1. Kehade vastastikmõju

2. Katse Tallinnas
 Fotol kujutatud katses,
mis toimus 26. 04.2005,
liikus rong kiirusega 40
km/h.
 Pärast kokkupõrget
hakkas vedurijuht kohe
pidurdama, läbis rong
peatumiseni veel 86,6 m
auto sahana ees
raudteed “puhastades”.

3. Katse Tamsalu vallas
 23. oktoobril 2006. a. Tamsalu vallas
paneelikoormaga veoki ja Tallinn – Valga rongi
kokkupõrke tagajärjed olid hoopis karmimad, sest
tegemist oli suuremat massi ja kineetilist energiat
omavate kehadega.

4. Kehade vastastikmõju
 Vastastikmõjus
osaleb vähemalt
kaks keha.
 Vastastikmõjus
mõjutab üks keha
teist.

5. Kehade vastastikmõju tulemus
 Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas
kehade kuju või nende liikumine.

6. Vastastikmõjude klassifikatsioon
 Gravitatsiooniline
vastastikmõju esineb
makromaailmas
kehade vahel.
 Elektromagnetiline
vastastikmõju on
elektrilaengute vahel.
 Tugev ja nõrk
vastastikmõju kuulub
aga aatomi- ja
tuumafüüsika
valdkonda.

7. Vaba langemine
 Pisa ülikooli
professor tõestas ,
et suurtükikuul ja
udusulg kukuvad
ühesuguse
kiirusega.
Galileo Galilei

8. Gravitatsiooniteguri erinevus
Päikesesüsteemi planeetidel
Planeet Tegur g N
kg
Merkuur
4
Veenus
9
Maa
10
Marss
4
Jupiter
26
Saturn
11
Uraan
10
Neptuun
14

9. Keha kaal
 Keha kaaluks
nimetatakse jõudu,
millega keha mõjutab
tuge.
 Raskusjõul ja keha
kaalul on üks erinevus
– raskusjõud mõjutab
keha, keha kaal aga
tuge.
 Sageli on keha kaal
võrdne raskusjõuga,
kuid mitte alati.

10. Kaaluta olek
 Keha kaal on jõud, millega keha mõjub toele.
 Kui aga tugi langeb koos kehaga, siis tekib kaaluta
olek.
 Kaaluta olekus on ka kõik kehad maailmaruumis
lendvatel kosmoselaevadel.

11. Isaac Newton (1643 – 1727)
 Inglise loodusteadlane
 Cambridge`i ülikooli professor.
 Londoni Kuningliku Seltsi ja
Prantsuse Teaduste Akadeemia
liige.
 Teinud palju avastusi
loodusteadustes.
 Tema loodud on kolm
omanimelist seadust kehade
vastastikmõjust ja ülemaailmne
gravitatsiooniseadus.
 SI süsteemi jõu mõõtühik kannab
tema nime.

12. Gravitatsiooniline vastastikmõju
 Gravitatsiooniline
vastastikmõju esineb ka
universumis tähtede ja
planeetide ning ka
galaktikate vahel.

13. Vastastikmõju tugevus
 Jõud on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis
iseloomustab vastastikmõju tugevust.
 Tähis F.
 SI süsteemi mõõtühik N.(njuuton)

14. Jõud







Elektrijõud
Magnetjõud
Elastsusjõud
Hõõrdejõud
Gravitatsioonijõud
Tuumajõud
jne

15. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus
 Gravitatsiooniseadus on
gravitatsioonijõudu
iseloomustav loodusseadus

Mis tahes kaks keha
tõmbavad teineteist
jõuga, mis on võrdeline
nende kehade massidega
ja pöördvõrdeline
nendevahelise kauguse
ruuduga.
m1 ⋅ m2
F =G
r2

16. Gravitatsiooniseadus
 Gravitatsioonijõud
mõjub kõikide
kehade vahel.
 Mõlemad kehad
mõjutavad
teineteist võrdsete,
kuid
vastassuunaliste
jõududega.

17. Gravitatsiooniseadus

Gravitatsiooniseadus on
gravitatsioonijõudu
iseloomustav
loodusseadus.
F on kahe punktmassi
 Mis tahes kaks keha
vaheline
tõmbavad teineteist
gravitatsioonijõud
jõuga, mis on
G on
gravitatsioonikonstant
võrdeline nende
m1 on esimese keha
kehade massidega ja
punktmass
pöördvõrdeline
m2 teise keha punktmass
nendevahelise kauguse
r on kehade vaheline
ruuduga.
kaugus.
Konstant G on võrdne 6,67 × 10−11 N m2 kg−2.

18. Newtoni seadused
Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist
seadust, mis panevad aluse klassikalisele
mehaanikale.
 Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab,
et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab
paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub
nulliga.
 Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv
resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse
korrutisega.
 Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha
mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt
võrdsed ja suunalt vastupidised.

19. Tänan tähelepanu eest!
anmet.rtg 2006