad suure osa sellest Maale tagasi (kiirguslikult aktiivsed gaasid). CO ja NO osalevad reaktsioonides, mis muudavad kiirguslikult aktiivsete gaaside osakaalu atmosfääris. CH4 ja freoonidel on mõlemad toimed võrdsed.
- 20. Allikad: Atmosfääriökoloogia õppematerjal: http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1137/Atmosphere%20ecology.zip/ index.html