2. Ühiskonna ootused
kutseharidusele 1
Võib esile tuua vähemalt 4 olulist valdkonda, mille
osas on ühiskonnal kutseharidusele teatud
ootused (Loogma, 2004):
Majandus- kutsehariduselt oodatakse vajaliku
tööjõu ettevalmistamise ja edasise koolitamise
tagamist elukestva õppe raames;
Sotsiaalmajanduslik sektor – kutsehariduselt
oodatakse inimestele tööhõive, majandusliku
turvalisuse ja oma töö eest tulu saamise tagamist;
2
3. Ühiskonna ootused
kutseharidusele 2
Kodanikuühiskond – kutsehariduselt oodatakse
osalemist inimeste kui kodanike ettevalmistuses
ja täiendamises;
Inimeste kultuuriline areng – Kutsehariduselt
oodatakse kultuurilise ja üldharidusliku
funktsiooni täitmist ning loodetakse, et
kutseharidus aitab kaasa inimeste kultuurilisele
ning personaalsele arengule, nende töökultuuri,
tööeetika, motivatsiooni, enesekindluse ja
eneseväärikuse tõusule.
4. Ootused kutseharidusele indiviidi
vaatekohast
Indiviidi jaoks määrab kutsehariduse
atraktiivsus ja kvaliteedi ära see, millised
edasise arengu teed ja võimlaused
kutseharidus tema jaoks avab või suleb,
pidades silmas nii isiksuse arengut kui ka
võimalusi haridussüsteemis ja tööturul
edasi liikuda.
5. Kutsehariduse kvaliteedi aspektid
Erinevate Euroopa riikide võrdlusuuringute
tulemusena võib välja tuua kutsehariduse
kvaliteedi hindamisel järgmised
rõhuasetused (joonis1):
personaalse kompetentsuse areng, kaasa arvatud
kutseoskused;
võimalused edasi liikuda haridussüsteemis elukestva
õppimise kontekstis;
võimalused edasi liikuda töömaailmas: tööhõive- ja
karjäärivõimlaused, võimalus suunduda ühelt ametilt
teisele (Lasonen, Manning, 2000).
5
6. Kutsehariduse kvaliteedi
rõhuasetused (Lasonen, Manning, 2000).
PESONAALNE ARENG
Kutse-
haridu-
se
kvaliteet
SEOSED SEOSED
HARIDUSSÜSTEEMI TÖÖMAAILMAGA
TEISTE LÜLIDEGA
7. Kutsehariduse kvaliteedi
rõhuasetused
Personaalse arengu seisukohalt on erilise tähtsusega:
üldharidusliku ja kutseharidusliku komponendi integratsioon
võtmeoskuste roll kutsealases koolituses.
Seosed haridussüsteemi teiste lülidega kirjeldavad:
õppijate vertikaalse (ühe haridustaseme piires) ja horisontaalse
(erinevate haridustasemete vahel) liikumise võimalusi.
Seosed töömaailmaga väljendavad:
õppija sujuva ülemineku võimalusi tööellu,
töö ja karjääri arendamise võimalusi,
praktikaõppe ning koostöö tõhusust koolide ja ettevõtete vahel
(Lasonen, Manning, 2000).
8. Personaalne areng
Õppija personaalse arengu rõhuasetusi
kutsealases koolituses iseloomustab joonis 2.
Siin on rõhuasetused järgmised:
teoreetilised valmisolekud;
praktilised valmisolekud;
sotsiaal-kultuurilised valmisolekud.
Sotsiaalkulutuuriliste valmisolekute juures tuleks
kindlasti eraldi ära märkida valmisolek
tulevikuks, mis seondub eelkõige võtmeoskuste
mõistega.
9. Joonis 2. Õppija personaalse arengu
rõhuasetused kutsealases koolituses
Teoreetilised valmisolekud
Personaalne
areng
Praktilised Sotsiaalkultuurilised
valmisolekud valmisolekud (sh.
isikuomadused)
10. Seosed töömaailmaga
Kutsealase koolituse seoseid
töömaailmaga iseloomustab joonis 3.
Siin on rõhuasetused järgmised:
individuaalne karjäär;
organisatsiooni areng;
õppimine nii formaalharidussüsteemis,
duaalsüsteemis kui töökohal.
11. Joonis 3. Seosed töömaailmaga
Individuaalne karjäär
Seosed
töömaailmaga
Õppimine Organisatsiooni
areng
12. Liikumise võimalused
haridussüsteemis
Kutsealase koolituse seosed haridussüsteemi
teiste osadega on toodud joonisel 4.
Siin on rõhuasetused järgmised:
seosed eelkutseharidusega – kutsehariduslike
õppekavade sidusus põhi- ja keskhariduse
õppekavadega;
seosed kutse-, rakenduskõrghariduse jt kõrghariduse
taseme õppekavade vahel – sidusus erineva taseme
kutsehariduslike õppekavade vahel (nii vertikaalne kui
horisontaalne sidusus) ning kutsehariduslike ja
rakenduslike ning akadeemiliste õppekavade vahel;
seosed täiend- ja ümberõppega – sidusus
kutsehariduslike täiend- ja ümberõppekavadega.
13. Joonis 4. Seosed haridussüsteemi
teiste lülidega.
Seosed eelkutseharidusega
Seosed
haridussüsteemi
teiste lülidega
Seosed kutse-, Seosed täiend- ja
kõrghariduse taseme õppe ümberõppega
vahel,
kutse- ja akadeemilise
hariduse vahel
14. Kasutatud allikad
Nikkainen, P. Lyytinen, H. (2005). Õppiv kool ja
enesehindamine. Tallinn:El Paradiso
Oakland, J.S. (2006).Terviklik kvaliteedijuhtimine.
Teooria ja praktika. Tallinn: Külim.
Lasonen, J., Manning, S. 2000. Improving the Standing
of Vocational as Against General Education in Europe: a
Conceptual Framework. - Stenström, M.-L., Lasonen, J.
(koost.). Strategies for Reforming Initial Vocational
Education and Training in Europe. – Jyväskylä: Institute
for Educational Research, University of Jyväskylä. – lk
316-325.
Loogma, K. 2004. Töökeskkonnas õppimise tähendus
töötajate kohanemisel töömuutustega.TPÜ
The concept of quality assurance in formal education
(2009). The quality of higher education. No 9/2009:173.
Vitautas Magnus University: Kaunas
