2. • Rahandusministeerium tegeleb e-arvete
laialdase kasutuselevõtu ettevalmistamisega.
Selleks teeme koostööd seotud osapooltega,
näiteks ettevõtlusorganisatsioonid,
teenusepakkujad jt.
• Eesmärk on, et 2016. aasta lõpus toimub
avaliku ja erasektori vaheline
arveldamine e-arvetega.
• Üleminek e-arvetele on vajalik, et hoida kokku
era- ja avaliku sektori kulusid, vähendada
tehnilist tööd ja selleks kuluvat tööaega, tõsta
andmete kvaliteeti ja ennetada vigade
3. Projekti tegevusvaldkonnad
Õigusloome
Raamatupidamise seaduse muudatuse ettevalmistamine ja
rakendamine e-arvete kohustuslikuks kasutuselevõtuks riigiga
arveldamises.
Varasem vabatahtlik üleminek e-arvete kasutamisele
Koostöö era- ja avaliku sektori liitude ning ühendustega ja
teiste seotud ning huvitatud osapooltega, et e-arved
kasutusele võta enne kohustuse teket.
c
IKT
E-arvete portaali kasutusvõimaluse loomine mikro- ja väike-
ettevõtetele e-arvete tasuta koostamiseks ja saatmiseks
avalikule sektorile. E-arvete aadressregister.
7. Avaliku sektoriga arveldajate arv
40,522
3,756
909
191
Mikroettevõtted Väike-ettevõtted
Keskmised ettevõtted Suurettevõtted
38.0%
63.9%
78.3%
100.0%
0.0%
25.0%
50.0%
75.0%
100.0%
mikro väike keskm suur
Aval sektorile arvete esitajate %
Mikro-, väike- ja keskmised ettevõtted on liigitatud töötajate arvu järgi järgmiselt: mikroettevõte – 0-9 töötajat,
väike-ettevõte – 10-49 töötajat, keskmise suurusega ettevõte – 50-99 töötajat
8. Avalikule sektorile esitatavate
müügiarvete mahud
33%
59%
8%
Paberarve PDF-arve Masinloetav e-arve
638 400;
56%
410 400;
36%
91 200;
8%
Mikroettevõtted Väikeettevõtted
Keskmised ettevõtted
* Välja on jäetud suurettevõtete
arved
Kokku on 1,14 mil arvet,
mis on vaja viia e-arvete
kujule
9. ERP kasutamine avalikule sektorile
arveid esitavate ettevõtete seas
0
5,000
10,000
15,000
20,000
25,000
Mikroettevõtted Väikeettevõtted Keskmised
ettevõtted
24,168
3,172
936
16,112
604
0
Kasutavad ERPi
Ei kasuta ERPid
10. E-arvetega kaasnevad kulud
Arve koostamise
viis
Arve kuju Ajakulu
Edastamise kulu (ERP
liidestus või veebiliides)
Kokku hind arve
kohta
Majandus-
tarkvara
Paberarved 0 0,25 € /arve 0,25 € /arve
PDF 0 0,25 € /arve 0,25 € /arve
Kontori-tarkvara Paber/PDF
0,3 € / arve 0,25 € /arve 0,55 € / arve
0,3 € / arve 0,25 € /arve 0,55 € / arve
14. Positiivne mõju
e-arvetele ülemineku mõju
Arve koostamise
viis
Arve kuju Ajakulu Paberarve saatmise kulu
Kokku hind arve
kohta
Majandus-tarkvara/
Kontoritarkvara
Paberarve 0,3 € / arve 0,55 € /arve 0,85 € /arve
Mikro-, väike-, keskmised ettevõtete paberarvete
hulk
Kokku, €
Paberarvete edastamise kulu 376 200 319 770
15. Uuringu järeldus
1,14 miljonilise avalikule sektorile
saadetavate e-arvete kogumahu
puhul tekkivad
täiendavad kulud korvatakse
summaarselt varem paberarvete
kasutamisel tekkinud kuludega
17. Seadusemuudatuse põhimõtted
• Luuakse raamistik, et tulevikus on kõik raamatupidamise
algdokumendid masinloetavad, alustame e-arvetest.
• Algdokumendil allkiri, seejuures dokumendi kinnitamisel
elektroonilises keskkonnas kas digiallkiri või menetluse
kinnituse logi, mis välistab võimaluse tuvastamatult
dokumenti või kinnitust muuta.
• E-arvete standard kinnitatakse ministri määrusega,
standardi väljatöötamist ja muutmist koordineerib
Raamatupidamise Toimkond.
• Elektrooniliste algdokumentide, sh e-arve
vastuvõtuaadress registreeritakse Äriregistris (esialgu
jäävad välja toimlad) ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutuste riiklikus registris.
18. Seadusemuudatuse planeeritud
ajagraafik
• Seaduseelnõu ajagraafik
I kooskõlastus (koos mõjuanalüüsiga, sh E ja Y
raport) - oktoober 2015
valitsus - jaanuar (I kooskõlastus + 3 kuud),
Riigikogu
• Seaduse jõustumine
Avaliku sektori üksused peavad vastu võtma e-arveid
alates 01. juulist 2016
20. E-arveldaja
• E-arveldaja on lihtne
veebipõhine raamatupidamistarkvara, mis aitab
ettevõtjal raamatupidamise korraldamisega mugavalt
hakkama saada ning saata klientidele e-arveid.
• E-arveldajat haldab Registrite ja Infosüsteemide
keskus (RIK)
• Koostöös RIKga võimaldatakse ettevõtetel e-
arveldajas e-arveid tasuta koostada ja saata
avalikule sektorile kahe aasta jooksul 2017 – 2018.
21. Rändlus
E-arvete liikumine, sh rändlus
Klient 1
Klient
5
Klient
4
Klient
3
Klient 2
Operaator
2 +
Kinnitusrin
g
Operaator
1 +
Kinnitusrin
g
Pank
Kasutajaliide
s
Majandustar
k-vara 1
Dokumendihaldu
s-süsteem
E-
arveldaja Majandustar
k-vara 2
Klient
6
Rändlu
s
Rändlu
s
23. Senine vabatahtlik üleminek e-
arvetele
Avalikus sektoris:
1662 asutusest on e-arvete vastuvõtuvõimekus 630-l ehk 38
%.
Asutuste gruppide kaupa:
• Riigiasutused – 174 (87 %)
• Kohalikud omavalitsused koos hallatavate asutustega – 422 (53
%)
• Muud avaliku sektori asutused – 34 (5 %)
Projekti käigus (aastal 2015) on e-arvetele üle läinud järgmised KOV-d:
Viimsi, Ambla, Järva-Jaani, Koeru, Lääne-Nigula, Lääne-Saare,
Kunda, Käru, Märjamaa, Rapla, Abja
Ettevalmistused üleminekuks 2015. a IV kvartalis toimuvad veel ca 20-s
KOV-s.
Avaliku sektori asutustele saadetavate e-arvete osakaal
24. Senine vabatahtlik üleminek e-
arvetele
Erasektoris:
• Vahekokkuvõte erasektori ettevõtete hulga kohta, kes
avalikule sektorile e-arveid saadavad, tehakse 2016.
aasta sügisel. Hinnanguliselt 2015. aastal selliseid
ettevõtteid ei ole kuigivõrd juurde tulnud.