1. Vananev tööjõud Eestis ja mujal Ene-Margit Tiit Tartu Ülikooli emeriitprofessor Konverents: Vanemaealine tööjõud- väljakutsed ja võimalused. Tallinn, 22.09.2011

2. Elanikkonna vananemine Euroopas, sh Eestis Soost ja vanusest sõltuv tööhõive Euroopas, sh Eestis Mis mõjutab pensioniealiste tööhõivet? Tervena elatavate aastate arv Elukestev õpe Mõjumudel Sisukord

3. Elanikkonna vananemine Euroopas, sh Eestis

4. Mediaanvanus on üks elanikkonna vanuse olulisi iseloomustajaid. Mediaanvanus näitab vanust, millest pooled riigi elanikud on nooremad, pooled vanemad. Selle mõistmiseks kujutame ette, et kõik riigi elanikud on vanuse järgi järjestatud ja leitud selle rea keskmine inimene. Selle keskmise inimese vanus ongi mediaanvanus. Mediaanvanus kui elanikkonna vanuse näitaja

5. Meeste ja naiste mediaanvanuse muutumine Eestis

6. Viimase 130 aasta jooksul on Eestis elanikkonna mediaanvanus üldiselt suurenenud (24 aastast 39 aastani), kuid inimkaotuste mõjul andsid suure tagasilöögi sõja-aastad, mille mõju kestis aastakümneid. Naiste pikema keskmise eluea tõttu on naiste mediaanvanus (43 aastat) meeste omast (36 aastat) kõrgem. Kiireim on mediaanvanuse kasv olnud pärast taasiseseisvumist – 34 aastast 39 aastani 20 aasta jooksul. Eesti elanike mediaanvanus

7. Mediaanvanust arvutatakse standardselt kõigis arenenud riikides ja vastvaid andmeid Euroopa kohta avaldab Euroopa Statistikaamet EUROSTAT. Selgub, et Eesti on mediaanvanuse poolest Euroopas üsna keskmisel kohal. Eesti elanikkonna mediaanvanus võrreldes teiste Euroopa riikidega

9. Mis mõjutab mediaanvanust? Miks on Eesti elanikkonna mediaanvanus Euroopa keskmine? Elanikkonna mediaanvanust suurendab kõrge oodatav eluiga. Elanikkonna mediaanvanust vähendab madal sündimus (eriti viimastel kümnenditel). Eesti elanikkonna vanust mõjutavad mõlemad tegurid. Kõrgeima mediaanvanusega on Saksamaa, Itaalia, Soome – keskmine eluiga on kõrge, sündimus võrdlemisi madal. Madalaima mediaanvanusega on Aserbaidžan, Armeenia, Moldova, aga ka Island ja Iirimaa. Esimestes on keskmine eluiga madal, viimastes – sündimus kõrge.

10. Eakate ja noorte suhtarv Eestis Teine väga sageli kasutatav näitaja elanikkonna vanusekoostise iseloomustamiseks on eakate ja noorte suhtarv, mis näitab, mitu eakat (vähemalt 60-aastast) on rahvastikus keskmiselt iga noore (kuni 20-aastase) inimese kohta. 130 aastat tagasi oli Eestis iga eaka kohta 5 last ja noort. 50 aasta eest oli iga eaka kohta 2 last ja noort. Praegu on eakate ja noorte arvud praktiliselt võrdsed.

11. Vähemalt 60-aastaste ja kuni 20-astaste suhtarv

12. Kuna poisse sünnib pisut rohkem kui tütarlapsi, siis on nooremates põlvkondades meeste ja naiste arvukused praktiliselt võrdsed. Meeste varasema suremuse tõttu alates keskeast muutub suhtarv naiste kasuks. 70ndaks eluaastaks on iga kolme naise kohta ellu jäänud vaid kaks meest, 80ndaks eluaastaks on naiste arv juba üle kahe korra meeste omast suurem. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi olid süüdi sõjakaotused, siis tänapäeval on põhjused siinsamas, meis endis. Naiste ja meeste suhtarv Eestis

13. Naisi 100 mehe kohta

14. Soost ja vanusest sõltuv tööhõive Euroopas, sh Eestis

15. Diagrammil on 30 riiki (EU_27, Šveits, Norra ja Island) järjestatud summaarse tööhõive järgi, kuid eraldi on näidatud meeste (sinine lint) ja naiste (punane lint) tööhõive. Euroopa Liidu (27) keskmine oli sel aastal 64,2%. Kõrgeim – 78,6% oli tööhõive Šveitsis, järgnesid Island, Norra ja Holland vähemalt 75%-se hõivega. Eesti oli 61,%ga 18. kohal. Madalaim oli tööhõive Ungaris (55%), järgnesid Malta, Itaalia, Leedu, Hispaania, Slovakkia, Rumeenia, Poola ja Läti, kus hõive oli kuni 59%. 15—64-aastaste Euroopa meeste ja naiste tööhõive 2010

16. Enamik edaspidi esitatavaid diagramme esitab Euroopa 30 riigi andmeid (EU 27 riiki, Norra, Island ja Šveits. Ühele lintdiagrammile on pandud meestele ja naistele vastavad andmed, selletõttu on horisontaalskaalal enamasti summaarne protsendinäit üle 100%. Adekvaatselt saab protsente lugeda ainult meeste jaoks, naistele vastava (punase) lindiosa pikkust tuleb skaala abil hinnata. Järjestuse aluseks on enamikul juhtudest meeste näidud Diagrammide seletus

18. Kõige ühtlasem oli meeste ja naiste tööhõive Balti riikides: Leedus ja Lätis oli naiste tööhõive meeste omast 1—3 % võrra suurem ja Eestis oli meeste hõive 1% võrra naiste omast kõrgem. Võrdlemisi lähedane oli meeste ja naiste hõive kõigis Põhjamaades – naiste hõive oli meste omast 93—96%. Euroopa Liidus keskmiselt moodustas naiste hõive meeste hõivest 83%. Suurimad erinevused olid Lõuna-Euroopas: Maltal moodustas naiste hõive meeste omast vaid 54%, alla 70% jäi see Itaalias ja Kreekas. Võrdlemisi madal (77%) oli ka naiste ja meeste hõive suhe Tšehhi Vabariigis. Meeste ja naiste tööhõive erisused Euroopa riikides

19. Järgmiseks käsitleme vähemalt keskealise tööjõu (50—74-aastaste) hõivet. Esitataval diagrammil on riikide järjestus sama, mis eelmiselgi diagrammil, st et kõrgeimal positsioonil on Šveits, kus üldine hõive on kõrgeim ja allreas madalaima hõivega Ungari. Nagu ka varem, tähistab sinine lint meeste ja punane – samas eas naiste hõivet. 50—74-aastaste tööhõive Euroopa riikides

21. Vähemalt keskealiste tööhõive eripärad Diagrammi kujust on näha, et vähemalt keskealiste inimeste tööhõive ei ole võrdeline üldise tööhõivega, lintdiagramm on muutunud üsna sakiliseks. Keskmiselt on Euroopa Liidus 50—74-aastastest hõivatud 40,8%, sh meestest 47,5% ja naistest 34,6% Kõige aktiivsemad kõrges eas töötajad on islandlased, selles riigis on ca 70% 50—74-aastastest hõivatud. Järgnevad Norra. Šveits ja Rootsi, kus 50—74-aastastest on hõivatud keskmiselt 55%. Ka Eesti vähemalt keskealine tööjõud on võrdlemisi aktiivne, paiknedes 45,8%ga 11. kohal. Kõige väiksem on vähemalt keskealise tööjõu hõivatus Maltal (alla 30%), järgnevad Itaalia ja Ungari.

22. Vähemalt keskealiste meeste ja naiste tööhõive erisused Euroopa riikides Vähemalt keskealiste vanuserühmas on taas Põhjala ja Balti riikides meeste ja naiste hõivenäitajad sarnased (Eesti – naiste hõive 99% meeste hõivest, Soomes – 98%, Lätis 97%, Islandil – 93%. Madalaim on selles vanuserühmas naiste ja meeste hõive suhe Maltal (45%), Kreekas (69%) ja Itaalias (72%).

23. Enamikus Euroopa riikides algab pensioniiga 65-aastaselt või varem, seega on vähemalt 65-aastaste töötamine sisuliselt pensioniealiste töö. Siin on varieeruvus, nagu näha lisatud diagrammilt, üsnagi suur. Endiselt on 30 riigi järjestus sama, mis esimeselgi diagrammil, kusjuures sinine lint tähistab meeste, punane – naiste hõive protsenti. Pensioniealiste (65+) tööhõive Euroopa riikides

25. Pensioniealiste, samuti nagu ka vähemalt keskealiste inimeste hõive osas on Island peajagu kõigist teistest riikidest üle – siin töötab 35% vähemalt 65-aastastest inimestest. Üle kümnendiku vähemalt 65-aastastest töötab veel Norras (18%), Portugalis (16%), Rumeenias ja Küprosel (13%). Eesti on 8,3%-se pensioniealiste hõivega Euroopa riikide seas 9. kohal. Väga madal on pensioniealiste töötamisaktiivsus Prantsusmaal, Ungaris, Slovakkias, Belgias ja Hispaanias – neis riikides töötab kuni 2% vähemalt 65-aastastest inimestest. Euroopa riikide eripärad pensioniealiste töö osas

26. Vähemalt 65-aastaste naiste osalus tööhõives on märksa madalam kui teiste vanuserühmade naistel – Euroopas tervikuna vaid 47%. Üheski riigis ei ulatu eakate naiste hõive samale tasemele meestega. Suhteliselt kõrge on naiste osa hõives Rumeenias (77% meeste hõivest), Eestis ja Lätis (65%) ning Islandil vastavalt (60%). Madalaim (23% meeste hõivest) on vähemalt 65-aastaste naiste hõive Itaalias, kuid Luksemburgis ja Maltal ei ole selles eas naistel üldse kombeks töötada. Meeste ja naiste suhe pensioniealiste töötajate seas

27. Mis mõjutab pensioniealiste tööhõivet? Tervena elatavate aastate arv

28. Kindlasti on üheks teguriks oodatav keskmine eluiga – võiks oletada, et mida kõrgem see on, seda rohkem eakaid on hõivatud. Järgmisel diagrammil on näidatud meeste ja naiste keskmine oodatav eluiga Euroopa riikides, järjestatuna meeste oodatava eluea (sinine lint) järgi. Selgub, et seos oodatava keskmise eluea pikkuse ja pensionäride tööhõive vahel pole kaugeltki selge. Mis määrab pensioniealiste kõrge tööhõive?

30. Island, Norra, Šveits – oodatav eluiga kõrge, eakate hõive kõrge. Itaalia, Hispaania, Küpros – oodatav eluiga kõrge, eakate hõive madal. Leedu, Eesti, Läti – oodatav eluiga madal, eakate hõive võrdlemisi kõrge Ungari – oodatav eluiga madal, tööhõive madal Korrelatsioon keskmise oodatava eluea ja pensionieast tööhõive näitajate vahel on alla 0,3, ja oodatav keskmine eluiga kirjeldab eakate tööhõive varieeruvusest ca 6% meeste puhul, naiste puhul aga alla 1%. Tulemused on üsna vasturääkivad

31. Vaatame tervena elatud eluea mõju eakate tööhõivele. Selleks analüüsime kaht näitajat – need on tervena elada jäänud aastate arv sünnimomendil (järgmine diagramm) ja tervena elada jäänud aastate arv 65-aastasena. Riigid diagrammil on järjestatud meeste vastava näitaja järgi, sinise lindid tähistavad meeste, punased – naiste poolt elada jäänud aastaid. Elada jäänud aastate poolest sünnihetkel on Eesti, samuti ka teised Baltimaad, päris tagatipus. Keskmine tervena elatud eluiga

33. Teine näitaja, mida käsitleme, on keskmine tervena elada jäänud aastate arv 65-aastastel inimestel. Ka selle näitajapoolest on Eesti pingerea lõpus. Selgub, et see näitaja mõjutab pensioniealiste meeste tööhõive mahtu, kirjeldades selle varieeruvusest ca 20%. Naiste puhul on ka selle näitaja mõju vaid 5%. Tervena elada jäänud aastate arv 65-aastastel

35. Elukestev õpe

36. Eakama elanikkonna tööhõivet peaks mõjutama nende valmisolek uusi teadmisi omandada, st elukestev õpe. Eurostati andmestikus on olemas andmed erinevas vanuses inimeste osaluse kohta elukestvas õppes. Järgmisel diagrammil on andmed osalemise kohta elukestvas õppes kahes vanuserühmas – 25—74 aastased ja 50—74-aastased. Alljärgneval diagrammil on andmed riikide kaupa, alates aktiivseimast Osalemine elukestvas õppes

38. Elukestva õppe mõju Selgub, et niihästi üldse elukestvas õppes osalemine kui ka üle 50-aastaste inimeste osalemine on arvestatavalt seotud eakate tööhõivega (korrelatsioonikordaja > 0,3, st kirjeldatus vähemalt 10%). Kui vaadata eraldi eakate (50—74) meeste ja eakate naiste õppimise ja vastavate pensioniealiste tööhõivet riigiti, siis selgub, et naised on üldiselt usinamad õppijad, kuid nende aktiivsust mõjutab õppimine vaid 5—6% ulatuses; arvestatav korrelatiivne seos õppimise ja pensioniealiste tööhõive vahel (kirjeldatus 18%) ilmneb meeste puhul.

40. Mõjumudel

41. Selgitamaks seda, mis mõjutab Euroopa pensioniealiste töötamist kõige rohkem, koostasin lineaarse mudeli, millesse lülitasin tööhõive, eluea, tervise ja elukestva õppe näitajad. Selgus, et mudel kirjeldas pensioniealiste töötamist üsna hästi, eriti meeste puhul. Kõige tugevamini mõjutab eakate töötamisaktiivsust hõivatus eelmises vanuserühmas. See tähendab, et tööelu jätkamise tõenäosus pensionieas on üldiselt suurem neis riikides, kus tööhõive on kõrge üldiselt ja eriti ka vähemalt keskealiste puhul. Mudel

42. Arvestatav mõju on ka elukestval õppel, eriti meeste puhul – kuid siin on ilmselt tegemist vastastikuse mõjuga. Meeste puhul on oluline ka tervena elatud eluaastate arv, eriti ootused tervena elatud eluaastatele pensionieas.

43. Kõik kasutatud andmed pärinevad kas Statistikaameti andmekogudest (Eesti tagasiulatuvad andmed) või Eurostati andmebaasist, http://epp.eurostat.ec.europa.eu/portal/page/portal/statistics/search_database mis on kättesaadav Statistikaameti kodulehe http://stat.ee/ kaudu. Valdavalt on kasutatud uusimaid, 2010. aasta andmeid, kuid mõningal juhul, kui uusimad andmed on puudulikud, on kasutatud ka 2009. aasta andmeid (mis eelnimetatutest üldiselt vähe erinevad) Andmed