2. Salmelt avastati 2008. aastal viikingiaegsed laevamatused. Arheoloogid
kevasid siit välja kaks 8. sajandist pärit laeva. Laevadest enestest oli säilinud
üsna vähe, puit oli pea täielikult kõdunenud aga laevade kujust ja suurusest
andsid aimu pinnasesse jäänud rauast laevaneedid(naelad). Laevadesse oli
maetud lahingus surma saanud sõjamehed – umbes 40 luustikku ja
rikkalikult uhkeid relvi (mõõgad, kilbid, odaotsad, nooleotsad, noad) ja
tarbeesemeid (luust kammid, viikingite seas populaarse lauamängu
„hnefatafl“ mängunupud jms) Tegu oli arvatavasti Rootsist pärit ülikute ja
nende kaaskondlastega.
3.
4.
5.
6.
7.
8. Lubjakivil armastab kasvada valge kukehari (Sedum album), mis on küll punast värvi
turdlehtedega aga õied on tal valged.
9.
10.
11. Anni hoiab käes viinamäetigu (Helix pomatia). See on Eesti looduse
suurim teoliik ja elab peamiselt Saaremaal, kuna siin on merelisem ja
soojem kliima ja need teod elavad siin talveperioodi hästi üle.
Viinamäetigu on looduskaitsealune liik.
12.
13.
14.
15.
16. Saaremaa sümbolid on kadakad (Juniperus communis), mis on kahekojalised puud –
isaspuud näevad välja pikemad ja saledamad ja emaspuud madalamad ja ümaramad.
Kadakamarjad ehk käbid valmivad emaspuul kolm aastat ja sinist värvi küpsed marjad on
väga maitsvad ning vitamiinirikkad.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23. Kaugatoma fossiiliderikas paekivi. Fossiilid on pärit Siluri ajastust (umbes 400 miljonit aasat
tagasi), kui Eestimaa asus veel seal, kus praegu on ekvaator India ookeanis. Saaremaa
paekivist aluspõhja on moodustanud 420 – 460 miljonit aastat tagasi troopilisse merre
settinud ja kivistunud elusorganismid. Kaugatoma paekivi kutsutakse ka sõrmuspaeks-
sõrmusekujulised fossiilid on pärit troopilise merelooma meriliilia (Crinoidea) varrelülidest.
24. Väike loodusõpetuse- ja geoloogiatund õues. Näitan huvilistele erinevaid fossiile –
tigusid, sammalloomi, merikarpe, koralle, trilobiite jt.
25.
26.
27.
28.
29.
30.
31.
32.
33.
34.
35.
36. Merikapsas (Crambe maritima) on looduskaitsealune liik ja kasvab ainul mererannas, seal
kust taim saab juurte kaudu kätte soolakat vett. Soolane on ka taime maitse ja tema
noored lehed on söödavad ning väga vitamiini- ning mineraalainerikkad.
37. Kaugatoma pangal. Pank ise ei ole just niisuguse väljanägemisega, kui kõrge Panga pank
Põhja- Saaremaal või Põhja- Eestis Pakri, Rannamõisa, Türisalu jt astangud, aga see- eest
sisaldab Kaugatoma paekivi väga rikkalikult fossiile.
38. Üks uudishimulik neiu leidis rannas hülge luid. Tõenäoliselt on tegemist talvel
hukkunud hülgepojaga. Hüljeste luud tunneb ära selle järgi, et need on väga poorsed ja
kerged.
39. Lõu alvar ehk looala. Looala on selline paekivipealne ala, kus mulda on väga vähe aga
sellegipoolest kasvab siin väga palju huvitavaid ning haruldasi taimi. Aed on Lõu looalal
ümber sellepärast, et siin karjatatakse lambaid ja lihaveiseid.
46. Tore sõnajalgtaim – kuu- võtmehein (Botrychium lunaria), mille eospead on nii suured, et
näevad välja justkui sõnajalaõied:-)
47. Armas lubjalembene taimeke – kassikäpp (Antennaria dioica). Selle kahekojalise taime
isasõied ehk „kõutsid“ on heleroosad ja emasõied ehk „kiisud“ on tumeroosad.
53. Armas lubjalembene taimeke – kassikäpp (Antennaria dioica). Selle kahekojalise taime
isasõied ehk „kõutsid“ on heleroosad ja emasõied ehk „kiisud“ on tumeroosad.
54. Samuti lubjalembene taimeke – mõru vahulill (Polygala amarella). Kui vahulille sõrmede
vahel purustada, eraldub vahutav mahl, millega vanasti talutüdrukud lootsid oma näonahka
valgendada, et näha välja nagu aadlipreilid.
55.
56.
57.
58.
59.
60.
61. Sõrve „mäestik“ - Lindmetsa luited, mis on tekkinud umbes 5000 aastat tagasi ja
praeguseks kaetud imeilusa männimetsaga. Kõige kõrgemas tipus, Tigadu mäel (36 m
merepinnast), vaatlesid merd kunagi muistsel ajal mereröövlid.
62.
63. Sõrve sääre tipus. Kiviklibune Sääre tipp on umbes 1 km pikk ja suurte tormidega võib
selle kuju ja pikkus muutuda – tormilained lihtsat tõstavad väikeseid rannakive ja liiva
ühest kohast teise. Tuletorn (majakas) on selle koha peal olnud rohkem kui 500 aastat,
praegune ehitati 1959. aastal ja on 54 m kõrge. Siinsed hooned on pärit 18. sajandi lõpust,
kui Vene keisri Aleksander III korraldusel ehitati siia merepäästejaam. Sõrve sääre tipu ja
üle mere asuva Liivimaa (Lätimaa) vahel on ainult 30 km laiune Irbeni väin ja see on tähtis
laevatee ning laevadele ohtlik. Vanadel aegadel sattus Irbeni väinas merehätta palju
laevasid ja seepärast oli Sõrve sääre tipus asuv merepäästejaam väga vajalik.
64.
65.
66.
67.
68. Säärel võib näha varemeid Nõukogude Liidu aegsetest piirivalverajatistest. Sellel aja oli
Sõrve Nõukogude Liidu kõige läänepoosem piir ja lausa kinnine tsoon. Saaremaale said sõita
inimesed ainult spetsiaalsete kutsetega ja randades liikumine ei olnud lubatud.
69. Kiviklibu ja rannavallid. Siin on nii palju ilusaid väikeseid kivikesi. Kui leiad kivikese, mille
sees on auk, tuleb läbi augu vaadata merele silmapiirile ja soovida üks ilus soov.
