Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

Tooj6ud

1,121 views

Published on

Published in: Education
  • Be the first to comment

  • Be the first to like this

Tooj6ud

  1. 1. TÖÖJÕUD Juhan Lehepuu
  2. 2. Leiame vastused küsimustele: Kuidas võimaldab tootlikkuse kasv rohkem teenida? Missugused muudatused on toimunud tööjõu koosseisus? Kuidas nõudlus ja pakkumine mõjutavad palkade kujunemist? Kuidas turuvälised jõud mõjutavad palkade kujunemist? Kuidas lahendatakse töötajate ja tööandjate vahelised erimeelsused?
  3. 3. Investeerimine põhivaradesse (tööriistad, seadmed, hooned…) on suurendanud aastate jooksul tootlikkust. Olulised on olnud ka inimeste investeeringud oma oskustesse ja teadmistesse. Kõige tähtsamad on olnud uuendused, leiutised ja tehnoloogilised muudatused. Kõik need investeeringud ja uuendused on võimaldanud meil ühe töötunni kohta rohkem toota (tootlikumad olla). Suurenev tootlikkus on aja jooksul suurendanud ka töötajate palkasid.
  4. 4. USA 1915. a. keskmine palk aastas 7000 $ 1960. a. keskmine palk aastas 18 000 $ Eesti 1992. a. keskmine brutopalk 500 kr 2003. a. keskmine brutopalk 7000 kr 2014. a. III kvartali brutopalk 977 € Suurenev tootlikkus toob kaasa: 1. ettevõtjatele väiksemad kulutused - omahinna langus, mastaabisääst; 2. tarbijatele madalamad hinnad - omahinna langus võimaldab müügihindu langetada; 3. ettevõtjatele suuremad kasumid - omahinna langus suurendab ettevõtjate kasumeid;
  5. 5. 4. töölistele kõrgemad palgad - omahinna langedes saavad ettevõtjad maksta oma töölistele kõrgemat töötasu tootmiskulusid suurendamata. Palkade kujunemist mõjutavad: 1. turujõud: a) nõudlus - kui nõudlus tööjõu järele on suurem kui selle pakkumine, siis palgad suurenevad. Näiteks rokkmuusikud teenivad klassikalise muusika esitajatest rohkem tänu sellele, et nõudlus rokkmuusikute järele on suurem; b) pakkumine - kui tööjõu pakkumine on nõudlusega võrreldes suur, siis palgad vähenevad.
  6. 6. Näiteks lihttööliste pakkumine on suur ja tänu sellele on nende palgad väiksemad võrreldes oskustöölistega; 2. turuvälised jõud: a) inimesed eelistavad jääda paigale - vaatamata erinevatele teenimisvõimalustele Eesti eri paigus, eelistavad paljud inimesed töötada kodukohas; b) riigi seadusandlus - riik on kehtestanud mitmeid piiranguid ületunnitööle, töötundide arvule, lastetööle, alampalgale (2014. a. – 355 €); c) tööalane diskrimineerimine - on ühe inimese eelistamine teisele põhjustel, mis pole seotud tema võimekusega seda tööd teha.
  7. 7. Kõige levinum on vanuseline, rassiline ja sooline diskrimineerimine. Eesti naiste töötasu moodustas 2002. aastal umbes 75% meeste töötasust. Samal ajal on Eestis naiste keskmine haridustase kõrgem. Tööalast diskrimineerimist piiravad seadused. Samas karistab turumajandus diskrimineerivaid ettevõtteid ka ise - kui ei palgata parimaid töötajaid, suurenevad tootmiskulud ja väheneb kasum. d) ametiühingud - töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad oma liikmete huve palga, sotsiaal- kindlustuse, tööhõive ja töötingimuste küsimustes.
  8. 8. Kuna aü-d võitlevad oma töötajate palgatõusu pärast, siis on nad üks teguritest, mis mõjutab palkade kujunemist. Tingituna nõudlusest ja pakkumisest on erinevatel töökohtadel erinevad palgad (jurist, IT spetsialist, arst, õpetaja). Töötajad, kes töötavad ühel ja samal ametikohal, võivad saada erinevat palka. Seda põhjustab: 1. erinev võimekus; 2. erinev töötahe ja töö; 3. erinev kogemus;
  9. 9. 4. erinev haridus ja väljaõpe. USA keskkoolilõpetaja aastane keskmine sissetulek on 30 000$. USA kolledžilõpetaja aastane keskmine sissetulek on 50 000$. Muudatused tööjõu koosseisus. Muudatused majanduses ja sellega seotud muudatused tööjõu nõudluses ja pakkumises on muutnud ka tööjõu koosseisu. Tööealise elanikkonna hulka loetakse kõik riigi elanikud alates 16-eluaastast kuni pensionieani.
  10. 10. Üks suurematest muudatustest on olnud töötajate liikumine ühest sektorist teise: 1. põllumajandussektoris (põllumajandus, metsandus, jahindus, kalandus) on toimunud töötajate vähenemine. USA 1850. a. - 65%; 1990. a. - 2,3% Eesti 1992. a. - 20,6% 2003. a. - alla 10% Põhjus - tootlikkus 2. Tööstussektoris (töötlev tööstus, ehitus ja teiste materiaalsete kaupade tootmine) on toimunud töötajate vähenemine.
  11. 11. USA 1915. a. - 33% 1990. a. - 20% Eesti 1992. a. - 34% 2003. a. - 30% Põhjus - tootlikkus 3. teenindussektoris on toimunud töötajate arvu suurenemine USA 1850. a. - 19% 1990. a. - 73% Eesti 1992. a. - 45% 2003. a. - 60% Põhjus - põllumajandus- ja tööstussektorist vabanenud töölised (tootlikkus).
  12. 12. AÜ ja ettevõtte juhtkonna vahelised suhted. Tunnustus. Läbirääkimised töölepingu sõlmimiseks: a) palk; b) tööaeg; c) töökorraldus; d) lisasoodustused; e) puhkus; f) tööohutus ja -tervishoid; g) töötüliprotseduurid.
  13. 13. Kui läbirääkimised ebaõnnestuvad, siis sekkub kolmas isik (riiklik lepitaja). Eestis tegeldakse töötülide lahendamisega riiklikul tasandil alates 1995. aastast. Riikliku lepitaja institutsioon ja kord on kehtestatud “Kollektiivse töötüli lahendamise seadusega”. Kollektiivsete töötülide lepitajate institutsiooni kuuluvad riiklik lepitaja ja mittekoosseisulised paikkondlikud lepitajad maakondades ja suuremates linnades - kokku 25 inimest.
  14. 14. Riiklikul lepitajal on töötüli lahendamiseks kolm võimalust: 1. lepitamine - riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia, et nad ise oma probleemid lahendaks; 2. vahendus - riikliku lepitaja ülesandeks on osapooled omavahel taas kokku viia ja anda soovitusi probleemi lahendamiseks, kuid need soovitused ei ole osapooltele kohustuslikud; 3. vahekohus ehk arbitraaž - riiklik lepitaja kuulab osapooled ära ja langetab otsuse, mis on lõplik ja kohustuslik.
  15. 15. Kui läbirääkimised jooksevad ummikusse ja ka riiklik lepitaja ei suuda probleemi lahendada, siis võetakse kasutusele äärmuslikud meetodid: 1. ettevõtte juhtkonna meetodid: a) lokaut ehk töösulg - ettevõtte juhtkond katkestab töö ja palga maksmise eesmärgiga mõjutada ametiühingut nõustuma juhtkonna seisukohtadega; b) kohtulik keeld - kohtu ettekirjutus ametiühingute poolt organiseeritud streikide ja pikettide ärahoidmiseks; c) argpüksileping - tööandjad sundisid töölisi enne tööle võtmist alla kirjutama lepingule, milles nad lubasid ametiühingusse mitte astuda;
  16. 16. d) must nimekiri - tööandjate seas levitati ametiühingujuhtide ja liikmete nimekirju, et takistada aü organisaatorite tööle võtmist. 2. Tööliste meetodid: a) streik - töö katkestamine tööliste poolt eesmärgiga mõjutada ettevõtte juhtkonda nõustuma tööliste ettepanekutega; b) pikett - plakatitega liikumine ettevõtte ees eesmärgiga tõmmata oma probleemidele avalikkuse tähelepanu; c) boikott - aü liikmete ja nende toetajate keeldumine töösuhetest töövaidlusega seotud ettevõttega.
  17. 17. TÖÖTURUPOLIITIKA Eesti majandus on väike osa Euroopa Liidu (EL) ühisest majandusruumist. Eesti majandust mõjutab oluliselt see, milliste tõekspidamiste ja reeglite järgi käituvad ettevõtjad ja töötajad teistes EL maades. Kuigi ühtset EL tööturupoliitikat pole olemas, on kokku lepitud neli peamist suunda, millega arvestavad kõik EL liikmesriigid: 1. uus ettevõtlus - eesmärgiks on uute töökohtade loomine, millele aitab kaasa ettevõtete asutamise lihtsustamine;
  18. 18. 2. tulemuslik rakendumine - eesmärk on struktuurse töötuse vähendamine, ergutades töötajaid rakendumiseks vajalikku kvalifikatsiooni omandama (ümberõpe). Struktuurne töötus on selline tööpuudus, kui tööjõu kvaliteet (oskused, teadmised, kogemused) ja paiknemine ei lange kokku tööjõu nõudlusega; 3. uuendustega kohanemine - eesmärk on suurendada tööturuosaliste kohanemist kiiresti muutuvate tehnoloogiatega ja uue turusituatsiooniga;
  19. 19. 4. võrdsed võimalused - eesmärk on vähendada tööturul soolist diskrimineerimist ja tõrjutud gruppidele (invaliidid, pensionärid) võimaluste loomist. Eesti majandus on alates 1991. aastast arenenud väga kiiresti. Ida-Euroopa riikide seas on meie majandus- poliitikat teistele sageli eeskujuks toodud. Hindade kiire liberaliseerimine, rahareform ja kiire erastamine on viinud Eesti majanduse Ida- Euroopa riikide juhtgruppi. Igasugusel kiirel arengul on aga oma hind.
  20. 20. Eesti kiire areng on teatud määral toimunud sotsiaalsfääri alafinantseerimise arvel.
  21. 21. TÖÖTASU ARVESTAMINE väljateenitud töötasu (brutopalk) 1000.00 töötukassa 1,6 % 16.00 kogumispension 2% 20.00 tulumaksuvaba miinimum 154.00 810.00 tulumaks 21% 170.10
  22. 22. TÖÖTASU ARVESTAMINE 1000.00 väljateenitud töötasu - 16.00 töötukassa 1,6% - 20.00 kogumispension 2% - 170.10 tulumaks 21% 793.90 raha kätte (netopalk)
  23. 23. TÖÖANDJA KULUTUSED 1000.00 väljateenitud töötasu +330.00 sotsiaalmaks 33% + 8.00 töötukassa 0,8% 1338.00
  24. 24. TÖÖTUKASSA Tööandja maksab 0,8% Töötaja maksab 1,6% Kokku läheb töötukassale 2,4%

×