Successfully reported this slideshow.
We use your LinkedIn profile and activity data to personalize ads and to show you more relevant ads. You can change your ad preferences anytime.

11.klass Tarbimine ja säästmine

1,556 views

Published on

Juhan Lehepuu, majandusõpetus

Published in: Education
  • Be the first to comment

11.klass Tarbimine ja säästmine

  1. 1. TARBIMINE JA SÄÄSTMINE Juhan Lehepuu
  2. 2. Leiame vastused küsimustele: Kuidas on võimalik raha teenida? Kuidas raha arukalt kasutada? Kuidas säästa? Kuhu paigutada vaba raha? Millised on krediidi kasutamise + ja - ? Millised on reklaami + ja - ? Kuidas aitab kindlustus riske jagada? Kuidas kaitstakse tarbijate huve?
  3. 3. Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. 2003. aastal ostsid eratarbijad kaupu ja teenuseid 65,4 miljardi krooni eest. Raha on võimalik teenida: 1. tulu tööst - palk (2006. a. I kvartali keskmine palk oli ligikaudu 8700 krooni); 2. tulu varast - intress, rent. Vara on võimalik koguda säästes. Säästmine sõltub: 1. tulude suurusest
  4. 4. 2. ootustest (head ajad - halvad ajad); 3. pankade intressimääradest; 4. maksuseadustest. Eelarve koostamine võib aidata raha säästa. Eelarve on finantsplaan, kus on välja toodud eeldatavad sissetulekud ja väljaminekud mingi aja jooksul. Eelarve koostamine koosneb kolmest etapist: 1. finantseesmärkide püstitamine; 2. tulude hindamine; 3. väljaminekute planeerimine.
  5. 5. Eelarve koostamine aitab: 1. saada ülevaadet tuludest ja kuludest; 2. planeerida säästmist. Panga valikul peaks arvestama: 1. ohutust; 2. tulumäära - 1000 kroonine hoius 5% intressimäära puhul teeniks aastas juurde 50 krooni. Intresse on kahte liiki: lihtintress - makstakse ainult sissemakstud summalt ehk põhisummalt;
  6. 6. liitintressi - makstakse põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressilt: 1000 krooni 5% 1050 krooni 1050 krooni 5% 1102.50 krooni 3. Likviidsust - kui kergesti saad säästud rahaks muuta. Mida kergemini saad pangast raha kätte, seda suurem on likviidsus ja seda väiksem on intressimäär. Säästetud raha võib paigutada: 1. Hoiukontodele (intressid): a) nõudehoiused
  7. 7. b) tähtajalised- ehk deposiithoiused 2. Ettevõtete aktsiad (dividendid). 3. Ettevõtete võlakirjad (intressid). 4. Kohalike omavalitsuste võlakirjad. 5. Avatud investeerimisfondid. 6. Elukindlustus
  8. 8. LAENUD ERAISIKULE Laenu ehk krediiti võttes peab tagasi maksma põhisumma ja intressid. Intresside arvutamisel arvestatakse aastast protsendimäära (APM). Kui intressimäär on 2% kuus, siis APM on 24% (2 x 12 kuud = 24).
  9. 9. KREDIIDI VORMID 1. Tarbimiskrediit: a) rahakrediit b) kaubakrediit 2. Eluasemelaen 3. Autoliising 4. Järelmaksud 5. Krediitkaardid 6. Hüpoteeklaen
  10. 10. KREDIIDI EELISED Kohene omandamine Paindlikkus Ohutus Abi ettenägematutes olukordades
  11. 11. KREDIIDI PUUDUSED Kõrgem hind Ülekulutamine Impulsiivsed ostud
  12. 12. Pangad vaatavad laenu andmisel: Laenaja isikuomadusi - ausus, krediidilugu. Maksevõimet - sissetulekuallikad, teised finantskohustused. Vara - raha, kinnisvara, väärtpaberid. Käendajat - isikut, kes vastutab võetava laenu eest.
  13. 13. KINDLUSTUS Kindlustus aitab jagada riski. Kindlustuse liigid: 1. vastutuskindlustus - kohustuslik liikluskindlustus; 2. varakindlustus - vabatahtlik liikluskindlustus;
  14. 14. 3. elukindlustus: a) riskikindlustus - makstakse välja ainult surma korral; b) kogumiskindlustus - makstakse välja kokkulepitud ajal või varasema surma korral; 4. õnnetusjuhtumikindlustus - makstakse välja surma korral, osaline hüvitus inval. korral; 5. tervisekindlustus - kulud, mida haigekassa ei kompenseeri PREEMIA - hind, mida inimesed kindlustuse
  15. 15. REKLAAM Reklaami eelised: 1. info; 2. ergutab konkurentsi; 3. alandab hindu; 4. maksab kinni massimeedia; 5. ergutab nõudlust
  16. 16. REKLAAM Reklaami puudused: 1. kaupadel on kõrgem hind; 2. ostetakse kaupu, mida muidu sooviks; 3. Massimeedia ei pruugi olla objektiivne ja vaba
  17. 17. REKLAAM Reklaami strateegiad: 1. lööklause; 2. mõistusele, loogikale suunatus; 3.tunnetele suunatus: a) tuntud inimeste kasutamine; b) karjainstinkt; c) populaarsus.
  18. 18. TARBIJAKAITSE Turumajanduse enda olemus sisaldab tarbijakaitset - konkurentsi. Tootjate ja tarbijate jõud ei ole võrdsed. Valikute tegemine ei ole kerge. Tarbijakaitset tunnustas esimesena USA president Kennedy 1962. a. 15. märtsil, kui kinnitati tarbijate põhiõigudsed. Selle alusel töötati välja ÜRO tarbijakaitsejuhised, mis omakorda oli aluseks Eesti Tarbijakaitse- seaduse väljatöötamisel.
  19. 19. TARBIJAKAITSE Tarbijatel on õigus: 1. põhivajaduste rahuldamisele (toit, peavari); 2. ohutusele - olla kaitstud tervisele, varale ja elule ohtlike toodete või teenuste eest; 3. informatsioonile kaupade ja teenuste kohta; 4. haridusele - võimalus saada koolitust ja oskusi, et käituda teadlike tarbijatena;
  20. 20. TARBIJAKAITSE 5. valikule - võimalus valida kvaliteetsete kaupade ja teenuste hulgast; 6. esindatusele - õigus võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist; 7. kahjude hüvitamisele - nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral; 8. keskkonnale - õigus ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus. Eestis hakkas tarbijakaitseseadus kehtima 1. jaanuaril 1994. a.

×