2.
Jean Calvini õpetus ettemääratusest, mille järgi on
jumal ette näinud iga inimese saatuse: ühed on
määratud õndsaks saama ja lähevad taevasse, teised
on määratud hukatusele ja neid ootab põrgu.
Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama
hugenootideks (pr.k.huguenots, lähtesõnaks Šveitsi
eindgenoss - vandeseltslane)
16.sajandi keskpaigaks oli hugenote u 400 000 ja
nende kogudusi 2000
Hugenotid
3.
Kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka
poliitilised hugenotid, kes olid vastu absolutismi
tugevnemisele
Lõuna – Prantsusmaa hugenottide poliitilised juhid
olid valiseva Valois´ dünastia kõrvalliini esindajad –
Navarra kuningas Antoine de Bourbon, tema poeg
Henri, prints Louis de Conde
Admiral Gaspard de Coligny
Hugenotide leer
4.
Kirde- ja Kesk – Prantsuamaa feodaalaristokraatia
eesotsas kuningliku armee ülemjuhataja Francois de
Guise´i ja tema venna kardinal Charles de Guise´iga
Absolutismi vastane
katoliiklik leer
5.
Valois´dünastia
1559. sureb kuningas
Henri II
Troonile saab 15 – aastane
Francois II, sureb 1560.a.
Uueks kuningaks saab
tema 10 – aastane vend
Charles IX
Regendina valitses
leskkuninganna Katariina
di Medici, kolme monarhi
emana püsis ta 25 aastat
poliitilise võimu
keskpunktis
6.
1562.a. Hertsog Francois de Guise korraldatud
veresaun hugenottide jumalateenistuse ajal
Hugenottide ülestõus prints Condé ja admiral
Coligny juhtimisel
Kolm usussõda hugenottide ja katoliiklaste vahel
1570.a sõlmitud Saint – Germani rahuga kuulutati
kogu kuningriigis südametunnistuse vabadus.
Ususõdade algus
7.
8.
Henri de Bourboni ja Charles IX õe Marguerite de
Valois´pulmad 18. augustil 1572.a
Külaliste seas oli palju hugenotte
Katariina di Medici ja Guiside vandenõu, mis lõppes
veresaunaga
Terrorit alustati 24.augustil, ööl vastu pätrlipäeva
Üksnes Pariisis täpeti 2000 hugenoti
Pärtliöö
9.
Hugenottide ülestõus Lõuna – Prantsusmaal
Protestantistliku konföderatsiooni moodustamine
(oma valitsus, sõjavägi, maksusüsteem ja
kirikupoliitika)
Peamiseks eesmärgiks oli Valois´dünastia
kukutamine
Charles IX surma järel 1574.a. sai kuningaks tema
vend Henri III, kes suri 1589.
Valois´dünastia katkes
Uued kodusõjad
10.
Bourbonide dünastia
algus
1589.a. läks troon
Navarra Henrile
Henri IV oli hugenott,
seega keeldus suur osa
Prantsusmaad teda
tunnistama
1953.a. pöördub Henri
IV katoliku usku tagasi
„Pariis väärib missat“
11.
1598.a. kuninga käskkiri usuküsimuste ja poliitiliste
vastuolude reguleerimiseks
Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks
katoliiklus, katoliku kirik sai tagasi oma varad,
vaimulikkond oma varasemad õigused
Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda
Lõuna – Prantsusmaal ning aadlikud tohtisid neid
korraldada oma lossides (va Pariis ja mõned linnad)
Protestantidele anti õiguse teenida riigiametites
Järgmisel sajandil puhkesid ususõjad uuesti
Nantes´i edikt
