Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV mooduli 1. kontaktpäeva teema "Identiteedihaldus" esitlus.
Tutvu Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammi IV mooduliga aadressil http://www.tulevikuopetaja.ee/moodul-iv/
Tutvu Tuleviku Õpetaja koolitusprogrammiga aadressil http://www.tulevikuopetaja.ee/
Transforming Higher Education with Open Educational PracticesHans Põldoja
The document discusses the impact of ChatGPT, an AI assistant created by OpenAI, on student assessments in higher education. It begins by providing background on ChatGPT, describing it as a state-of-the-art language model that can engage in natural conversation. It then discusses concerns that ChatGPT could enable students to generate impressive written work for assignments, challenging traditional written assessments. The document also includes a quote from a student who used AI tools for their assignments, feeling they were penalized for not writing eloquently. Finally, it discusses the need to revisit existing student performance evaluation approaches in higher education in light of new technologies like ChatGPT.
This document provides an overview of open education and creative commons licenses. It begins by discussing some issues with copyright law, including long duration of copyright and limited reuse options. It then introduces Creative Commons licenses and describes the types of licenses available. The document explains how works can be marked with licenses and provides examples of Creative Commons icons. It also discusses open educational resources and the open education movement. Examples of open educational resources repositories and collections are provided. The document emphasizes that teachers, authors and organizations should share educational materials using open licenses to allow reuse and adaptation. It recommends that governments and institutions prioritize and support open education.
This document discusses personas used in instructional design. It provides examples of primary, secondary, supplemental, customer, served, and negative personas. The primary persona describes the most important user type for an interface. Secondary personas have similar needs to the primary persona, with some additional needs. Supplemental personas have needs fully met by combining primary and secondary personas. Customer personas describe customer rather than user needs. Served personas are impacted by but do not directly use a product. Negative personas are user types the product is not intended for. The document also discusses scenario-based design and provides an example scenario of a student teacher using a competency assessment tool.
2. cba
See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile
viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi
alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ või kirjutage
aadressil Creative Commons, 444 Castro Street, Suite 900,
Mountain View, California, 94041, USA.
http://www.slideshare.net/hanspoldoja
3. II kontaktpäev
• Veel APA6 viitekirjete vormistamisest
• Allikate ja viidete haldamise vahendid
• Allikate kasutamine ja autoriõigus
13. ?
Anupõld, E.-M. (2009). Dokumendihaldus Tallinna
Haridusameti hallatavates asutustes aastatel
2005 ja 2008 – võrdlev analüüs ning
arengustsenaariumid. (magistritöö). Tallinn:
Tallinna Ülikool.
(Näide analüüsimiseks, viite vormistus pole täiesti korrektne)
15. ?
Morgan, R.M. & Hunt, S.D. The commitment-trust theory
of relationships marketing. Journal of Marketing,
1994(July), 20-38. Loetud aadressil http://www.jstor.org/
discover/10.2307/1252308?
uid=3737920&uid=2&uid=4&sid=21101334405673
(Näide analüüsimiseks, viite vormistus pole täiesti korrektne)
16. ?
Giammarino, R., Lewis, T. & Sappington, D. (2012)
An Incentive Approach to Banking Regulation. The
Journal of Finance, 48(4) http://
onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/j.
1540-6261.1993.tb04766.x
(Näide analüüsimiseks, viite vormistus pole täiesti korrektne)
17. ?
Oudeyer, D. Discovering Communication. Journal
(Paginated), PeerReviewed. Provided by Cognitive
Sciences ePrint Archive, 2006. Loetud adressil http://
core.kmi.open.ac.uk/search/Discovering+Communication
(Näide analüüsimiseks, viite vormistus pole täiesti korrektne)
32. Kaitstavad teosed
• Autoriõigus kaitseb kirjandus-, kunsti- ja teadusteoseid
• Teoseks loetakse mis tahes originaalset tulemust, mis
on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on
selle vormi kaudu tajutav ning reprodutseeritav kas
vahetult või mingi tehnilise vahendi abil
• AÕS loetleb 23 tüüpi teoseid, sh ilukirjandus,
teaduslikud teosed, arvutiprogrammid, suulised teosed
(kõned ja loengud), muusikateosed, audiovisuaalsed
teosed, fotograafiateosed, kartograafiateosed,
standardid jne.
(Autoriõiguse seadus, 2012)
33. AÕS ei kohaldata
• Ideedele, kujunditele, mõistetele, teooriatele, meetoditele jne.
• Rahvaloominguteostele
• Õigusaktidele ja haldusdokumentidele ning nende ametlikele tõlgetele
• Kohtulahenditele ning nende ametlikele tõlgetele
• Riigi ametlikele sümbolitele ja organisatsioonide sümboolikale
• Päevauudistele
• Faktidele ja andmetele
• Ideedele ja põhimõtetele, millele rajanevad arvutiprogrammi
elemendid, kaasa arvatud programmi kasutajaliidese aluseks olevad
ideed ja põhimõtted
34. Autoriõiguse teke ja kestvus
• Autoriõigus tekkib koheselt koos teose loomisega
ja kehtib nii avalikustamata kui avalikustatud
teostele
• Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja ja 70 aastat
pärast tema surma
36. Isiklikud õigused
• Õigus teose autorsusele
• Õigus autorinimele
• Õigus teose puutumatusele
• Õigus teose lisadele
• Õigus autori au ja väärikuse kaitsele
• Õigus teose avalikustamisele
• Õigus teose täiendamisele
• Õigus teos tagasi võtta
• Õigus nõuda oma autorinime kõrvaldamist
37. Varalised õigused
• Õigus teose reprodutseerimisele
• Õigus teose levitamisele
• Õigus teost avalikult esitada
• Õigus teost tõlkida
• Õigus teha teosest kohandusi
• Õigus teost üldsusele edastada
• Õigus teha teos üldsusele kättesaadavaks
• Õigus koostada ja välja anda teoste kogumikke
• Õigus teoseid üldsusele näidata
39. Teose vaba kasutamine teaduslikel
ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose tsiteerimine ja
refereerimine motiveeritud mahus on lubatud, kui
järgitakse refereeritava või tsiteeritava teose kui
terviku mõtte õige edasiandmise kohustust.
• Õiguspäraselt avaldatud teose kasutamine
illustreeriva materjalina on lubatud õppe- ja
teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja
tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi
eesmärke.
40. Teose vaba kasutamine teaduslikel
ja hariduslikel eesmärkidel
• Õiguspäraselt avaldatud teose reprodutseerimine
on lubatud õppe- ja teaduslikel eesmärkidel
motiveeritud mahus haridus- ja teadusasutustes,
mille tegevus ei taotle ärilisi eesmärke.
41. Kasutatud teostele viitamine
“Autori nõusolekuta ja autoritasu maksmiseta, kuid
kasutatud teose autori nime, kui see on teosel
näidatud, teose nimetuse ning avaldamisallika
kohustusliku äranäitamisega on lubatud: ...”
(§ 19. Teose vaba kasutamine teaduslikel, hariduslikel, informatsioonilistel ja
õigusemõistmise eesmärkidel)
(Autoriõiguse seadus, 2012)
42. Probleemid
• Mis on motiveeritud maht?
• Kust lõppevad hariduslikud ja teaduslikud
eesmärgid (illustratsioonide kasutamisel)?
• Õppematerjali tõlkimiseks või kohandamiseks on
vaja varaliste õiguste omaniku nõusolekut
49. Creative Commons piirangud
Attribution — kohustus viidata teosele
b autori poolt määratud viisil
Share Alike — muudatusi ja tuletatud
a teoseid tuleb edasi levitada sama, lähedase
või ühilduva litsentsi alusel
Noncommercial — teost ei tohi kasutada
n ärilistel eesmärkidel
No Derivative Works — teost ei tohi
d muuta ega kasutada tuletatud teoste
loomisel
50. Creative Commons õigused
Share — õigus teost kopeerida, levitada ja
s edasi anda
r Remix — õigus teost kohandada
56. Teised avatud sisulitsentsid
• GNU Free Documentation License (GNU FDL) —
GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents
• Public Domain — autoriõiguse alla mitte kuuluvad
materjalid
58. Teose tähistamine
litsentsiga
• Kui teosel puudub info litsentsi kohta, siis on kõik
autoriõigused reserveeritud
• Avatud sisulitsentsiga teosele lisatakse litsentsi
nimetus, URL ja ikoon
60. Üldine Creative Commons ikoon
Attribution litsents
CC BY
Attribution-ShareAlike litsents
CC BY-SA
Attribution-NoDerivs litsents
CC BY-ND
Attribution-NonCommercial litsents
CC BY-NC
Attribution-NonCommercial-ShareAlike litsents
CC BY-NC-SA
Attribution-NonCommercial-NoDerivs litsents
CC BY-NC-ND