Successfully reported this slideshow.
Your SlideShare is downloading. ×

Eesti otsused ühise põllumajanduspoliitika raames 2014-2020 ja seisukohad perioodiks 2020+

Ad

Eesti otsused ühise
põllumajanduspoliitika
raames 2014-2020 ja
seisukohad perioodiks 2020+
Ivari Padar
Tallinn
27. jaanuar...

Ad

Poliitika fookus aastani 2020
• Soovime, et põllumajandusmaa oleks aktiivses põllumajanduslikus
kasutuses
• Soovime, et sä...

Ad

… et põllumajandusmaa oleks
aktiivses põllumajanduslikus
kasutuses

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Ad

Check these out next

1 of 38 Ad
1 of 38 Ad
Advertisement

More Related Content

More from Maaeluministeerium (20)

Advertisement

Eesti otsused ühise põllumajanduspoliitika raames 2014-2020 ja seisukohad perioodiks 2020+

  1. 1. Eesti otsused ühise põllumajanduspoliitika raames 2014-2020 ja seisukohad perioodiks 2020+ Ivari Padar Tallinn 27. jaanuar 2015
  2. 2. Poliitika fookus aastani 2020 • Soovime, et põllumajandusmaa oleks aktiivses põllumajanduslikus kasutuses • Soovime, et säiliks põllumajandustootmise mitmekesine struktuur, sh peretalud. Soovime toetustega kaasa aidata sellele, et igas peretalus oleks vähemalt üks tasustatud töökoht • Eelisarendame aiandussektorit ja teisi põllumajandustootmise valdkondi, kus isevarustatuse tase on madal • Soovime, et suureneks kõigi põllumeeste konkurentsivõime toidutarneahelas • Pöörame erilist tähelepanu ühistegevusele ja teistele koostöövormidele • Edendame kohalikku arengut ja toetame maaettevõtlust • Toetame kohaliku toiduga seotud tegevusi • Hoiame keskkonda
  3. 3. … et põllumajandusmaa oleks aktiivses põllumajanduslikus kasutuses
  4. 4. Põllumajandusmaa kasutus (2013) Allikas: Statistikaamet
  5. 5. MAK 2014-2020 meetmed põllumajandusmaa aktiivseks kasutamiseks • Keskkonnasõbraliku majandamise toetust makstakse üksnes põllumaa kohta (sh kuni 4-aastane rohumaa) • Mahepõllumajanduse toetuses väheneb rohumaa kohta makstav toetus, kasvab looma kohta makstav toetus • Poolloodusliku koosluse toetuse diferentseerimine karjatamise (kõrgem toetus) ja niitmise korral • Kohalikku sorti taime ja ohustatud tõugu looma toetuses lisandub mitmeid toetatavaid kohalikke põllukultuure, marja- ja puuviljasorte, tõuge • Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu meetme raames jätkub maaparandusinvesteeringute toetamine (49 miljonit eurot)
  6. 6. … et igas peretalus oleks vähemalt üks tasustatud töökoht
  7. 7. Otsetoetuste ettepanekud peretalude toetuseks 2014-2020 Eesti ettepanekud tootmisega seotud toetuste rakendamiseks: • puu- ja köögivilja kasvatamise toetus  kasvatatavate kultuuride ja tootjate arvu pikaajaline vähenemine (referents 5910 ha, ca 700 majapidamist), seos maapiirkonna tööhõivega • piimalehma kasvatamise toetus  toetada piimasektori seda osa, milles tootjate ja loomade arvu vähenemine on olnud valdav (referents 2754 karja) • ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise toetus  toetada peamiselt peretalusid, et säiliksid talumajapidamised, mis annavad vähemalt ühe
  8. 8. MAK 2014-2020 meetmed peretalude toetuseks • Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine  Eesmärk on aidata kaasa mitmekesise põllumajandusettevõtete struktuuri säilimisele  Maksimaalne toetussumma 15 000 eurot  Eelarve 30 miljoni eurot • Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine  Eesmärk on noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamise hõlbustamine ja põlvkondade vahetusele kaasaaitamine  Maksimaalne toetussumma 40 000 eurot  Eelarve 22,1 miljonit eurot
  9. 9. MAK 2014-2020 meetmed peretalude toetuseks (2) • Teadmised ja nõuanne  Väikestele põllumajandusettevõtetele eraldi nõuandeteenus, tasuta nõuanne kuni 25 tundi aastas • Investeeringud (tootmine, töötlemine, taristu, mitmekesistamine)  Põllumajanduse investeeringute puhul väiketootjatele liikuva tehnika erisus, võrdsete hindepunktide korral eelistus väiksema müügituluga ettevõtjatele  Mitmekesistamise investeeringute sihtgrupp piiratud mikroettevõtetega • Ühistegevus, koostöö • Lühike tarneahel, otseturustus, kvaliteedikavad
  10. 10. … et isevarustatuse tase paraneks
  11. 11. Eesti isevarustuse tasemed 147 76 76 95 67 14 184 199 90 83 60 12 0 50 100 150 200 250 Piim Teravili Liha Kartul Köögivili Värske puuvili, marjad 2004 2013* %
  12. 12. MAK 2014-2020 meetmed isevarustatuse parandamiseks • Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse raames projektide hindamisel eelistus valdkondadele, kus isevarustatuse tase madal • Põllumajanduse investeeringutoetuse raames projektide hindamisel eelistus valdkondadele, kus isevarustatuse tase madal • Põllumajanduse investeeringutoetuse raames liikuva tehnika erisus aiandussektorile • Uus meede – keskkonnasõbraliku aianduse toetus
  13. 13. … et suureneks kõigi põllumeeste konkurentsivõime toidutarneahelas
  14. 14. Faktortulu tööjõu ühiku kohta EL- 27 10,755 5,538 15,506 18,585 0 5,000 10,000 15,000 20,000 25,000 30,000 35,000 40,000 45,000 50,000 RO SI LV PL LT BU HU PT SK CY MT EL27 EL IR CZ IT EE AT LU SE FI FRA SP DE BE UK DK NL 2004 2007 2013
  15. 15. MAK 2014-2020 meetmed konkurentsivõime suurendamiseks toidutarneahelas • Investeeringutoetused – Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks, Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks, Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid • Meetmed positsiooni parandamiseks toidutarneahelas – kvaliteedikavad, lühike tarneahel • Meetmed ühistegevuse edendamiseks – tootjarühmade loomine • Kapitalile juurdepääs (laenud, tagatised) – 38 miljonit eurot
  16. 16. MAK 2014-2020 meetmed konkurentsivõime suurendamiseks toidutarneahelas (2) • Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks  Eesmärk on põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamine ja keskkonnahoidliku põllumajandustootmise arendamine  Investeeringud hoonetesse, masinatesse, seadmetesse  Eelarve on 145 miljonit eurot • Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks  Eesmärk on põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmine  Ehitistesse ja seadmetesse tehtavad investeeringud, uute töötlemisüksuste rajamine (suurprojekt – 18 miljonit eurot)
  17. 17. … et areneks ühistegevus ja erinevad koostöövormid
  18. 18. Tegutsevate põllumajandussaaduste hulgimüügi ja töötlemisega tegelevate TÜ-de arv 13 9 4 4 4 0 5 10 15 20 25 30 35 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Sega Puu- ja köögivili Liha Teravili Piim
  19. 19. Põllumajandussaaduste hulgimüügi ja töötlemisega tegelevate TÜ-de müügitulu 0 50 100 150 200 250 300 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Sega Puu- ja köögivili Liha Teravili Piim mln eurot
  20. 20. MAK 2014-2020 meetmed ühistegevuse ja koostöö edendamiseks • Tootjarühmade loomine  Eesmärk on konkurentsivõime tõstmine ja turujõu suurendamine läbi ühise majandustegevuse edendamise  Eelarve on 6 miljoni eurot • Teadmussiirde meetmes ühistegevuse teemaline pikaajaline programm (koolitustegevused, esitlus- ja teavitustegevused, ettevõtete külastused ja õpiringid) • Põllumajanduse investeeringutoetuses ühistutele liikuva tehnika erisus ning lisapunktid projektide hindamisel • Erinevates investeeringumeetmetes projektide hindamisel eelistus suurema osalejate arvuga projektidele (nt Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks) • Koostöö meetmes uus tegevus – innovatsiooniklaster
  21. 21. … et areneks maaettevõtlus ja kohalik algatus
  22. 22. Ettevõtete arv 76,159 77,948 81,909 100,216 103,833 108,884 112,760 24,853 25,695 26,833 34,757 36,031 37,406 38,008 0 20,000 40,000 60,000 80,000 100,000 120,000 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 Ettevõtetearv Kõik Eesti ettevõtted Maaettevõtted
  23. 23. MAK 2014-2020 meetmed kohaliku algatuse ja maaettevõtluse arendamiseks • Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas  Eesmärk on maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine  Sihtgrupp – maapiirkonna mikroettevõtjad (sh põllumajandus)  Eelarve on 57 miljonit eurot • Leader kohalikuks arenguks  Eesmärk on maapiirkonna tasakaalustatud areng  Sihtgrupp – ettevõtjad, MTÜ-d, SA-d, kohalikud omavalitsused
  24. 24. … et areneks kohaliku toidu tootmine
  25. 25. Kodumaise toidukauba eelistamine
  26. 26. MAK 2014-2020 meetmed kohaliku toidu toetamiseks • Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad  Eesmärk on põllumajandustootjate jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamine  Kvaliteedikavades osalemine, kvaliteedikavade raames toodetud toodete teavitamis- ja müügiedendustegevused  Eelarve 1 miljon eurot • Koostöö – lühikesed tarneahelad ja kohalike turgude arendamine  Eesmärk on toidu tootmise ja töötlemise tarneahela toimimise parandamine, põllumajandustoodete tootjate ja töötlejate turujõu suurendamine  Transpordi, turustamise, IT lahenduste investeeringud, koostöökulud, turustamisvõimaluste arendamise tutvustustegevused  Eelarve 4 miljonit eurot • Leader kohalikuks arenguks (sh kohaliku toidu tootmise, töötlemise ja turustamise arendamisele suunatud projektid)  Eesmärk on maapiirkonna tasakaalustatud areng  Sihtgrupp – ettevõtjad, MTÜ-d, SA-d, kohalikud omavalitsused
  27. 27. Siseriiklikud meetmed kohaliku toidu toetamiseks • Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse kava 2015-2020  Kava eesmärgiks on erinevate turundustegevuste kaudu edendada Eesti toidu positiivset kuvandit ning populariseerida kohalikku toitu ja toidukultuuri nii Eestis kui välisriikides  Kava tegevused jagunevad kolme põhisuunda – Eesti siseturule suunatud tegevused, välisturgudele suunatud tegevused ning lastele ja noortele suunatud tegevused • Turuarendustoetus  Turuarendustoetuse eesmärgiks on suurendada põllumajandustoodete turustamisvõimalusi, juurutada teadus- ja arendussaavutusi põllumajandustootmisse või põllumajandustoodete töötlemisse ning parandada põllumajandustoodete tootmist või töötlemist  Toetatakse põllumajandustoodete ja töödeldud põllumajandustoodete teavitustegevusi , turu-uuringute
  28. 28. … et keskkond oleks hoitud
  29. 29. Rohestamine ja metsasuse erisus
  30. 30. MAK 2014-2020 meetmed keskkonnahoiuks • Jätkuvad mitmed olemasolevad meetmed – KSM, mahepõllumajandus, poollooduslike koosluste hooldamine, Natura toetused • Lisandub mitmeid uusi meetmeid – piirkondlik mullakaitse toetus, piirkondlik veekaitse toetus, keskkonnasõbraliku aianduse toetus • Laiendatakse mitmete olemasolevate meetmete ulatust – kohalikku sorti taime kasvatamise toetus, ohustatud tõugu looma pidamise toetus, loomade heaolu toetus
  31. 31. MAK 2014-2020 meetmed keskkonnahoiuks (2) • Keskkonnatoetustega tellitakse tootjatelt avalikku hüve • Tegemist ei ole sissetulekutoetustega, kompenseeritakse avaliku hüve pakkumisega kaasnev saamata jäänud tulu ja lisakulu • Taotlemine on vabatahtlik • Suund spetsiifilisemate ja fokusseeritumate keskkonnatoetuste suunas  Ei toetata tavapraktikat  Ühe programmiperioodi jooksul rakendatu peaks 7 aasta jooksul muutuma tavapraktikaks, mida järgmisel perioodil ei toetata (Euroopa Komisjon)
  32. 32. … et suureneks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni roll
  33. 33. MAK 2014-2020 meetmed teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile • Teadmussiire ja teavitus  Eesmärk on sektori ettevõtjate ning nende töötajate arendamine ja uute teadmiste leviku soodustamine  Koolitustegevus, esitlus- ja teavitustegevused, ettevõtete külastused ja õpiringid, pikaajalised programmid  Eelarve 12 miljonit eurot • Nõustamisteenused  Eesmärk on aidata kvaliteetse nõustamisteenusega kaasa ettevõtete jätkusuutlikule majandamisele ja tulemuslikkuse tõhustamisele  Individuaalne nõuandeteenus, nõustajate koolitamine  Eelarve 8,6 miljonit eurot • Koostöö  Eesmärk on innovatsiooni edendamine sektoris  Innovatsiooniklaster, uute toodete, tavade, protsesside ja tehnoloogiate arendamine  Eelarve 18,7 miljonit eurot
  34. 34. Eesti seisukohad perioodiks 2020+
  35. 35. ÜPP 2020+ Poliitikaprioriteedid (Midametahame?) Subsidiaarsus,proportsionaalsus, Kulutusteefektiivsus,kvaliteet (Kespeakssedategema?) (Kuidasmesedatahame?)
  36. 36. Mida me tahame 2020+? • ÜPP peab ka tulevikus jääma ühiselt finantseeritavaks ühispoliitikaks Euroopa Liidu tasandil • Liigse bürokraatia vähendamine, lihtsustamine peaks olema üks ÜPP eesmärke • Otsetoetuste süsteem moonutab Euroopa Liidu sisest konkurentsi ja see tuleks asendada süsteemiga, mis väärtustab põllumajandustootmist võrdselt kogu Euroopa Liidus – otsetoetuste tasemete ühtlustamisega tuleb jätkata • Liikmesriikide loodusliku eripära arvestamine
  37. 37. Mida me tahame 2020+? (2) • Maaelu vahendid ÜPP eelarves peaksid nii Euroopa Liidus kui ka liikmesriigiti järgmisel eelarveperioodil jääma samale tasemele või suurenema • Põllumajanduse konkurentsivõime tõstmisel on oluline roll teadus- ja arendustegevusel • Kuna põllumajandustootmise suureks väljakutseks on konkurentsivõimelise põllumajandussektori kaudu ja bioloogilist mitmekesisust tagades jõuda jätkusuutliku toiduga varustatuseni, tuleb senisest enam rõhku panna struktuursele arengule, uutele väljakutsetele, innovatsioonile ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule
  38. 38. Aitäh! Ivari Padar Ivari.padar@agri.ee

×