2. Maibritt Kuuskmäe
1998-2002 Tallinna Pedagoogika-
ülikool. Inglise keel prantsuse keele
ja 0,5 informaatika lisaerialaga.
Praktika Tallinna Tondiraba
Keskkoolis.
2001 sept. Pärnu Ühisgümnaasium
inglise ja prantsuse keel
2002 algus tunnid arvutiklassis.
3. Olukord enne
1 arvutiklass.
Õpetajatel vähe oskusi ja võimalusi.
Päevik paberkandjal.
E-post.
Õpilastes arvutihuvi.
4. Olukord nüüd
1 arvutiklass,
lisaks igas klassis arvuti.
Puutetahvlid, projektorid.
DigiTiigri läbinuid on ligi pool
õpetajaskonnast.
Päevik asub e-koolis.
E-post aktiivne suhtlemisvahend.
5. Igal õpetajal on klassis arvuti.
15 õpetajal on Sületiigrid.
Puutetahvlid aktiivselt kasutuses.
Arvutiklass aktiivselt kasutuses.
Nõudlus arvutiklassi tundide järele.
Erinevad inimesed eri valdkondades
(arvutiõpetaja, IT-juht, kodulehe- ja
miksikese koordinaator, õpetajate
kogemuse jagamine).
Kõik teevad oma tööd isoleeritult.
Mis on juhtunud?
6. Miks see nii on läinud?
Koolijuhi toetus.
Laste jaoks on arvutid loomulik
keskkond.
Oma osa TiigriHüppel.
7. Koolijuht tervitab IKT-alaseid uuendusi.
Kõiki vahendeid kasutatakse enamjaolt,
kuid materjale ei jagata.
Toetutakse oma kogemustele.
Puutetahvlid reeglina kasutusel vaid
konkreetsetes kabinettides ja nende
kasutamise võimalus teistele õpetajatele
piiratud.
Veebipõhist materjali koostatakse
atesteerimiseks, kuid seitsmel õpetajal on
ainealane veebileht.
Milline on praegune situatsioon?
8. Mida tulevik toob?
Robootikaring.
Unistused:
rohkem puutetahvleid,
rohkem arvutihuvilisi õpetajaid,
rohkem põnevaid üritusi (e-
Twinning),
huvitavaid koolitusi.
10. Mida mina oma koolis teen?
2008 september – veebilehe
administraator, uudiste sisestaja.
2008 detsember – omaalgatuslik
kodulehe koolitus õpetajatele, mille
huvi oli üllatavalt suur.
Õpetajatetoa tagaruumis hätta
jäänud õpetajate abistamine ja
nõustamine õppematerjalide, e-
posti jms. küsimustes, samuti kiikan
aeg-ajalt klassiruumide arvutitesse.
11. Näiteid:
Kolleeg on arvuti taga:
“Miks kooli koduleht niiviisi väriseb?”
Lähen vaatan, tundub nagu SHIFT klahv on
alla vajutatud. Võtan kolleegi kotisanga
SHIFT klahvilt ja probleem laheneb.
Direktor: “Pane materjal pulgale ja siis saad
otse Reinu arvutist näidata.”
Võtsin näite ja selgitasin antud näite varal
kolleegidele, kuidas ilma mälupulgata
hakkama saab.
12. Milline võiks olukord olla?
Ühine e-õppematerjalide baas.
Vähemalt üks arvutiklass lisaks.
Võimalus pidada ainetundi
arvutiklassis vastavalt vajadusele ja
soovile.
Projektorid on käigus, tehakse tundi
atraktiivsemaks.
Võimalus kasutada tunnis
puutetahvlit.
13. Kes on haridustehnoloog?
Õpetaja, kes nõustab IKT alal.
Julgustab arvuteid kasutama tunnis.
Õpetab erinevaid programme ja
keskkondi.
Aitab koostada e-õppematerjale.
Teeb õpetaja elu kergemaks,
proovib leevendada hirmu arvutite
ees.
14. Miks on üldhariduskooli vaja
haridustehnoloogi?
IKT-alaste uudistega kursis hoidmine ning
vahendamine.
Metoodiline juhendamine.
Õige vahendi valimine.
Koolituste tegemine (oma koolis).
Õpetajates huvi tekitamine.
Abi pakkumine õppetöös arvutitega
seotud küsimustes.
Tugi nii oskajale kui abivajajale.
15. Mida kolleegid arvavad?
Ollakse ühel nõul, et arvutialast koolitust
on vaja.
Need kes koolitusest osa võtsid, tuleksid
veel.
Mõne kolleegi arvutioskused vajaks
lihvimist, vajadus tunni varieerimiseks.
Tihtipeale ei ole infojuhti ega
arvutiõpetajat koolis olemas, on vaja
inimest, kes toetab pidevalt.
16. Mida võiks teha?
Kolleegidele võiks tekitada arvutihuvi,
pakkudes välja neile mugavaid lahendusi
tunni ettevalmistamiseks.
Näidistund.
Võiks teha koolitusi erinevate
programmide jaoks, hiljem täiendavat abi
pakkuda.
Kui õpetaja on valmistanud mõne e-
õppematerjali, siis suunata neid jagama
(ainealase) veebilehe või muu taolise
allika kaudu.
Teha kolleegidega koostööd, et ka nemad
jagaks oma kogemusi ujedamatele
kolleegidele.
