Recommended
Recommended
More Related Content
What's hot
What's hot (20)
Digiriigi tulevikusuundade tutvustus
- 2. Tänane ajaplaan 11.30-12.00 Digiühiskonna arengukava 2030 tutvustus - Luukas Ilves 12.00-15.00 IKT Strateegia tutvustused – valitsemisalade esindajad _________________________________________________________________ I Plokk 12.00 SIM + SMIT 12.10 MKM +RIT+RIA 12.30 VÄM 12.40 Q&A I plokile 12.50 PAUS 10 MIN II Plokk 13.00 MEM 13.10 SOM + TEHIK 13.20 KUM 13.30 KEM + KEMIT 13.40 Q&A II Plokile 13.50 PAUS 10 min III Plokk 14.00 JUM + RIK 14.10 KAM 14.20 HTM 14.30 RM + RMIT 14.40 Q&A III Plokile + kokkuvõttev Q&A 15.00 Orienteeruv lõpp
- 3. Kohtumise eesmärk Droonivaates anda tempokas ülevaade kogu digiriigi tuleviku suundadest
- 4. Digiühiskonna arengukava 2030 sisu Eesti keeles: https://www.mkm.ee/media/6791/download Inglise keeles: https://www.mkm.ee/media/6970/download
- 5. VALITSEMISALA STRATEEGIA SISU 1. IKT strateegia ülevaade 2. Valitsemisala äriteenuste/algatuste/investeeringute hetkeolukord 3. Valitsemisala äriteenuste/algatuste/investeeringute tulevikuvaade 4. Valitsemisala äriteenuste/algatuste/investeeringute tulevikuvaade sh digiriigi arengukava vaates Kasutajakesksus Sündmus/proaktiivsed teenused Pilv, Tulevikuarhitektuur Andmepõhine riigivalitsemine Küberturvalisus 5. Ühisarendused/koostöövormid
- 6. IKT strateegia mallid RES/SF 2021+ (RM saadab) IKT strateegia tutvustused, sh RES/SF 2021+ Vajadusel kohtumised valitsemisaladega (pigem erandlik) IKT ettepanek Valitsusele ja võimalusel SF 2021+ kinnitamine valdkondadele Tiimidelt sisend, kuidas te oma teemasid juhite ja seirate kogu aasta vältel, sh A4 ja Excel malli sisu Valitsemisalade nõustamine, et materjalid korrektsed oleks ja teie nõuetega arvestatud, sh kõik „templid“ peal Kohtumistel osalemine Kohtumistel osalemine ja ettepaneku kokkupanek (eelkõige juuni) Ettepaneku üle vaatamine vajadusel ja SF programmide kinnitamine Iga kuu/kord kvartal seiramine, kuidas SF programmidel läheb (formaat programmi nõukogu vms)
- 7. I PLOKK 12.00 SIM + SMIT 12.10 MKM +RIT+RIA 12.30 VÄM 12.40 Q&A I plokile 12.50 PAUS 10 MIN
- 9. Kodaniku- ühiskonna Sihtkapital Kaitsepolitseiamet Politsei- ja Piirivalveamet Häirekeskus Päästeamet Sisekaitse- akadeemia SiM infotehnoloogia- ja arenduskeskus
- 10. pabertoimikute asemel digitaalne e-toimik kõigile osapooltele OLULISIMAD eesmärgid 2022-2026 SÜÜTEOMENETLUSE DIGITALISEERIMINE digiühiskonna teenuste süda peab olema turvaline ja kaasaegne üks e-keskkond välismaalastele, tööandjatele ja riigiasutustele RAHVASTIKUREGISTER RÄNDEMENETLUS
- 11. kindel isikutuvastus läbi sõrmejälgede ja näobiomeetria piirikontrolli ja migratsioonijärelevalve tõhustamine läbi usaldusväärse isikutuvastuse EL-ÜLENE KOOSTALITUSVÕIME ABIS OLULISIMAD eesmärgid 2022-2026
- 12. Olulised arendused valmivad õigel ajal Meie IKT arenduse põhimõtted » Arenduste prioritiseerimisel lähtume kogu valitsemisalast » Rakendame ühtset arenduskorda » Lihtsustame rahastus-protsessi, kus võimalik Hoiame kokku raha ja inimesi » Saame üle taakvarast » Soodustame taas- ja ristkasutust » Oleme paindlikud » Automatiseerime Innovatsioon on loomulik osa arendusest » Kaasame inno-võrgustiku IKT arendamisse » Kasutame kratte, kus vaja » Rakendame pilve- tehnoloogiat, kui võimalik Teenused tulevad kliendi juurde » Lähtume arendustes kasutajast – rakendame teenusdisaini » Arendame proaktiivseid ja sündmuspõhiseid teenuseid Läbi efektiivse ja innovaatilise IT teenuse loome koos ühe turvalisima riigi Euroopas. Meie IKT arenduspõhimõtted
- 13. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium + Riigi IKT Keskus
- 14. Valitsemisala tutvustus 14 Ametid Hallatavad asutused SA MTÜ Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA
- 15. RIT strateegilised eesmärgid (täieneb 06.2022) 1. Riigi arvutitöökohateenuse väljatöötamine 2. Riigipilve ülevõtmine 3. Riigipilv 2.0 4. Serveri alusteenuste uue arhitektuuri loomine 5. Kliendihaldusmudeli väljatöötamine 6. Riigiasutuste ületoomine RITi teenustele 15
- 16. Teekaart2022 Q1 RIK-i meeskonna liitumine RITiga Teenuste osutamine RIKi klientidele Riigipilve ületulek RITi Riigi arvutitöökoha kontseptsiooni ja arhitektuuri töögrupid loodud Q2 RIT strateegia loodud Andmekeskuste kontseptsioon Riigipilv 2.0 strateegia algus Kasutajate nõukoja start Q3 Litsentside keskne hange RMITi ATK tiim liitub RIT-ga MKMi ületulek RITi teenustele ATK ja SAT teenuste hankeplaan Q4 Ületulekute õppetunnid Teenuslepete uuendamine ISO27001 ja E-ITS sertifitseerimiste tegevuskava RIT-i teenuseid kasutab ~ 10 000 kasutajat
- 17. E-ehituse platvormi arendamise prognoositav ajakava koos tegevustega 2022 Q2 - Kasutusele on võetud uued lubade menetlemise protsessid, 2022 Q3 – Planeeringute menetlusprotsessid on läbi analüüsitud (RaM), 2022 Q3 - Kasutusele on võetud võrgurajatiste menetluskeskkond, 2023 Q1 - Kasutusele on võetud mudelipõhine andmete töötlemine (BIM) ehitiste ja rajatiste info elukaare haldamiseks, 2023 Q1 - Vana Ehitisregister on suletud ja teenused tõstetud e-ehituse platvormile, 2023 Q3 - Planeeringute menetlused on digitaliseeritud (RaM), 2023 Q4 – Ehitusjärelevalve teenuste digitaliseerimine. 17 Ehitus : Ehitussektori tootlikkuse kasv Kitsaskohad sektori tootlikkus on madal, elukeskkonna pika vaate puudumine, säästlikkuse põhimõtete madal rakendus. Vt. https://eehitus.ee/ ja https://developer.e-ehitus.ee/
- 18. Alameesmärgid ja prognoositav ajakava Lihtsustada kodanike ja ettevõtjate asjaajamist EL siseturu piires 2024 – Single Digital Gateway loodud ning liidestatud olulisemad registrid Reealajamajanduse juurutamine 2023 - E-arvete laialdane kasutuselevõtt ettevõtete vahelistes tehingutes, 2025 - E-kviitungite laialdane kasutuselevõtt ja andmepõhisele aruandlusele üleminek, 2025 - E-veoselehtede laialdane kasutuselevõtt Eesti maavarade ülevaate loomine nende väärindamiseks tulevikus 2023 Q3 - Geoloogiavaldkonna ülene andmekogu loodud ja andmete töötlemise protsessid on korrastatud. 18 Majandus : Ettevõtluskeskkonna parendamine Kitsaskohad piiriülene asjaajamine on keeruline, liiga suur paberi-põhiste majandustehingute ja haldustoimingute osakaal, riik ei oma tervikliku ülevaadet maavaradest Vt. https://www.realtimeeconomy.ee/
- 19. Prognoositav ajakava koos tegevustega 2022 Q3 - Lennundusvaldkonna sertifitseerimise ja järelevalve teenused on välja arendatud, 2022 Q3 - Laeva registreerimise protsessid on digitaliseeritud, 2022 Q4 - Transpordivaldkonna platvormi äriprotsesside analüüs + IT arhitektuur, 2023 Q2 - Ühistranspordi sõidugraafikute info sisestamine on lihtsustatud, 2023 Q3 - Sadamatega seotud halduskoormus on vähenenud klienditel läbi uute teenuste, 2023 Q3 - Välja on arendatud ühtne ühistranspordi piletimüügisüsteem, 2024 Q1 - Loodud on Transpordiameti teenuste platvorm. 19 Transport : Transpordivaldkonna teenuste kasutusmugavuse tõstmine ja teenuste konsolideerimine Kitsaskohad transpordivaldkonna teenused on laiali erinevates keskkondades, kasutusmugavus ebaühtlane, osad teenused ainult läbi füüsilise klienditeeninduse
- 22. DIGIÜHISKOND 2030 (kuni 10 aastat) Programm (1+3 aastat) RIA väärtused, missioon, visioon RIA strateegilised eesmärgid (4 aastat) RIA 1 aasta eesmärgid ja fookused Osakonna/tiimi (6 kuud + 6 kuud) eesmärgid ja tööplaan Töötaja (6 kuud + 6 kuud) isiklikud eesmärgid ja tööplaan Äriteenuste eesmärgid ja arengu teekaardid (kuni 4 aastat) Tugev tööandja bränd Eesmärkide kujunemine Riigi ootused RIA-le Tugivaldkondade eesmärgid ja arenguplaanid (kuni 4 aastat) Planeerimise aastaring Kliendikeskne, väärtuspõhine organisatsioonikulutuur Klientide ootused RIA-le Ühised eesmärgid, selged kokkulepped, jälgitavad tulemused, selge toimemudel, pidev parendamine
- 23. Riigi infosüsteem • Sündmusteenused- nii kodanikule kui ettevõtjale • Eesti.ee uuenemine sh ettevõtja portaali taassünd • Erinevad keskselt pakutavad lahendused: • Pääsuke • GOVSSO • Artiklivaramu • … • SDG kesksete komponentide loomine • Ja loomulikult olemasolevate teenuste pidev areng: • näiteks X-tee v6v7
- 24. Küberturvalisus • Järelvalve võimekuse suurendamine • EITS • RIA Reserv • Tehnilised lahendused
- 26. VÄM
- 28. Tugevus, vastupanuvõime Kasutajasõbralikud IT lahendused Autonoomsed, turvalised IT ja side süsteemid Servertaristu, serveriruumid Võrgusüsteemid Logilahendused Infosüsteemid E-ITS standard Kasutajatoe tööaeg IT toe kasutajate rahulolu tõstmine Töökohateenused Tööprotsessid Esindustele IT fookus Videokonverentsilahendus Esitlustehnika ja videokonverentsiseadmed Meeskond Globaalsed andmekeskused Turvaline side Alternatiivside ühendus Dubleeritud andmeside
- 29. Küsimused ja vastused 10 minutit
- 30. II PLOKK 13.00 MEM 13.10 SOM + TEHIK 13.20 KUM 13.30 KEM + KEMIT 13.40 Q&A II Plokile 13.50 PAUS 10 MIN
- 31. IKT strateegia tutvustamine 2022 Maaeluministeeriumi haldusala
- 32. IKT STRATEEGIA ÜLEVAADE: VALITSEMISALA TUTVUSTUS Valitsusasutused Põllumajandus- ja Toiduamet Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Hallatavad riigiasutused Põllumajandus- uuringute Keskus Veterinaar- ja Toidulabor Eesti Taimekasvatuse Instituut Sihtasutused Eesti Põllumajandusmuuseum CR Jakobsoni Talumuuseum Tori hobusekasvanduse kompleks SA Eesti Maaelumuuseumid Maaelu Edendamise SA Riigiosalusega aktsiaseltsid Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Vireen AS
- 33. MAAELUMINISTEERIUMI VALDKONNAD TOIDUOHUTUS TOIDUJULGEOLEK Kestlik põllumajandus, toidutootmine ja ohutu toit, sh kvaliteetsed avalikud teenused ja terviklikud järelevalvesüsteemid Eesti maaelu arendamine, hoitud keskkond ning ressursid toidu kasvatamiseks ja julgeoleku tagamiseks Põllu- majandus Maaelu Taimed, loomad Tootmine Keskkond Inimene
- 34. VALDKOND = Toidujulgeolek maaelu rohe- ja digipöörde toel IT pädevuskeskus Tulem 1: Loodud on Maaeluministeerimi haldusala IT arenduskeskus Tulem 2: Lahendused on turvalised ja töökindlad Mõõdikud: 1. 2021-2026 ISO sertifikaat on hoitud 2. 2022 Esimesed lahendused riigipilves 3. 2022 Arenduste kasutajajaliideste autotestimine on rakendatud 4. 2023 Suurenenud on võimekus värvata eksperte ja ise arendada 5. Konsolideerimised on olnud edukad 6. 2025 Loodud on keskkond ca 450 000 kliendile maaelu puudutavate teenuste pakkumiseks (Maaelu ühtne kliendivärav), kliendirahulolu on tõusnud 90-le (SI) 7. 2025 taakvara osakaal on alla 10% Registrite pädevuskeskus Tulem 1: Loodud on maaelu registrite pädevuskeskus Tulem 2: Arendame vajalikke registriteenuseid Mõõdikud: 1. 2023.a on loodud on EDKR – ca 30 0000 klienti kasutavad 30 milj maksusoodustust sihipäraselt, maksuauk läheneb nullile, on olemas CO2 heite põllumajanduse alusandmestik 2. 2023.a on e-Põlluraamat kasutusele võetud – on olemas ca 14 000 kliendi maakasutuse ja tegevuste (sh. väetamine ja taimekaitse) ülevaade ja alusandmed teadmusteenuste pakkumiseks 3. 2024.a on loodud loomaderegistri uued e-teenused (lambad, hobused) 2025 – 11 000 loomapidajat saavad kasutada uuendatud e-teenuseid 4. 2025.aastaks on loodud erinevad liidesed loomaderegistri ja EPJ ning loomapidaja tarkvarade vahel – võimaldab sündmusteenuste loomist. 5. Kriitilise tähtsusega register - loomaderegister ca 600 000 loomaga tagab taudide ennetamise ning loomade heaolu, sisend poliitikakujundajatele sektori käekäigust 6. Toidujulgeoleku seireks ja pindalatoetuste menetlemiseks vajalikud erinevad ruumiandmed (põllumassiivid, loomakasvatushooned jne.) on EAGIS tarkvaras turvaliselt hallatud ja iga-aastaselt ajakohastatud Vajalikud ja mõjusad toetused Tulem 1: Arendame tulemuspõhiseid ja proaktiivseid toetusmeetmeid Tulem 2: Hoiame makseagentuuri toimimiseks vajalikku taset Mõõdikud: 1. 2023. aastal on loodud on automaatne nõuete seiresüsteem– ca 1 milj ha põllumaad on hoitud heas põllumajanduslikus korras tagamaks keskkonnakaitse eesmärkide täitmine ja toiduga varustatus 2. 2023.aastal võetakse vastu 2021+ perioodi pindalameetmete taotlused 250 milj väärtuses/aastas 3. 2023.aastal võetakse vastu 2021+ perioodi investeeringumeetmete taotlused 100 milj väärtuses aastas 4. 2025.aastal on loodud AI-l põhinev nõuete seiresüsteem, võimalus pakkuda krattidel põhinevaid teenuseid 5. Aastas rakendame 3 teadmusteenustel põhinevat proaktiivset investeeringutoetust 5. Kriisitoetuste pakkumine toidujulgeoleku tagamiseks toimub võimalusel proaktiivse sündmusteenusena Teadmusteenuste pädevuskeskus Tulem 1: Organisatsioon on arendatud teadmusteenuseid pakkuvaks keskuseks Tulem 2: Loodud on teadmuskeskus, milles arendame vajalikke teadmusteenuseid Tulem 3: Teadmusasutustega partnerlussuhete arendamine nii Eestis kui väljaspool Eestit Tulem 4: Arendatud on AKIS (e.k. teadmus- ja innovatsioonisüsteem) tehniline raamistik, toetame teadmussiirde rakendamist Mõõdikud: 1. Alates 2022.aastast loome suurandmete projekti raames 2-3 kõige vajalikumat teenust aastas, mis toetavad toidujulgeoleku tagamist 2. 2025.aastal on loodud poliitikakujundajatele ÜPP programmi ja toidujulgeoleku seiramiseks online töölaud (sh. isevarustatuse jälgimine). 3. Alates 2023.aastast on loodud maaettevõtjale aastas vähemalt 2 erinevat töölauda ja personaliseeritud teadmusteenust erinevate juhtimisotsuste tegemiseks ja kliimaeesmärk "Eesmärk 55„ täitmiseks 4. 2025.aastaks on loodud tehniline võimekus AKIS (põllumajanduse teadmuste ja innovatsiooni süsteem) rakendamiseks
- 35. VALDKOND = TOIDUOHUTUS Eesti toit on ohutu, kvaliteetne ja toodetud keskkonnasõbralikult Kasutusel on antimikroobsete ravimite (AMR) kasutamise kohta andmete kogumise süsteem Kalapüügi seire ja järelevalve tõhustamiseks on andmevahetus muudetud elektroonseks Toimib ühtne labori võrgustik, haldusalas on kasutusel ühtsetel alustel toimiv labori infosüsteem Avalike teenuste korraldus on läbimõeldud ja ühtne, teenused on arendatud e-keskkonda Kaardirakendus on kättesaadav põllumajandustootjatele ja teistele asutustele, nt muldade kasutussobivus Toidutarneahel on digitaalsete lahendustega kaetud PTA menetlus- ja järelevalvesüsteemid tagavad tugeva riskipõhise järelevalve
- 37. IKT strateegia ülevaade: Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tutvustus
- 38. Valitsemisala strateegia eesmärgid (2022) Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. Tööhõive määr 79,4% Tööelu kestus 39,1 aastat Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Suhtelise vaesuse määr 15% Absoluutse vaesuse määr 2,9% Sooline palgalõhe 18,9% Eesti rahvas on kasvav rahvas ning laste ja perede heaolu ja elukvaliteet on tõusnud. Positiivne loomulik iive Summaarne sündimuskordaja 1,65 Laste absoluutse vaesuse määr 3,2% Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja keskmine tervena elatud aastate arv kasvavad ning ebavõrdsus tervises väheneb. Oodatav eluiga M 75,4 ja N 83,1 aastat Tervena elatud eluiga M 56,3 ja N 59,1 aastat HEAOLU TERVIS
- 39. Strateegiline tulevikuvaade: valitsemisala IKT strateegia põhisuunad 2022–2026 Teenuste arendamisel inimkeskse ja sündmuspõhise lähenemisega arvestamine Personaalmeditsiin Sünnisündmus Pensioniteenus Erivajadustega laste teenused upTIS’il tuginevad teenused Koosvõimelised e-teenused, mis loovad eeldused tervise ja sotsiaalvaldkonna teenuspõhiseks integratsiooniks Abivahendite süsteem RFK rakendamine Valdkonnaülesed hindamistööriistad Integratsioonimudel Töövõimetuse ennetamine UA kriisile reageerimiseks vajalikud teenused Erasektori võimestamine teenuste arendamises ja pakkumises upTIS toel loodavad andmeteenused DigInEst Nõusolekuteenuse piloot Andmetel tuginev otsustuskultuur, kliima- ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtete jälgimine ning selleks vajaliku ökosüsteemi loomine Piiriülesed terviseandmed Andmevaaturi laiendamine COVID kriisi väljumine UA kriisijuhtimise infovajadus IT lahenduste toimivuse parandamine, turvalisus ning isikuandmete kaitse E-tervise valitsemisraamistik Konsolideeritud töökoha ja infrateenus Konsolideeritud IKT investeeringute juhtimine Ärianalüüsi ja teenusedisaini võimekuse kasvatamine Digilõhe vähendamine
- 40. Kultuuriministeeriumi valitsemisala Risto Raaper Kultuuriministeerium, IKT valdkonna juht
- 41. IKT STRATEEGIA ÜLEVAADE: VALITSEMISALA TUTVUSTUS Ministeeriumi haldusalas on 52 allasutust (ca 3700 töötajat) Riigiasutus Sihtasutused Avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Rahva Muuseum Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum Vana-Võromaa muuseumid (Võru Instituudi muuseumiosakond) Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum Viljandi Muuseum Eesti Rahvakultuuri Keskus Võru Instituut Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Lastekirjanduse Keskus SA Eesti Kontsert SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester SA Eesti Ajaloomuuseum SA Eesti Tervishoiu Muuseum SA Eesti Vabaõhumuuseum SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA Narva Muuseum SA Virumaa Muuseumid SA Hiiumaa Muuseumid SA Pärnu Muuseum SA Eesti Meremuuseum SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum SA Eesti Kunstimuuseum SA Saaremaa Muuseum SA Eesti Draamateater SA Endla Teater SA Rakvere Teatrimaja SA Kuressaare Teater SA Eesti Noorsooteater SA Teater Vanemuine SA Ugala Teater SA Vene Teater SA Sakala Teatrimaja Eesti Rahvusringhääling Rahvusooper Estonia SA Jõulumäe Tervisespordikeskus SA Tehvandi Spordikeskus Spordikoolituse ja -Teabe SA Eesti Kultuurkapital Eesti Rahvusraamatukogu Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA Integratsiooni Sihtasutus SA Tartu Jaani Kirik SA Narva Aleksandri Kirik SA Kunstihoone SA Kultuurileht SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon SA Eesti Filmi Instituut Valitsusasutused Kultuuriministeerium Muinsuskaitseamet
- 42. KULTUURIMINISTEERIUMI VALDKONNAD Kultuuriministeerium juhib riigi kultuuri-, spordi- ja muinsuskaitsetööd, edendab kunste, kultuurieksporti ja loomemajandust ning koordineerib riigi meediapoliitikat, audiovisuaalpoliitikat ja lõimumis-, sh kohanemiskava rakendamist Eesti ühiskond on lõimunud ja sotsiaalselt sidus, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi. L Õ I M U M I N E K U LT U U R Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja eesti riigi hea maine kujundamisel. S P O R T Kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.
- 43. VALITSEMISALA ÄRITEENUSTE JA IT-TEENUSTE TULEVIKUVAADE (digipöörded)
- 44. Arendusprioriteedid: • Tänapäevaste, nutikate ja tulemuslike kohanemis- ning lõimumisteekondade (teenuste) arendamine o Sündmusteenuse „Eestisse elama asumine“ arendamise koostöös MKM-iga (lähteülesanne koostamisel) o Avalikkusele mõeldud veebipõhine tööriistakast rände- ja lõimumisalaste tegevuste plaanimise tõhustamiseks koostöös Statistikaametiga • Ühtekuuluvustunnet toetavate sotsiaalsete kontaktide soodustamine o Digilahenduste võimalikkus (platvormid, rakendused, algatused) virtuaalse segregatsiooni vähendamisel – o Vestlusrobotite vajalikkus Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisteenustes ja potentsiaalse ajakulu vähendamine • Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine o Integratsiooni Sihtasutuse iseteenindusportaali edasiarendamine o automatiseeritud kratilahendused eesti keele kursuste tagasisidestamisel, kirjatööde analüüsil o keeleõppe võimalusi koondava digivärava loomise ärianalüüs koostöös HTM-iga o kohanemisprogrammi elluviimisega seotud andmevahetuslahenduse (sh infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine Sidus Eesti 2030“ digipööre: Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti Eesti ühiskond on sidus ja stabiilne, kus eri keele- ja kultuuri taustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi ning tunnevad ühtekuuluvust. Loodud on võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.
- 45. Kultuuripärandi digitegevuskava 2.0 digipööre: Laialt kasutatav ja turvaliselt säilitatud kultuuripärand Peame jätkama pärandi koordineeritud massdigiteerimist, parandama andmete kvaliteeti ja nendevahelisi seoseid, arendama kultuuripärandi kättesaadavust ja kasutatavust, tegema koostööd pärandi pikaajalisel digitaalsel säilitamisel ja ohtude eest kaitsmisel Arendusprioriteedid: Kultuuripärandi digiteerimine: • Tervikkogud ja –kollektsioonid, millel suurim kasutajate huvi. Sisend 34 asutusest • Trükised, dokumendid, esemed ja kunst (2D ja 3D), fotod, filmid, ehituspärand (3D) Digitaalse kultuuripärandi kättesaadavus ja pikaajaline säilitamine: • Analüüsime fotopärandit Eesti mäluasutustes, ehituspärandi ohustatust ning digimise võimekust ja lahendusi, metaandmete kvaliteedinõudeid, mäluasutuste ühiste ontoloogiate loomist, kasutajate kaasamise lahendusi andmete parandamisse ja rikastamisse, mäluasutusi tuleviku Internetis ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu • Arendame digitaalse kultuuripärandi kättesaadavuse ühist teenust, failide massloovutuse lahendust trükistele, mäluasutuste ühiste ontoloogiate rakendamist, muuseumide infosüsteemi MuIS, ELTSA-RAKU andmekogu, ühist raamatukogusüsteemi Eesti raamatukogudele, kultuurimälestiste registrit, mäluasutuste ülest pikaajalist digitaalset säilitamist
- 46. Raamatukogu 2.0 digipööre - Eesti on üks teeninduspiirkond Toetame kultuurivaldkonnas digipööret ja arendame digikultuuri terviklikult ja koordineeritult. Arendame regionaalset kultuurikorraldust ja laiendame kultuuri kättesaadavust. Kultuuri kättesaadavuse laiendamiseks panustame kultuurivaldkonna digimisse ning ligipääsetavust parandavatesse tehnoloogiatesse ja üldkasutatavatesse e-lahendustesse. Arendusprioriteedid: • kasutajakesksed teenused: Eesti Pimedate Raamatukogu Veebiraamatukogu, RaRa e- laenutuskeskkonna teenuse integreerimine 2023 • kasutusmugavus: raamatukoguteenus on kasutajale üks teenus „Minu raamatukogu“. 2022 innovatsiooniprojekt "Raamatud liikuma" • tehnoloogia uuendused: hangitakse parimad valmis lahendused ja arendatakse välja API-d, et sidustada teenused • protsesside automatiseerimine: “Märksõnastamise ja kataloogimise kratt“ 2022-2023 - käsitöö asendub tehisintellektiga 2023. Projekt „Raamatukogude juhtimistöölaud“
- 47. Eesti Rahvusringhäälingu digipööre – Digitehnoloogiale üleminek ERR-i kohustus on tagada igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise, samuti aidata kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele ning säilitamisele. Muude ülesannete hulgas peab ERR tagama adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades Arendusprioriteedid: • Vanade ringhäälingu ja teletootmise analoogtehnoloogiate asendamine digitehnoloogiaga • Digitaalsele signaaliedastustehnoloogiale üleminek tele- ja raadiotootmises (sh 5G tehnoloogia) • Uuel digitehnoloogial põhinevate teenuste käivitamine ja arendamine • Tehnoloogilise keskkonna jätkusuutlikkuse tagamine (sh KüTS, Arhiiv, riskide maandamine) Arendusprojektid: • ERR-i TV eetriväljastuse automaatika- ja monitooringu alusteenuse uuenduse hankimine • Igale ERRi telekanalile eraldi eetriväljastuse teenustarkvara hankimine • Lokaalsele pilvele toetuv helitootmise infosüsteem • ERR-i lairiba meediavõrgu laiendus • Uudiste eetrivõimekus teises lokatsioonis
- 48. IT teenuste konsolideerimine, arvutitöökohateenused • Eesti Hoiuraamatukogu ühendamine Eesti Rahvusraamatukoguga – IT teenuste konsolideerimine 2022-2023 • Arvutitöökohateenuste konsolideerimise jätkamine o Suurem osa KuM haldusala asutusi on RMIT-i keskse teenusega liitunud – eesmärgiks on 2022.a jooksul konsolideerimistööd lõpule viia (4 asutust I-IIkv, 7 asututst III-IVkv ) o Oleme alustanud RIT-i arvutitöökoha teenusele ülemineku I etapi läbiviimise ettevalmistamisega
- 52. Küsimused ja vastused 10 minutit
- 53. III PLOKK 14.00 JUM + RIK 14.10 KAM 14.20 HTM 14.30 RM + RMIT 14.40 Q&A III Plokile + kokkuvõttev Q&A 15.00 Orienteeruv lõpp
- 59. IKT STRATEEGIA ÜLEVAADE: VALITSEMISALA TUTVUSTUS SA CR14 NATO Küberkaitse kompetsentsi- keskus
- 60. JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE VÄELOOME MAAVÄGI MEREVÄGI ÕHUVÄGI MUUD ÜKSUSED KAITSEVALMIDUS KAITSETAHE HEIDUTUS EELHOIATUS RAHVUSVAHELINE KAITSEKOOSTÖÖ INVESTEERINGUTE KORRALDUS RIIGIKAITSELINE INIMVARA /9 60
- 61. VALITSEMISALA ÄRITEENUSTE JA IT-TEENUSTE TULEVIKUVAADE Eesmärgid 1. Riigikaitseliste infosüsteemide uuendamine ja arendamine; 2. Andmeanalüütika ja –halduse kontseptsiooni välja töötamine; 3. Koostöö erasektori ning IKT-alaste iduettevõtetega, IKT sektori ekspordi toetamine läbi küberõppuste ning teadus- ja arendustegevuste (SA CR14, PESCO projektid) 4. NATO DIANA projekti eestvedamine, kiirendivõrgustike loomine ja panustamine; 5. Kratitehnoloogia rakendamine valitsemisala teenustes (Kaitseväekohustuse täitmine). Tegevused 1. Loodud eraldi osakond, mille tegevuse põhirõhk on riigikaitseliste infosüsteemide arendamisel; 2. Sihtasutuse CR14 tegevuse käivitamine; 3. Kratiteemaline koostöö MKM ja KaM VA asutuste vahel (kaitseväekohustuse täitmine). 4. Küberinfovahetuse standardi väljatöötamine ja pideva küberkaitse ohuteabe vahetamise süsteemi käivitamine 5. NATO küberharjutusvälja arendamine
- 66. Rahandusministeeriumi valitsemisala valdkonnad © Kristoffer Vaikla REGIONAALPOLIITIKA Eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond RIIGI RAHANDUS Eesmärk: Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav FINANTSPOLIITIKA Eesmärk: Ettevõtlus- ja finantskeskkond on konkurentsivõimeline ja usaldusväärne HALDUSPOLIITIKA Eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika toetab läbipaistvate riigijuhtimise otsuste tegemist
- 67. + Riigi eelarvestamise ja tulemusjuhtimise süsteemid + Makroanalüüsid + Riigikassa + Maksude arvestamise, laekumise ja võlgade sissenõudmise tagamine + Tollisüsteemid + Maksujärelevalve © Renee Altrov RIIGI RAHANDUS Eesmärk: Riigi rahandus on kestlik ja majandustsüklit tasakaalustav Eelarvepoliitika Maksu- ja tollipoliitika
- 68. + Planeeringute ja planeerimisprotsessi digitaliseerimine + KOV teenusandmete visualiseerimine © Renee Altrov REGIONAALPOLIITIKA Eesmärk: Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond Regionaalareng Kohalike omavalitsuste poliitika Ruumiline planeerimine
- 69. + Finantsluure süsteemid + Rahapesu tõkestamisega seotud süsteemid + Audiitortegevuse korraldamine + Keskne pensionisüsteemi vaade © Renee Altrov FINANTSPOLIITIKA Eesmärk: Ettevõtlus- ja finantskeskkond on konkurentsivõimeline ja usaldusväärne Finantskeskkonna arendamine
- 70. + Elektrooniliste riigihangete tagamine + Riigi hoonestatud kinnisvara ülevaade + Riigimajade digitaalne võimekus + Keskse arvestus- ja toetuste haldamise teenuse pakkumine, dokumendihaldusteenuse piloteerimine + Riikliku statistika ja –teenuste tagamine © Renee Altrov HALDUSPOLIITIKA Eesmärk: Riigihaldus on tõhusalt ja kvaliteetselt korraldatud ning riiklik statistika toetab läbipaistvate riigijuhtimise otsuste tegemist Avaliku sektori organisatsiooni ja ressursside korraldamine Keskne tugiteenus ja toetuste haldamine Statistika tagamine
- 71. IKT strateegilised arengusuunad 2022-2026 © Magnus Heinmets Lihtsad ja mugavad teenused Andmepõhine riigivalitsemine Innovatsioon Võimekaim arendus- keskus digiriigis + Teenused on tehnoloogiliselt tänapäevased ja automatiseeritud; + Andmeid kogutakse efektiivselt ja esimese kliendi kontakti korral; + Tehakse koostööd teiste asutustega halduskoormuse ja dubleeritusse vähendamiseks; + AI tööriistade ja krattide arendamine; + Aruandluse lihtsustamine. Lihtsad ja mugavad teenused Andmepõhine riigivalitsemine + „Once only“ juurutamine; + Andmejagamisteenuse ülesehitamine; + Reaalaja andmekaeve; + Ava-andmete kasutuslugude laiendamine; + Andmeanalüüsi toetamine platvormidest visualiseerimiseni; + Andmeaida kontseptsiooni realiseerimine. Turvaline digikeskkond + Küberturvalisuse võimekuse tõstmine; + Kriitiliste andmekogude majutamine andmesaatkonda; + Taakvara osakaalu vähendamine; + Turvalisus vastavaks infoturbestandarditega. + Sisemise arendusvõimekuse tõstmine; + DevSecOps toimemudeli laiendamine; + Mikroteenuste arhitektuuril lahenduste laiendamine; + Pilvetehnoloogiate kasutuse laiendamine; + Digiriigi ühislahendustesse panustamine. Võimekaim arenduskeskus digiriigis
- 72. Küsimused ja vastused + kokkuvõte 20 minutit
- 73. Aitäh!