1. Üld- ja kutsehariduse kättesaadavus, seos ning suhe Eestis ja teistes riikides Andres Pung Kutse- ja täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Pärnu, 10.04.2008

2. Haridussüsteemi põhiülesanne Haridussüsteem peaks tagama võimalikult sobivad võimete- ja huvidekohased õppimisvõimalused igale inimesele kogu elu jooksul, mis võimaldavad maksimaalselt avada, välja arendada ja rakendada igas inimeses peituv potentsiaal Eesmärk kehtib kõigil haridustasemetel Nõuab õpilasekeskset, paindlikku ja valikuid võimaldavat hariduskorraldust Eesti haridussüsteem on liialt eluvõõras ja tegelikust elust ja töömaailmast eraldiseisev

3. Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 1 Õpilased on väga erinevate eelduste ja võimetega, millega tuleb õppimisvõimaluste loomisel arvestada Kellele on sobilikum akadeemilise suunitlusega õpe, on kahtlemata õigem õppida üldhariduses Väga paljudele aga sobib praktilise suunitlusega õpe, mis toimub kutseõppeasutustes ning valmistab noori ette praktilisemate ametite tarvis

4. Üld- ja kutseharidus – erinevad, aga võrdväärsed haridusliigid 2 Mingi lahknemise võimalus võiks tekkida juba põhikooli 3. astmes Gümnaasiumis, nagu ka kutseõppeasutuses edasiõppimine tuleks seostada sisseastumiskatsetega ja põhikooli keskmise hinde (või ainete/ainegruppide keskmise hinde) arvestamisega Perspektiivis tuleks gümnaasiumid lahutada põhikoolidest–kõigil tuleks teha esimene valik

5. Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis Kuidas meil mõistetakse hariduse kättesaadavust? Üldhariduses eelkõige kodulähedusena Kas see on keskhariduse tasemel adekvaatne? Valikute ja võimaluste kättesaadavus Kvaliteetse õppe kättesaadavus

6. Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 2 Mida lugeda piisavaks hulgaks valikuteks? Et noor inimene saaks oma eelduste ja huvide piires valida Millisel territooriumil suudame tagada piisava hulga ja kvaliteediga valikute kättesaadavuse? Maakond? Suurem regioon?

7. Hariduse kättesaadavus valikute kontekstis 3 Võimalus kutseõppeks peab säilima kõigis maakondades Laia spektri kutsealaseid valikuid saab pakkuda suurema regiooni piires Osade kutsealade “piirkonnaks” kogu Eesti Korralike kaasaegsete õpilaskodude vajadus, et tagada kutseõppe kättesaadavus (ERF) Erinevate gümnaasiumiharude valikuid peaks samuti olema vähemalt 3-4 - neid on reeglina võimalik tagada ka maakonna piires

8. Üld- ja kutsehariduse seostest Eelkutseõpe ja kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis järjest populaarsem (29 koolis kutseõppeklass) Kvaliteedi tagamiseks vajalik koostöö Täiendavad üldharidusliku õppe võimalused kutseõppeasutustes – lisa-aasta Kutsekeskharidus ei ole tupiktee – juba praegu jätkab üle 10% lõpetajatest kõrgkoolides

9. Koolivõrgust Koolivõrku kogu keskhariduse tasemel tuleks kujundada riigi tasemel Kutseõppeasutuste võrk suures osas korrastatud: kui 2000. a oli 62 riigikutseõppeasutust, siis 2007. a. sügisel 31+1, lisaks 3 munitsipaal- ja 13 erakutseõppeasutust Aluseks VV-s kinnitatud kava Vanglates õpe ümber korraldatud

10. Veidi indikaatoreid ja statistikat Vähemalt keskharidusega inimeste osakaal 20-24 aastaste inimeste seas Eestis 81,1% (2006. a - 81,5%; Lissaboni eesmärk 85%) 18-24 aastaste osakaal, kel on põhiharidus või veel madalam haridustase ja kes ei õpi -14,6% (2006 - 13,2; Lissaboni eesmärk 10%) Osalemine elukestvas õppes (% täiskasvanutest vanuses 25-63) – 7,0% (Lissaboni eesmärk 12,5%) Eesti elanikkonnast (15-74 aastased) 22% omavad üksnes põhiharidust (või vähem) ja 23,7% üldkeskharidust. Seega 45,7% ilma kutse- ja erialase ettevalmistuseta

11. Üld- ja kutsehariduses õppijate suhe Euroopa Liidu maades

12. Järeldused eelnevast Eesti on oma suhtega 30:70 tagantpoolt 5. kohal (meist jäävad maha vaid Portugal, Leedu, Ungari ja Küpros) EL 25 keskmine on 60:40 kutseõppe kasuks Valdavas enamikus arenenud maades on kutseõppurite protsent tunduvalt kõrgem, kui vähemarenenud maades, ületades Eestit isegi keskmise näitaja poolest kahekordselt

13. Tööhõivestruktuurist Arenenud ühiskonnas 50% töökohtadest eeldab kutsehariduslikku ettevalmistust, 25% rakenduskõrghariduslikku ning 25% akadeemilist Noorte praegused haridusvalikud aga selle jaotusega ei korreleeru - ligi 68% päevases õppe gümnaasiumilõpetajatest jätkab õpinguid kõrghariduse tasemel (neist vaid 35% teeb valiku rakenduskõrgharidusõppe kasuks) ja üksnes 10% jätkab kutseõppes. Üle 20 protsendi gümnaasiumilõpetajatest aga ei jätka õpinguid, vähemalt Eestis mitte.

14. … ja selle muutustest ametikohtade lõikes kuni 2014 (MKM-i prognoos)

15. Nõutavate kvalifikatsioonide dünaamika EL-i maades

16. Ametikohtade dünaamika ametigruppide lõikes EL-s

17. Kodanike soovitused noortele haridustee valikute osas

18. Veel Eesti haridusstatistikat 1 Gümnaasiumides jätkab 63% põhikooli 9. klasside õpilastest Kutseõppeasutustes jätkas 29,6% päevase põhikooli lõpetajatest Kuhugi kaob ära ca 7% noortest! Põhihariduse omandamise jättis pooleli enne täisealiseks saamist 0,7%õpilaskonnast

19. Veel Eesti haridusstatistikat 2 2006/07 õa langes üldharidussüsteemist välja 3%õpilastest, kellest enamuse (55%) moodustasid õhtuse ja kaugõppe õppevormi õppurid 2005/06 õa katkestas põhihariduses 946 õpilast keskmise vanusega 16,6 eluaastat ja 2006/07 õa 849 õpilast keskmise vanusega 16,4 eluaastat

20. Veel Eesti haridusstatistikat 3 Kutsehariduses oli 2006/07 õa 4212 katkestajat, mis moodustab 14,7% õppurite koguarvust (sh keskharidusejärgsetest katkestas ligi 24%) Kõrghariduses oli 2006/07 õa katkestajaid 15,9% õppurite koguarvust (sh LTT valdkonnas 21% ja tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas 18,7%) Samas 65% 20-24 aastastest õpib kõrgkoolides (3. koht EL-s!)

21. Järeldused 1 Kui summeerida kõik põhiharidusega või isegi ilma selleta noored (14,6% 18-24 aastastest) ja kõrgkooli poolelijätjad kokku (kutseõppeasutuste katkestajad sisalduvad juba osaliselt 14,6 %-s) saame, et üle poole noortest ei oma lõpetatud eri- või kutselast kvalifikatsiooni! Mingil määral korrigeerivad seda arvu teisele ja kolmandale katsele minejad ja täiskasvanud õppijad

22. Järeldused 2 Olukord näitab meie haridussüsteemi äärmist ebaefektiivsust Eesti haridussüsteem ei toimi tervikuna ja ühtse eesmärgi nimel töötavana Eesti õpilased teevad massiliselt valesid haridusvalikuid (neid isegi suunitletakse selleks!) Eesti ühiskond deprofessionaliseerub

23. Järeldused 3 “ Eesti 5 rikkama Euroopa riigi hulka” asemel uus eesmärk – “Eesti 5 harituma Euroopa riigi hulka” – mida see tähendab? Eesti haridussüsteem valmistab ette äärmusi, samas vajalik kandev keskkiht on kokku kuivamas. Järjest enam vajatakse häid spetsialiste ja oskustöötajaid. Kuidas me küll läheme niiviisi üle teadmistepõhisele ja innovatiivsele majandusele ja ühiskonnakorraldusele?