Loenguslaidid Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia magistriõppe kursusel IFI7207.DT Digitaalne õppevara. 19. märts 2017.

1. Digitaalse õppevara autoriõigus
IFI7207.DT Digitaalne õppevara

2. Mis on autoriõigus?

3. Copy + right

4. Autoriõiguse ajaloost
• Trükipressi litsentsid (15. ja 16 saj.)
• Statute of Anne (1710, Suurbritannia)
• Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon (1886,
viimane versioon 1971)
• Autoriõiguse seadus (1992)

5. Autoriõiguse seadus

6. Kaitstavad teosed
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis on
väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle
vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas vahetult või
mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus, teaduslikud
teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed (kõned ja
loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed teosed,
fotograafiateosed, kartograafiateosed, standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2013)

7. AÕS ei kohaldata
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi elemendid,
kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad ideed ja
põhimõtted

8. Autoriõiguse teke ja kestvus
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega ja
kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat pärast
tema surma

9. Autori õigused
• Isiklikud õigused
• Varalised õigused

10. Isiklikud õigused
• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist

11. Varalised õigused
• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata

12. autor.ee
http://www.autor.ee

13. Teose vaba kasutamine teaduslikel
ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja
refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui
järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui terviku
mõtte õige edasiandmise kohustust.
• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine illustreeriva
materjalina on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel
motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei
taotle ärilisi eesmärke.

14. Teose vaba kasutamine teaduslikel
ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine on
lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud
mahus haridus- ja teadusasutustes, mille tegevus ei taotle
ärilisi eesmärke.

15. Probleemid
• Mis on motiveeritud maht?
• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud eesmärgid
(illustratsioonide kasutamisel)?
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on vaja
varaliste õiguste omaniku nõusolekut
• Orbteosed

16. Avatud sisulitsentsid

17. Mis on litsents?
• Litsents on luba (näiteks luba kasutada kellegi
autoriõiguse alusel kaitstavat teost)
• Litsentsilepinguga annab üks isik (litsentsiandja) teisele
isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada intellektuaalsest
varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja
kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub
maksma selle eest tasu (litsentsitasu)
(Karja, 2010)

18. Creative Commons
https://creativecommons.org

22. Creative Commons litsentsid
• Attribution
• Attribution-Share Alike
• Attribution-Noncommercial
• Attribution-Noncommercial-Share Alike
• Attribution-Noncommercial-No Derivative Works
• Attribution-No Derivative Works

23. Creative Commons piirangud
b
Attribution — kohustus viidata teosele autori
poolt määratud viisil
a
Share Alike — muudatusi ja tuletatud teoseid
tuleb edasi levitada sama, lähedase või
ühilduva litsentsi alusel
n
Noncommercial — teost ei tohi kasutada
ärilistel eesmärkidel
d
No Derivative Works — teost ei tohi muuta
ega kasutada tuletatud teoste loomisel

24. Creative Commons õigused
s
Share — õigus teost kopeerida, levitada ja
edasi anda
r Remix — õigus teost kohandada

25. Litsentsi esitusviisid
(Creative Commons, n.d.)

27. Creative Commons Eesti
litsentsid
• Autorile viitamine
• Autorile viitamine – Jagamine samadel tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Jagamine
samadel tingimustel
• Autorile viitamine – Mitteäriline eesmärk – Tuletatud teoste
keeld
• Autorile viitamine – Tuletatud teoste keeld

29. Teised avatud sisulitsentsid
• GNU Free Documentation License (GNU FDL) — GNU
Vaba Dokumentatsiooni Litsents
• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad
materjalid

30. Kuidas avatud sisulitsentsi
ära tunda?

31. Teose tähistamine litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik
autoriõigused reserveeritud
• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi nimetus,
URL ja ikoon

32. Creative Commons ikoonid

33. Üldine Creative Commons ikoon
Attribution litsents
CC BY
Attribution-ShareAlike litsents
CC BY-SA
Attribution-NoDerivs litsents
CC BY-ND
Attribution-NonCommercial litsents
CC BY-NC
Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents
CC BY-NC-SA
Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents
CC BY-NC-ND

34. Teised avatud sisulitsentsid
GNU Vaba
dokumentatsiooni
Litsents
Public Domain

35. Kuidas leida avatud sisu?

38. Creative Commons Search
http://search.creativecommons.org

39. Avatud sisu kogud

40. Wikipedia
http://en.wikipedia.org

42. Wikimedia Commons
http://commons.wikimedia.org

43. Flickr
https://www.flickr.com/creativecommons

45. Kuidas kasutatud teostele
viidata?

46. Autoriõiguse seadus
“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid
kasutatud teose autori nime, kui see on teosel näidatud,
teose nimetuse ning avaldamisallika kohustusliku
äranäitamisega on lubatud: ...”
(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel
ja õigusemõistmise eesmärkidel)
(Autoriõiguse seadus, 2013)

47. Viitamise soovitused
https://wiki.creativecommons.org/Marking/Users

48. APA viitamissüsteem
http://www.apastyle.org

49. APA6 viitamissüsteemi lühikokkuvõte
Tekstisisesed viited
Juhul kui allika avaldamiskuupäev puudub, kirjutatakse tekstisiseses viites aasta asemel “kuupäev puudub”. Näiteks:
(eXe Learning, kuupäev puudub)
Juhul kui autori nimi puudub, kirjutatakse tekstisises viites autori asemel allika pealkiri. Näiteks:
(Gümnaasiumi riiklik õppekava, 2014)
Tekstisisesed viited kirjutatakse lause sisse, mitte punkti järele. Ainsaks erandiks, kus viide käib punkti järel, on vähemalt 40 sõna pikkused tsitaadid (American
Psychological Association [APA], lk 171).
Allika tüüp Esimene tekstisisene viide Järgnevad tekstisisesed
viited
Esimene tekstisisene viide
sulgudes
Järgnevad tekstisisesed
viited sulgudes
Ühe autori teos Carroll (2000) Carroll (2000) (Carroll, 2000) (Carroll, 2000)
Kahe autori teos Väljataga ja Laanpere (2010) Väljataga ja Laanpere (2010) (Väljataga & Laanpere, 2010) (Väljataga & Laanpere, 2010)
Kolme autori teos Väljataga, Pata ja Tammets
(2011)
Väljataga et al. (2011) (Väljataga, Pata, & Tammets,
2011)
(Väljataga et al., 2011)
Nelja autori teos Tomberg, Laanpere, Ley ja
Normak (2013)
Tomberg et al. (2013) (Tomberg, Laanpere, Ley, &
Normak, 2013)
(Tomberg et al., 2013)
Viie autori teos Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen ja Priha (2006)
Põldoja et al. (2006) (Põldoja, Leinonen, Väljataga,
Ellonen, & Priha, 2006)
(Põldoja et al., 2006)
Kuue või enama autori teos Villems et al. (2012) Villems et al. (2012) (Villems et al., 2012) (Villems et al., 2012)
Grupi teos (lühendiga) International Society for
Technology in Education
(ISTE, 2008)
ISTE (2008) (International Society for
Technology in Education
[ISTE], 2008)
(ISTE, 2008)
Grupi teos (lühend puudub) The Design-Based Research
Collective (2003)
The Design-Based Research
Collective (2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
(The Design-Based Research
Collective, 2003)
Koostanud: Hans Põldoja
Viimati muudetud: 7. detsember 2015

50. Täielikud viitekirjed kasutatud kirjanduse loetelus
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Perioodikaväljaanded
(Periodicals)
1. Teadusajakirja artikkel koos digitaalobjekti
identifikaatoriga
(Journal article with DOI)
Väljataga, T., & Laanpere, M. (2010). Learner control and personal learning
environment: a challenge for instructional design. Journal of Interactive Learning
Environments, 18(3), 277–291. http://dx.doi.org/10.1080/10494820.2010.500546
Kommentaar: alates 2014. aastast soovitatakse DOI number esitada URL kujul
(http://blog.apastyle.org/apastyle/2014/07/how-to-use-the-new-doi-format-in-apa-
style.html)
Journal Article
3. Teadusajakirja artikkel ilma digitaalobjekti
identifikaatorita
(Journal article without DOI)
Põldoja, H., Leinonen, T., Väljataga, T., Ellonen, A. & Priha, M. (2006). Progressive
Inquiry Learning Object Templates (PILOT). International Journal on E-Learning,
5(1), 103–111.
Journal Article
7. Ajakirja artikkel
(Magazine article)
Roonemaa, H. (2013, august). Kuidas Evernote’iga oma elu korda saada? Digi,
100, 46–47.
Magazine Article
10. Ajalehe artikkel
(Newspaper article)
Reier, L. (2012, 26. oktoober). Õppematerjalid: õhinapõhisus versus metoodilisus.
Õpetajate Leht, lk 2–3.
Newspaper Article
11. Ajalehe artikkel veebis
(Online newspaper article)
Ross, M. (2012, 9. november). Õpikute kvaliteeti ei taga riik. Õpetajate Leht.
Loetud aadressil http://opleht.ee
Newspaper Article
Raamatud ja raamatupeatükid
(Books, Reference Books, and Book Chapters)
18. Terve raamat, trükiversioon
(Entire book, print version)
Hirsjärvi, S., Remes, P., & Sajavaara, P. (2010). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. Book
Toimetatud raamat Pata, K., & Laanpere, M. (toim). (2009). Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat.
Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book
Koostanud: Hans Põldoja
Viimati muudetud: 7. detsember 2015

51. 25. Raamatupeatükk, trükiversioon
(Book chapter, print version)
Sillaots, M., Tammets, P., & Tammets, K. (2009). Sotsiaalse tarkvara võimalused
õpiprotsessis. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia
käsiraamat (lk 181–198). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.
Book Section
Tehnilised ja teadusaruanded
(Technical and Research Reports)
34. Aruanne asutuse arhiivist
(Report from institutional archive)
Ferguson, R. (2012). The State Of Learning Analytics in 2012: A Review and Future
Challenges (KMI aruanne KMI-12-01). Loetud The Open University, Knowledge
Media Institute veebilehel http://kmi.open.ac.uk/publications/techreport/kmi-12-01
Report
Konverentsiartiklid
(Meetings and Symposia)
39. Kogumikus avaldatud konverentsiartiklid
(Proceedings published in book form)
Põldoja, H., Väljataga, T., Tammets, K., & Laanpere, M. (2011). Web-based Self-
and Peer-assessment of Teachers’ Educational Technology Competencies. H.
Leung, E. Popescu, Y. Cao, R. Lau, & W. Nejdl (toim), Lecture Notes in Computer
Science: Vol. 7048. Advances in Web-Based Learning (lk 122–131). http://
dx.doi.org/10.1007/978-3-642-25813-8_13
Conference Proceedings
Doktori- ja magistritööd
(Doctoral Dissertations and Master’s Theses)
Magistritöö institutsionaalsest
andmebaasist
Paju, H. (2012). Innovatsiooni leviku tegurid Eesti kutseõpetajate seas e-õppe
näitel (magistritöö). Loetud aadressil http://www.cs.tlu.ee/teemaderegister/
Thesis
Veebiallikad
(Internet Message Boards, Electronic Mailing Lists, and Other Online Communities)
Veebilehekülg Põldoja, H., & Laanpere, M. (2011). Viitamine ja viidete haldamine e-õppes:
põhimõtted, mõisted, reeglid. Loetud aadressil http://lemill.net/content/webpages/
viitamine-ja-viidete-haldamine-e-oppes-pohimotted-moisted-reeglid
Web Page
Veebilehekülg, ilma avaldamiskuupäevata HITSA Innovatsioonikeskus. (kuupäev puudub). Õppevara kvaliteet. Loetud
aadressil http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/oppevara-kvaliteet
Web Page
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja
Viimati muudetud: 7. detsember 2015

52. Viited on vormistatud APA käsiraamatu 6. trükis toodud näidete eeskujul. Numbrid näidete ees tähistavad täpseid allika tüüpe APA käsiraamatus.
American Psychological Association. (2010). Publication Manual of the American Psychological Association (6. trükk). Washington, DC: American Psychological
Association.
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga
tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Vikipeedia artikkel Operating system. (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 14. detsember 2014
aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system
Web Page
76. Ajaveebipostitus
(Blog post)
Põldoja, H. (2012, 2. juuni). Kursuse kokkuvõte [ajaveebipostitus]. Loetud aadressil
http://oppematerjalid.wordpress.com/2012/06/02/kursuse-kokkuvote/
Web Page
Õigusaktid
Seadus Gümnaasiumi riiklik õppekava. (2014). RT I, 29.08.2014, 21. Loetud aadressil
https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014021
Nr Allika tüüp Viide Mendeley allika tüüp
Koostanud: Hans Põldoja
Viimati muudetud: 7. detsember 2015

53. Litsentside ühilduvus

54. Litsentside
ühilduvustabel
Tuletatud teosele sobivad litsentsid
BY BY-NC BY-NC-ND BY-NC-SA BY-ND BY-SA
Esialgse
teose
litsents
BY Jah Jah Jah Jah Jah Jah
BY-NC Jah Jah Jah
BY-NC-ND
BY-NC-SA Jah
BY-ND
BY-SA Jah

55. Milline litsents valida?

56. Litsentsivaliku kriteeriumid
• Teiste autorite teosed, mida oma õppematerjali
koostamisel on kasutatud
• Keskkond, kus õppematerjal avaldatakse
• Piirangud, millega soovitakse oma õppematerjali kaitsta

57. Soovitus
• Töömahukad teosed — CC Attribution-Share Alike
• Fotod — CC Attribution

58. Viited
• Autoriõiguse seadus (2013). Loetud aadressil https://www.riigiteataja.ee/akt/
114062013005
• Creative Commons (n.d.). About The Licenses. Loetud aadressil http://
creativecommons.org/licenses/
• Karja, H. (2010). Milleks meile Creative Commons - litsentside eestindamise
protsess ja sisu. Loetud aadressil http://www.creativecommons.ee/wp-
content/uploads/2010/11/Hele_Karja.pdf
• Wiley, D. (2014). The Access Compromise and the 5th R. Loetud aadressil
http://opencontent.org/blog/archives/3221

59. Kasutatud fotod
• Cory Doctorow, Copyright shop, Fort, Mumbai, india.JPG: https://
www.flickr.com/photos/doctorow/2882277746

60. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
IFI7207.DT Digitaalne õppevara
https://digioppevara.wordpress.com
Tallinna Ülikool
Digitehnoloogiate instituut