Avalik loeng Eesti Panga muuseumis 12.10.2017

1. Haridus kapitali asemel
Kaspar Oja
Kõik arvamused on isiklikud ega pruugi kokku langeda Eesti Panga seisukohtadega

2.  Huvitavaid fakte haridusest ja inimeste
hakkamasaamisest Eestis
 Palju põhjuseid, miks tasub õppida
 Haritud on edukamad
 Ettevaatust: põhjuslikkus pole vaid ühesuunaline
 Majanduslikust ebavõrdsusest ja haridusest
 Majandusliku ebavõrdsuse mõju haridusele ja vastupidi
 Päevakajalistel teemadel
 Väikene arendus päevakajalistel haridusteemadel

3. Haridus ei taga rikkust, aga madala haridusega
pole tõenäoline teenida suurt sissetulekut
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
1 2 3 4 5
Kolmanda taseme
haridus
Teise taseme
haridus
Esimese taseme
haridus või madalam
Inimeste kuulumine sissetulekugruppidesse haridustaseme lõikes 2015. aastal
sissetulekukvintiil
kõige
vaesem
viiendik
kõige
jõukam
viiendik
Allikas: statistikaamet, autori arvutused

4. Madalama haridusega on tööpuudus suurem
Kesk- ja kutseharidusel pole tööpuuduse mõttes
suurt vahet
0
5
10
15
20
25
30
1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
esimese taseme haridus või madalam üldkeskharidus
kutsekeskharidus põhihariduse baasil kutsekeskharidus keskhariduse baasil
keskeriharidus keskhariduse baasil kõrgharidus, magistri- ja doktorikraad
25-64-aastaste tööpuuduse määr, %
Allikas: statistikaamet

5. Üldiselt kehtib reegel, mida kõrgem haridus,
seda kõrgem palk
0
2
4
6
8
10
12
Põhiharidus(põhikooli1.-6.
klass)(
Põhiharidus(põhikooli7.-9.
klass)
Keskharidus
Keskharidusja
kutsehariduskeskhariduse
baasil(3.ja4.aste)
Diplomiõpe
Bakalaureusekraadvõi
sellegavõrdsustatud
haridusetase
Magistrikraadvõisellega
võrdsustatudharidusetase
Doktorikraadvõisellega
võrdsustatudharidusetase
Meeste tunnipalk eurodes 2014. aastal
Allikas: statistikaamet

6. Keskkooli asemel kutsekasse läinute palk jääb
isegi aastate pärast alla kõrgkooli lõpetajate
„sisenemispalgale“

7. Ühe eriala õppimisest eluea jooksul jääb väheks.
Täna tööturule sisenejad peavad pensionini
ootama enam kui veerandi kauem kui lahkujad
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
18 23 28 33 38 43 48 53 58 63 68
22-aastaselt tööturule sisenejad 18-aastaselt tööturule sisenejad
vanus aastates
oodatavatööeakestuseerinevusvõrreldes63-
aastastega
Oodatav tööaeg pensionieani võrreldespraegu pensionile minejatega
Võimalik, et alahindame üldhariduse rolli
Allikas: statistikaamet, autori arvutused

8. Kõrgharidusega inimesed tunnevad ennast
tervemini kui madalama haridusega inimesed
0
20
40
60
80
100
16 - 24 25 - 34 35 - 44 45 - 54 55 - 64 65 - 74 75 - 84 85+
Osakaal inimestest, kes tunneb, et nende tervis on
hea või väga hea, 2011-2015 keskmine
Põhiharidus Keskharidus Kõrgharidus
vanus
35-44-aastasedpõhiharitud
tunnevadendhaigemanakui
45-54-aastasedkõrgharitud
Allikas: Eurostat

9. Alla keskhariduse saanud inimeste
suremus on kõrgem
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
4,0%
15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74
Põhiharidus või madalam
Keskharidus
Kõrgharidus
Meeste aasta jooksul suremise tõenäosus vanusegrupi
ja haridustaseme lõikes 2011-2016
Allikas: Statistikaamet, autori arvutused
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
15-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74
Põhiharidus või madalam
Keskharidus
Kõrgharidus
Naiste aasta jooksul suremise tõenäosus vanusegrupi
ja haridustaseme lõikes 2011-2016
Allikas: Statistikaamet, autori arvutused

10. Välismaale on tööle läinud rohkem
kutseharidusega inimesi
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0 1 2 3 4 5 6 7 8
Kutsekeskharidus põhihariduse baasil Keskharidusel baseeruv kutseõpe
Rakenduskõrgharidusõpe Bakalaureuseõpe
Magistriõpe
Välismaal elamise tõenäosuse meeste seas 2013. aastal haridustaseme lõikes
lõpetamisestmöödunudaja alusel
aastaid lõpetamisest
Allikas:Eesti Statistikaametiandmed

11. Mida madalam on haridus, seda väiksem on
tõenäosus naine leida
25%
30%
35%
40%
45%
50%
30-34 35-39 40-44 45-49 50-54 55-59
Põhiharidus või vähem ja kutse Üldkeskharidus
Keskharidus ja kutse Kõrgharidus
Üksikute meeste osakaal vanusegrupi ja hariduse lõikes
rahvaloenduse andmetel
Allikas: statistikaamet

12. Kõrgharidusega meestel on rohkem lapsi
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
1,6
1,8
2
20 30 40 50 60
kõrgharidus
alla kõrghariduse
Alla 19-aastaste laste arv mehe vanuse ja
hariduse järgi
mehe vanus
Allikas: Eesti Tööjõu-uuring (2009-2014)
0
0,2
0,4
0,6
0,8
1
1,2
1,4
1,6
1,8
2
20 30 40 50 60
kõrgharidus
alla kõrghariduse
Alla 19-aastaste laste arv naise vanuse ja
hariduse järgi
naise vanus
Allikas: Eesti Tööjõu-uuring (2009-2014)

13. Meeldetuletuseks: hariduse enda mõju on tõenäoliselt
väiksem, aga haridus aitab teisi tegureid realiseerida
Haridus
Võimed
Sotsiaalne
positsioon
Edukus
Haridus signaliseerib võimekust ja aitab elus läbi lüüa. Inimene ei pruugi olla
edukas mitte seetõttu, et tal on haridus, vaid seetõttu, et ta on võimekas. Ilma
hariduseta ei pandaks aga neid võimeid tähele.

14. Majanduslik ebavõrdsus, majanduskasv ja
haridus
 Klassikaline lähenemine: ebavõrdsus on vajalik, sest
suurendab pingutaja preemiat
 Arstid teenivad head palka, aga selleks pidid nad pikalt
õppima
 Mida rohkem ja kõrgemalt haritud inimesi, seda suurem
majanduskasv
 Kui madala haridusega inimesi on vähe, siis nende palk
tõuseb turujõudude tagajärjel
 Pärast rahvusvahelist finantskriisi rõhk
majanduskasvu viimisel igaüheni
 Ümberjagamine => pingutamise demotiveerimine
 Suur ebavõrdsus pärsib arengut, sest kehvema
sotsiaalse tausta tõttu jäävad võimed arendamata
 Võrdsete võimaluste andmine/targad poliitikad

15. Haridus annab Eestis palgale teiste
riikidega võrreldes juba praegu vähe juurde
Suure osa hariduse väikesest mõjust selgitab sooline hariduslõhe, kuid ka
seda arvestades ei anna haridus Eestis palgale võrreldes teiste riikidega
ülemäära palju juurde
50
75
100
125
150
175
200
225
250
Rootsi
Eesti
Norra
Taani
Soome
Kreeka
Belgia
Uus-Meremaa
Austraalia
Korea
Itaalia
Kanada
Läti
Holland
Šveits
Jaapan
Hispaania
Ühendkuningriik
Austria
Prantsusmaa
OECDkeskmine
Luksemburg
Iisrael
Poola
Iirimaa
Saksamaa
Türgi
Portugal
Tšehhi
Slovakkia
Sloveenia
USA
Leedu
Ungari
Mehhiko
CostaRica
Kolumbia
Tšiili
Brasiilia
Alla keskharidusega inimeste kaotus palgas Kõrgharidusega inimeste sissetulekute eelis
Allikas: OECD
25-64-aastaste suhtelised palgaerinevused haridustasemete lõikes (2015)

16. Väiksemate palkade kiirema kasvu taga on
tõenäoliselt kvalifikatsiooni preemia vähenemine
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
0 500 1000 1500 2000 2500 3000
Keskmine palgakasv 2010-2014. aastal detsiilide ja ametialade lõikes
kuine butopalk 2010. aastal eurodes
2010-2014keskminepalgakasv
Allikas: statistikaamet.
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
0 500 1000 1500 2000 2500 3000
Juhid Tippspetsialistid Tehnikud ja keskastme spetsialistid
Ametnikud Teenindus- ja müügitöötajad Põllumajanduse jms oskustöötajad
Oskustöötajad ja käsitöölised Seadme- ja masinaoperaatorid Lihttöölised
Keskmine palgakasv 2010-2014. aastal detsiilide ja ametialade lõikes
kuine butopalk 2010. aastal eurodes
2010-2014keskminepalgakasv
Allikas: statistikaamet.

17. Sotsiaalmajanduslik taust selgitab USA näitel
suure osa õpiedukuslikust sesoonsust
Allikas: Alexander, Entwisle, Olson: Lasting Consequences of the Summer
Learning Gap
-50
0
50
100
150
200
250
300
350
madal keskmine kõrge
esimesed 5 õppeaastat esimesed 4 suvevaheaega 6. kuni 9. klass
Kus tulevad erinevused lugemisoskuses?
Perekonna sotsiaalmajanduslik seisund
Kas lühem suvevaheaeg aitaks tähendab väiksemat ümberjagamist
tulevikus?

18. Põhikooli õpitulemuste erinevusest selgitab
suure osa suvevaheaja efekt
Allikas: Alexander, Entwisle, Olson: Lasting Consequences of the Summer
Learning Gap
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
lugemisoskus kooli
astudes
esimesed 4
suvevaheaega
esimesed 5
õppeaastat
6. kuni 9. klass
Erinevused lugemistestis kõrge sotsiaalmajandusliku taustaga gümnaasiumisse
läinute ja madala sotsiaalmajandusliku tausta mitte läinute vahel
Ligi kolmandik erinevusest
tuleb "lasteaiast" ja kaks
kolmandikku algklassidest

19. Kuidas on meil lood võimalustega?
Mõtteharjutus kvootide teemal
 Unustame korraks, et kutsekool on alternatiiv
 Üldjuhul lähevad kutsekooli need, kes gümnaasiumi ei
saa
 Oletame, et pääs gümnaasiumi sõltub keele,
matemaatika ja loodusteaduse oskustest pingerea
alusel
 Kasutan testide modelleerimiseks PISA andmeid
 Eeldan, et testide tulemused on seotud => kes on tugev
matemaatikas, on ka keeles
 Simuleerin gümnaasiumi saamise testid Monte Carlo
meetoditega

20. Teiste OECD riikide võrreldes on meil gümnaasiumi pääsemise sõel
pigem tihe
Eesti laste võimalused on väiksemad kui teistes OECD riikides
77% 78%
86%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Austria
Sloveenia
Tšehhi
Itaalia
Šveits
Belgia
Holland
Soome
Poola
Slovakkia
Luksemburg
Norra
Eesti
Portugal
Saksamaa
Ühendkuningriik
Prantsusmaa
Läti
Jaapan
Rootsi
iisrael
Austraalia
Taani
Korea
Türgi
Hispaania
Ungari
Island
Tšiili
Mehhiko
Uus-Meremaa
Kreeka
Eestis jääb gümnaasiumistvälja hulk noori, kes võetaks teistes
OECD riikides gümnaasiumivastu
Joonisel onsimulatsiooni tulemus,misnäitab, kui suur osa Eesti lastestvõetaks gümnaasiumi,kui sõel
olekssama tihe/hõre,kui on teistesriikides.NäiteksLõuna Koreas võetaksgümnaasiumi 86% Eesti
põhikoolilõpetajatest.
Allikas:arvutuste aluseksolevadandmedpärinevadOECDandmebaasist,KasparOjaarvutused.
Foto:wikimedia.org
Eestis saabgümnaasiumi ca kaks
kolmandikkupõhikoolilõpetajatest

21. Kõrgharitute osakaal pole Eestis kindlasti
„liiga“ kõrge
Kõrgharidusega meeste
osakaal Kõrgharidusega naiste osakaal
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
18 kuni 24 25 kuni 34 35 kuni 44 45 kuni 54 55 kuni 64
Eesti Soome Euroopa Liidu keskmine
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
18 kuni 24 25 kuni 34 35 kuni 44 45 kuni 54 55 kuni 64
Eesti Soome Euroopa Liidu keskmine
Allikas: Eurostat

22. Mõned mõtted kokkuvõtteks
 Haridus seostub parema sotsiaalmajandusliku
toimetulekuga
 Haridus on ilmselt üheks vastuseks majandusliku
ebavõrdsuse vähendamisel
 Poliitikate mõju võib olla vastassuunaline, kui need pole
läbi mõeldud
 Tugevate põhikoolide taustal tekib küsimus, kas
Eesti haridussüsteem pakub piisavalt võimalusi
noorte võimete realiseerimiseks